Pioneeritõkked versus soomuselukad

[Arf]

Ühes teises teemas veidi juba arutleti selle ürituse teemal, aga jutt läks juba kiirelt teistele radadele.

Tekkisid ka pildid ettevõtmisest:

http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_a ... 758&page=1

[T-62]

Kuna kogu oma teadliku elu olen rohkem või vähem sõidukitega kokku puutunud, siis julgen üritust natuke kommenteerida. Asi ise väga vajalik, kogemusi saavad nii pioneerid, kui sõidukite juhid ning ehk ka ülemused. Hakkas silma suht vähene sõiduki juhtimise kogemus, umbes nii, et loll aga järjekindel. Üritati võimalikult suure kiirusega võimalikult sügavalt masin lumme (või millesse iganes) kinni sõita
Ah ja, üritust nägin TV vahendusel, seega võivad minu teadmised üritusest üpris kesised olla.

[jackpuuk]

T-62 jutt õige! Peale piltide vaatamist võin nentida, et tehnikaga käidi tolguste kombel ringi, või oligi see ette nähtud, näitamaks kuidas kraavike tehnika kinni peab.

[kangelaspioneer]

Reporteris oli ka täna see teema jutuks.

Panen siis veelkord kirja oma arvamuse toimunu kohta.

Masinad ning nende juhtide sõiduoskus:

BTR- juht ei kuulunud elukutseliste hulka (selle masina juhtimine ei ole tema põhitöö, suurem praktika viimasel ajal puudub), samuti oli masina tehniline seisukord kahtlane: kõiki sildu ja diferentsiaale lukustada ei suudetud, nii kahmasid osad rattad vahepeal tühjalt ringi ja ülejäänud olid paigal.

PASI- juht scoutspataljonist ning tundis asja. Samas on PASI suhteliselt õrn ning eesmärgiks ei olnud masina laiali lammutamine.

BMP- masin heas korras, juht üsnagi tasemel. Piirangud pani see, et tegemist on meite maal ainsa eksemplariga, mille remont (varuosade hankimine) ei ole "mingi 3.50". Muuseumieksponaat peale selle. Aga TT kraavist sõitis silma pilgutamata üle.

GT/T- minumeelest mehed tegid mis suutsid, palju rohkem sealt välja võluda vist ei anna. Eks mõned sõidunipid oleksid kogenumal juhil muidugi varuks.

T-55- meeskonna sõnul olla masin ilmatu aja seisnud ja hooldamata, eks meeskonnal endal ka oskused roostes. Poole ajast kulutasid mehed masina putitamisele.
Selle masina sooritused jäid minuarvates kõige kaugemale võimete tegelikust piirist.

Tõkked olid tehtud eelmisel päeval või veelgi varem, seetõttu oli kogu väljakaevatud pinnas kivikõvaks külmunud ning metallroomikutega mingit haakuvust ei olnud. Sula ilmaga oleks tulemused oluliselt teistsugused.


Kogu ettevõtmise suurim kasu tundub aga olema selle tulemusena tekkinud positiivne õhkkond soomusmasinate hankimise suhtes. Teatav avalikkuse surve.

[hummel]

Telekas näidati vaid poolt asja muidugi.
Telemeestel hakkas külm ja nad läksid minema. Lugu oli käes. Jäi aga neile mulje nagu oleks Pasi (Sisu XA-180) olnud parem, kui BTR, kuid tegelikult näitasid katsetused pigem vastupidist ja lisaks ei olnud BTR-il veermik päris korras, et seda täiuslikult rakendada. Parimast küljest näitas end muidugi GT-T ehk miski MT-L sarnane, ma ütleks. Veermik ja ka kuju küll sama neil kahel, kuid armatuurpaneel näiteks erinev.

Isiklikult a poleks masinaid niipalju koormanud. Eriti just tekitas probleeme külmunud pinnas kaeviste servades. Muidu ilmselt oleks ka see T-55 ennast toore jõuga läbi kraaviperve surunud. Et 35+ t rauakolakat sealt august üle valli kätte saada, pandi vintsima üle 20 t kaaluv ratastel sahk, mis ei tahtnud algul kuidagi maaga haakuda. Kui tank ise ka tuuri andis, kargas ta hooga üle valli. Hull mats käis aga ikka, kui ta seejärel vastu maad prantsatas. Maapind vappus ümberringi.

Aga muidu huvitav üritus oli.
Sain ise kah väikese kildise BMP sõidu teha enne äratulekut.

