1. leht 2-st
Postitatud: 29 Dets, 2009 16:08
Postitas Reigo
Kunnase mõtisklused 1930. aastate teemal muutuvad paraku järjest mõttetumaks ning loosunglikumaks. Kui varem oli ka argumentatsiooni, siis nüüdseks on ilmselt saavutatud selline arvamusliidri staatus, et erilist argumentatsiooni pole enam vaja esitada.
1930. aastate teisele poolele oli iseloomulik, et riigi tasandil tegeldi tihti kõrvaliste, teise- ja kolmandajärguliste küsimustega, alates kodukaunistamiskampaaniatest kuni nimede eestistamiseni. Tuttav pilt ka praegu: ühtede sammaste mahavõtmine ja teiste püstitamine, üksteisele järgnevad valesti eesmärgistatud ja läbimõtlemata reformikavad – sellega tegelemine on nõudnud aega ja jõupingutusi nii poliitilistelt otsustajatelt kui ka ametnikelt, ühiskonna tähelepanust rääkimata. See kõik on toimunud millegi olulisema arvel.
Õnnetu analoogia. Kodukaunistamise ja eestistamisega tegeles propagandatalitus, mitte kaitseministeerium. Ah et oleks võinud propagandatalituse rahastamata jätta ning selle asemel nii umbes viis tanki osta? Kas Kunnas on veendunud, et näiteks tänapäeva pensionid pole liiga kõrged? Ehk saavad vähemagagi läbi? Ise arvan, et küll nad saavad. Saavad ka jahukördi ja veega hakkama. Ja raha ülejäägi suuname tankidesse.
Ka siis otsiti palavikuliselt liitlasi, samal ajal kui oma riigikaitse ei saanud piisavalt tähelepanu ega ressursse. Liitlaste leidmisel oleme olnud vanaisadest edukamad, kuid julgeolekupoliitika väliste faktorite ületähtsustamine sisemiste alatähtsustamise arvel on Eesti krooniline häda.
Eestistamine ning kodukaunistamine ei olnudki julgeolekupoliitika sisemine faktor? Kogu see "sõjakas kodanlik-natsionalistlik ajupesu" oli selline faktor. Või nagu corvus sõnastas: "Aga rääkida mingist üldrahvalikust "Eesti kodanike tahtest ja valmisolekust oma riiki sõjalise agressiooni korral kaitsta" varem kui "kõrvaliste, teise- ja kolmandajärguliste küsimustega tegelemise 30ndad" oleks ikka ülim "pilotaaž"."
Eks Kunnase artiklite tõeline tagamõte on seotud tänapäevaga. Peamine mõte on: näete, praegu sammume põhimõtteliselt sama teed, mis 1930. aastatelgi! Kui midagi ei muutu, siis tuleb järjekordne "hääletu alistumine"! Eesmärk võib küll mõnikord abinõu pühendada, kuid praegusel juhul on abinõu natuke imelik.
Postitatud: 30 Dets, 2009 11:54
Postitas Henn
Küll on tore, et vähemalt kahe mehe arvates oli kolmekümnendatel aastatel Eestis kõik üdini positiivne. Kas laenate roosasid prille ka teistele?
Imetlusväärne on ka teie võime kinni hakata ükskõik millest, või õigemini tekitada probleem mittemillestki. Kunnas taunib näiteks EW huku käsitelmist ainult väliste tegurite tulemusena. Lugupeetud oponent tituleerib sellised tegelased nõustuvalt ignorantideks ja sama hingetõmbega paneb ka Kunnase, kes sellise "ignorantliku" lähenemisega nõus pole, nendega ühte patta.
Kui Kunnase arvamused mõttetud on, siis ehk pakute ise ajalehtedele oma süvamõttelisi artuelusi roosast minevikust, olevikust ja veelgi roosamast tulevikust, kus kogu Eesti kaitseeelarve on pensioniteks välja jagatud. Huvitav, kas pensionärid ise sellist lähenemist mõtekaks peaksid?

