Hollandi Ekspeditsiooni Rist

[Noor]

Tere,

Siin üks huvitav autasu minu kogust...

Hollandi Tähtsamate Sõjaliste Operatsioonide Rist või siis lihtsalt Ekspeditsiooni Rist (Ereteken voor Belangrijke Krijgsbedrijven; Expeditiekruis)

Antud autasu loodi 19. veebruar 1869 aastal. Risti pattée on Saksa Rüütliordu stiilis. Obverse südamikus on kuningas Willem III (Willem Alexander Paul Frederik Lodewijk, elas 19 veebruar 1817 – 23 november 1890) nägu vaatamas vasakule. Südamiku ümber kiri ‘VOOR KRIJGSVERRIGTINGEN’ mis tähendab Sõjateenete eest. Igal risti harul on kuninga initsiaal W. Keskosa ümber tammepärg.

Risti annetati enamasti pandlaga lindil, millele märgiti erinevad kampaaniaid. Autasu on antud välja suuremal hulgal II Maailmasõja pandlaga. 19 sajandi annetatud riste on liikumas vähem ning osad pandlad on eriti haruldased, kuna vastavalt autasu kandmise statuudile, rohkem kui ühte pannalt lindil kanda ei saanud. Näitena kui sõdur võttis osa kampaania algusest ning sai selle eest risti koos lisaga "ATJEH 1873-1880" siis uuesti samast missioonist osa võttes vahetas ta selle ümber näiteks hilisema "ATJEH 1873-1885" lisa vastu.

Antud autasu jaotatakse kahte tüüpi vastavalt kuningas Willemi kujutise erinevustele.
Edasi jaotatakse rist 12 erinevaks klassi vastavalt toodetud perioodile ning viimaseks pisierinevused tuuakse välja mudeli klassiga A,B,C,D ja E.

Siin on minu Tüüp 1, 2 klass, Mudel C Ekspeditisooni Rist (toodetud ca. 1873);

[Noor]

Pannal "Atjeh 1873-1890"



Antud ekspeditsiooni näol on tegemist endise Hollandi koloniaal sõjaga tänapäeva Sumatra rannikul.

Esimene Atjeh - Hollandi sõda toimus 1873, kui Holland kuulutas sõja kohalikule sultanile 26 märtsil.
Sõjakäigust võttis osa 3300 sõjaväelast, 1000 varustuse kandjat, 220 indoneesia naist, 300 teenistujat, 6 sõjalaeva kindralmajor Johan Harmen Rudolf Köhleri juhtimisel.



kindralmajor Johan Harmen Rudolf Köhleri (3 juuli 1818 - 14 aprill 1873)

Sultan aga sai arvatavasti varjatult sõjalist abi Itaalialt ja Inglismaalt, mille tulemusena suutis kiire ajaga oma sõjaväe moderniseerida ning Hollandi üksusi lüüa, sealjuures sõjategevuses kindral Kõhler kaotas oma elu.

[Noor]

Teine Atjeh - Hollandi sõda

Operatsioon algas 1873 novembris ning seekord hollandi jõud olid suuremad;
kokku 13000 inimest. Neist 389 ohvitseri. Vägesid juhtis kindral Jan van Swieten.
Väed maabusid 9 detsembril 1873. Holland kaotas alguses pea kuu ajaga 1052 meest surnutena ning 1134 haavatutena.

Pildil Hollandi üksused vaenlaselt võidetud suurtükkidega;



Sõjategevus algas uuesti 80ndatel kindral-leitnant J.B. van Heutsz juhtimisel ning jätkus veel pikemat aega, hollandlaste seal olles.

[Noor]

33 võimalikust pandlast üldse 10 on loodud sõjategevuse pärast Sumatral.

Siin kõik võimalikud pandlad;

"BALI 1846"
"BALI 1848"
"BALI 1849"
"BORNEO 1850-1854"
"BONI 1859"
"BORNEO 1859-1863"
"GUINEA 1869-1870"
"DELI 1872"
"ATJEH 1873-1874"
"ATJEH 1873-1876"
"SAMALANGAN 1877"
"ATJEH 1873-1880"
"ATJEH 1873-1885"
"ATJEH 1873-1890"
"TAMIANG 1893"
"ATJEH 1873-1896"
"ATJEH 1896-1900"
"KORINTJI 1903"
"DJAMBI 1901-1904"
"GAJÖ EN ALASLANDEN 1904"
"ATJEH 1901-1905"
"MIDDEN SUMATRA 1903-1907"
"ZUID-CELEBES 1905-1908"
"FLORES 1907-1908"
"KLEINE SOENDA-EILANDEN 1905-1909"
"ATJEH 1906-1910"
"ATJEH 1911-’14"
"W.AFD.BORNEO 1912-1914"
"N.GUINEA 1907-1915"
"CERAM 1915"
"TIMOR 1911-1917"
"W.KUST ATJEH 1925-1927"
"TIMOR 1942"