[Mõmps]

Ei tahaks muuta seda teemat väga "leegitsevaks" (nagu oleksoloogia teemas juba on) aga olen sunnitud ütlema, et kasvõi mõni tank peaks meitel ikka olema kah. Kasvõi sarnasteks üritusteks, no vaadake kuis sõdurid ümber masina kobaras, esimest korda vist enamusel tanki näha. Kujutlege kui selline "elukas" peaks lahingolukorras vastu roomama, soldat jääb vaatama suu lahti ja vast viimaseks vaatamiseks jääbki

[Qtec]

Küsimus selle kraavi kohta. Isegi kui see esialgu panebki tanki seisma, siis kas pole tankil suhteliselt lihtne panna oma pearelvast üks pauk vastaskaldale muutes seda oluliselt tasasemaks ning siis ikkagi edasi panna? St. iga selline tõke vajab katet, sest muidu pole sellest kasu. Usun, et kohal olevad sõdurid said sellest aru ning neile seda räägiti. Lihtsalt ETV uudistes oleks võinud ka midagi keegi mainida tõe huvides, et rahval ei tekiks mingeid väärlegende.

[kaur3]

Lisaks Qtec'i kommentaarile, et ega pioneeripataljoni mehed ei ole eile sündinud ja teavad väga hästi mis on mingi tõkke puhul hea ja mis halb. Vastumürki teavad ka kindlasti. Nemad teevad oma tõkked kenasti valmis ja nende efektiivsust saab ka tõestada nagu mil.ee saidil piltide pealt on näha. Tõkete julgestamine on juba teiste meeste rida ja omaette arutlusteema. Jänkid puhastavad kraave näiteks nii. Ma arvan, et ka paljudel teistel on samad võtted. .Igaüks mõtleb vastavalt oma rikutusele, et mis vahendeid kasutakse "suppress the enemy" ja "secure the far side" ülesannete täitmiseks.

[mongol]

Ega see kraav ei peagi tankidele läbimatu olema - piisab kui ta aeglustab neid. Tank võib seda vastasperve pehmendada küll oma las(kude)ga, aga see tähendab, et ta on hõivatud sellesama tegevusega ja meie vapper Gusti/Milanimees saab ta oma sihikule võtta. Üldiselt ei jäeta tõkkeid omade valveta/tuleta.

Pioneeritõkked on mõeldud ikka vastase (soomukite) suunamiseks ja aeglustamiseks. Absoluutselt läbimatut pioneeritõket pole vist olemas..

[jackpuuk]

Ega see kraav ei peagi tankidele läbimatu olema - piisab kui ta aeglustab neid. Tank võib seda vastasperve pehmendada küll oma las(kude)ga, aga see tähendab, et ta on hõivatud sellesama tegevusega ja meie vapper Gusti/Milanimees saab ta oma sihikule võtta. Üldiselt ei jäeta tõkkeid omade valveta/tuleta.

Pioneeritõkked on mõeldud ikka vastase (soomukite) suunamiseks ja aeglustamiseks. Absoluutselt läbimatut pioneeritõket pole vist olemas..

See on õige küll, tegelikult ei hakka keegi neid pervesid eemaldama suurestükist, need läbitakse diagonaalis mitte risti. Teisele "kaldale" välja ronides paljastab rauakolakas oma õrna kõhualuse, samas ei saa see relvi kasutada, kuna allapoole liikumise ulatust pole minu teada ühegi soomusmasina relvastusel piisavalt palju.

[allatah]

Üks video tolle päeva tegemistest. Leidub ka materjali, mida mujalt meediast silma ei hakanud.
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Xtrem ... tised.aspx

[varing]

Väärt video!

[oleeg]

Pole paha! Kahju vaid, et tehnikat nii vähe ...

terv
o

[Faust]

See jah asjalikum video. Uudiste videoklippidest jääb selline poolik asi.

[Larry]

Tore vaadata jah, et mida erinevad masinad suudavad/ ei suuda. Aga kahju on pigem sellest, et olemasolnud masinatest ei saanud maksimumi välja võtta - üks oli välisriigi omand, teine oli muuseumieksponaat, kolmas kaitseväe aktiivses kasutuses, neljas poollagunenud... Kõik see tingis ka masinate "pehme" kasutamise. Ei andnud see asi päris õiget ülevaadet masinate suutlikkusest. Aga kindlasti väärt üritus ja andis kogemusi kõigile osalejatele- korraldajatele. Ja ei maksa alahinnata ka asja psühholoogilist/ mentaalset effekti - kohe peale ürituse meediakajastust hakkasid ilmuma sarkastilised kommentaarid ja artiklid, et "kaitsevägi pidi sõduritele näitamiseks lätlastelt vana tankiromu laenama, sest omal pole ühtegi, isegi mitte sellist vana romu, kuigi on pakutud." Päris kindlasti kriipis see ka pumba juures olijate hinge ja vbla aitab kiirendada raske soomuse hankimise protsessi. Minu arust mainis ka Aaviksoo selle peale nii pool-vabandavalt, et "jah meil ei ole ühtegi, aga nende hankimine on 10 a. arengukavasse sisse kirjutatud" vmt. Niiet kindlasti oli kasulik üritus igas mõttes.