Postitatud: 30 Dets, 2009 12:18
Postitas B2 Spirit
uue artikkli valguses - edasi lugema ei vaevunud. Inimese arvamus, kes kirjutada ei oska, ei saa eriti haritud olla...
Postitatud: 30 Dets, 2009 12:35
Postitas Reigo
Kangelaslikult viskus reamees Henn kolonelleitnandi ette, kavatsedes söösta vaenlase ambrasuurini ning sulgeda selle omaenese kehaga. Kuid paraku ajas ta laskeava segamini küülikuuruga...
Küll on tore, et vähemalt kahe mehe arvates oli kolmekümnendatel aastatel Eestis kõik üdini positiivne. Kas laenate roosasid prille ka teistele?
Jah... mida nüüd selle peale öelda? Noh, tore-tore. Ainult, et mina ei ole arvanud, et 1930. aastatel on kõik üdini positiivne. Kuskil pole kõik üdini positiivne. Ja mis veel tähtsam -
pane nüüd hästi tähelepanelikult tähele, Henn - sellest ei käi üldse jutt. Jutt käis Kunnase
mõttetustest. Püüa sellele keskenduda, Henn.
Imetlusväärne on ka teie võime kinni hakata ükskõik millest, või õigemini tekitada probleem mittemillestki.
Imetlusväärne on siin vaid, et üks tegelane arvab (järjekordselt), et tema argumenteerimata hinnangud on midagi väärt. Ei ole, Henn, ei ole. Nagu osutasin, Kunnase analoogia on õnnetu; pealegi ei suuda ta vist taibata, et need teise- ja kolmandajärgulised asjad olid üpris olulised. Püüa sellele keskenduda, Henn.
Kui Kunnase arvamused mõttetud on, siis ehk pakute ise ajalehtedele oma süvamõttelisi artuelusi roosast minevikust, olevikust ja veelgi roosamast tulevikust, kus kogu Eesti kaitseeelarve on pensioniteks välja jagatud. Huvitav, kas pensionärid ise sellist lähenemist mõtekaks peaksid?
Henn, ma pole nõudnud kogu kaitse-eelarve väljajagamist pensioniteks. Pole isegi nõudnud osa kaitse-eelarve väljajagamist pensioniks.
Enne kui vastad, mõtle sügavalt järele, kas sul on tegelikult midagi öelda või tuleb sellest taaskord välja üks mõttetu kangelastegu.
Postitatud: 30 Dets, 2009 12:58
Postitas Reigo
uue artikkli valguses - edasi lugema ei vaevunud. Inimese arvamus, kes kirjutada ei oska, ei saa eriti haritud olla...
Kunnase fännklaab näitab üles pahameelt sellele fännklaabile omases miitingustiilis?
"Artikkli" võib olla ka lihtsalt hooletusviga. Tegelikult antud juhul ei ole, sest corvus teeb selle vea ka mujal. Aga B2 Spirit väitis, et pärast lauset "uue artikkli valguses" ta "edasi lugema ei vaevunud". Seega ta otsustas kõigest ühe vea põhjal, et "kirjutada ei oska" ja seega "arvamus ... ei saa eriti haritud olla"? Tark tegu? Tegelikult oli asi muidugi teisiti. Ta luges muidugi rohkem kui pool lauset ning sai teada, et Kunnasele antakse pihta. See pani teda nördima ning ta otsustas Hennule miitingul natuke toetust anda, sealjuures abiks võttes väikese vale. Kogu lugu.
Siit on aga üks täht puudu:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ht=#207318
Kindlustada Eestis missioonik ennast ei saa.
Mida veel öelda? Seda, et "artikkli" ei muuda corvuse arvamust kõnealuses teemas ei vähem ega rohkem "eriti harituks". Nimelt vead õigekirjas ei tähenda tingimata loogilise mõtlemise puudumist või ajalooteadmiste olemasolu puudumist. Just need kaks viimast paistavad olevat nii Kunnase kui ka B2 Spiriti puhul aspektiks, kus nad ei näi "eriti haritud". Vastasel juhul nad ju ei esineks loosungitega?
Postitatud: 30 Dets, 2009 12:59
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Millegipärast mind üldse ei üllata kahe selle foorumi (üli-)akadeemilise ja teiste arvamuse suhtes absoluutse sallimatuse poolest tuntud tegelase sujuv ühteheitmine isemõtlejast reservkolonelleitnandi tõrvamisel...
Ja oh seda sapist / akadeemilist sõimu, mis nüüd tulema hakkab

Postitatud: 30 Dets, 2009 13:11
Postitas Reigo
Millegipärast mind üldse ei üllata kahe selle foorumi (üli-)akadeemilise ja teiste arvamuse suhtes absoluutse sallimatuse poolest tuntud tegelase sujuv ühteheitmine isemõtlejast reservkolonelleitnandi tõrvamisel... Confused
Ja oh seda sapist / akadeemilist sõimu, mis nüüd tulema hakkab Laughing Laughing
Mind jälle ei üllata, et sallivuse apostel (

) Borja liitus kah miitinguga, heites ühte kaasvaps Hennuga. Said nüüd jälle oma tühist ja argumenteerimata tohutu sallivat (loe: silmakirjalikku) arvamust avaldada? Said-said.
Postitatud: 30 Dets, 2009 14:13
Postitas Reigo
Kuna teema on niigi hukas, siis luba mul, corvus, sulle osutada, et sa ei saa võib-olla aru.

Borja ja teiste selliste tegelaste arvamused, ükskõik kui sallimatud, silmakirjalikud, provotseerivad või rumalad need oma sisult ka pole, on mõeldud sallimiseks. Sest - ja see on üks võtmetähtsusega momente - nad ise
arvavad, et nad on päris sallivad. Seega peab ka nende arvamusi sallima. Teine võtmetähtsusega moment sisaldub sallivuse definitsioonis:
sallivus tähendab seda (NB! ja veel kord - NB!), et ei tohi arvamuseavaldajalt nõuda arvamuse argumenteerimist või põhjendamist! Nii armsalt ninnu-nännu-lihtne see asi ongi.
Jah, võib tekkida olukord, kus Borjale või mõnele muule sellisele ei meeldi üks või teine arvamus. Kuid pane tähele - nad ei lasku argumentatsiooni! Ei lasku, sest see võiks väga kergesti viia sallimatuseni, aga Borja jt ei salli sallimatust! Sallimatuse vältuimiseks on hea moodus: ebameeldiva arvamuse (või arvamuseavaldaja) aadressil öeldakse midagi väga tabavat. Nagu näiteks: "teiste arvamuse suhtes absoluutse sallimatuse poolest tuntud" või "loll jutt suhu tagasi".

Postitatud: 30 Dets, 2009 15:14
Postitas Reigo
Ühelt sallimatult tõrvajalt oleksin küll oodanud midagi sallimatumat. Võtta minu vastutervitusest õppust: jõledat vana-aasta lõppu!

Postitatud: 30 Dets, 2009 15:15
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
corvus kirjutas:Kuna teema tundub olevat hukas jah, siis luba kallis kaas (üli-)akadeemiline ja sallimatu tegelane aka Reigo soovida sulle head vana aasta lõppu!
Lootedavasti zai see nüt enamvähem õikekirja reklite kohaselt ika kirja pantud?
Vahest olete te, akadeemikud, päris vaimukad

Postitatud: 30 Dets, 2009 16:18
Postitas Kapten Trumm
corvus kirjutas: Kui arvamus lähtub stiilist "sa pole armees käinud, mida sa konn köhid" või "mis siis, et mõned argumendid olid valed (või lausvaled), aga mõte oli ju õilis", siis ei saagi olla juttu mingist arvamusest.
Pean nüüd küll tunnistama, et mind häirib ka, kui väga resoluutsel toonil võtavad sõna tegelased, kelle tarkus armee loogikast ja sisemisest "süsteemist" piirdub raamatute lugemisega. Selleks peab ikka mõned verivillid sirgeks käima ja mõningase aja suutma uinuda iseenese hammaste lõgisemise saatel.
Seepärast teie sõnavõtud pälvisid ja jäävadki pälvima osade miitinguliste-verivilliliste-hammaste lõgistajate iroonilist tooni. On suur sotsiaalne oskus (mitte igaühele kättesaadav) hoida teatud hetkel nokk koomal, eriti teemades, millest on väga teoreetiline ettekujutus.
Postitatud: 30 Dets, 2009 22:03
Postitas jackpuuk
Corvus, seekord võiks küll oma tarkused(akadeemilised

) kokku korjata, ning Reigoga (kelle juttu ma huviga kuulan) privasse kolida, endal hakkab kah juba imelik, et Kapteniga ühel pool rinnet pean olema.
Postitatud: 30 Dets, 2009 22:08
Postitas toomas tyrk
Kapten Trumm kirjutas: On suur sotsiaalne oskus (mitte igaühele kättesaadav) hoida teatud hetkel nokk koomal, eriti teemades, millest on väga teoreetiline ettekujutus.
Kuldsed sõnad!
Milline praktiline ettekujutus on kapten Trummil õhukaitsest?
Postitatud: 31 Dets, 2009 10:46
Postitas Anonymus
Peab mainima, et Kunnas on päris hea ulmekirjanik, lugesin tema raamatut sõjaväes olles. Mulle meeldis ja ootan huviga järgmist osa.
Ajaloos saab võrdlusi teha paljude asjade ja sündmuste vahel. Aga selleks peab teadma natukene rohkem ajaloost, või vähemalt sellest perioodist millest tehakse võrdlusi tänapäevaga.
MULLE TUNDUB, et autoril oli põhjalikum kodutöö tegemata. Tasuks vaadata tolleaegset riigieelarvet ja sõjaväele eraldatud raha ja võrrelda seda tänapäevaga. Ma arvan, et isegi kui suurem osa meie riigieelarvest oleks läinud sõjaväele, poleks sellest piisanud "hääletu alistumise" ärahoidmiseks.
OK need on minu mõtted.... eneseleteadmata olen ennast Teie poolt mahalaskmisele määranud. Järgnev tsitaat käib küll Esimese maailmasõja kohta kuid, meie ehk tugitoolikindralid kipume ära unustama, et sõda alati ei võideta ainult tankide ja kahurite toel. Samas haakub ka selle teemaga.
“The home front is always underrated by generals in the field. And yet that is where the Great War was won and lost. The Russian, Bulgarian, Austrian (Austria-Hungary) and German home fronts fell to pieces before their armies collapsed.”
British Prime Minister Lloyd George in his “War Memoirs”
Eesti keelne tõlge oleks siis selline:
„Kindralid on alati alahinnanud kodus toimuva tähtsust, kuigi just seal kaotati ja võideti I maailmasõda. Venemaa, Bulgaaria, Austria-Ungari ja Saksamaa ühiskonnad lagunesid enne, kui nende armeed rindel hävinesid.”
Briti peaminister Lloyd George oma „Sõjamälestustes”
Reigo ja Corvus: Kallid sõbrad, rahunege, ei maksa iga piisema asja peale närvi minna ja laskuda demagoogia tasemele, mida Te jälle olete teinud. Enesealalhoiu instinkt: ärge seda unustage!!!
Postitatud: 31 Dets, 2009 10:52
Postitas Reigo
Mulle meeldis ja ootan huviga järgmist osa.
Juba väljas. Esimene osa oli parem.
Kallid sõbrad, rahunege, ei maksa iga piisema asja peale närvi minna ja laskuda demagoogia tasemele, mida Te jälle olete teinud.
Tee endale ikka enne selgeks, mis asi see demagoogia on.
