2.MS aegsed saksa kaevikud.

[MP]

Kas oskab keegi vastata, kuidas olid ehitatud- kaevatud 2.MS aegsed saksa kaevikute liinid- kui pika vahemaa tagant kuulipilduja pesad, laskepesad, kui pikad olid jooksukraavid jne.
Küsimus sai segaselt vormistatud küll aga põhimõte peaks olema arusaadav. Kas oli mingisugust korrapärasust? Kust saab erialast kirjandust lihtinimene?

[hillart]

www.kladoiskatel.care.lv/index.php?lng=ru
Aadress on õige, kuid millegipärast ei vali välja. Proovisin.
Ah, mis seal ikka. Võta lihtsalt otsingusõnaks või siis selle eesti venelaste sõjaajaloo klubi "Vironia" alt linkidest. See on läti venelaste vastav klubi ja selle alt saad täieliku saksa fortifikatsiooni õpiku koos skeemide ja joonistega. Seal on peaaegu samaväärne ka Punaarmee kohta.
Loodan, et sul õnnestub.

Vaata aga vaata! Proovisin uuesti, - ja õnnestus.

[hillart]

Kuna olen ise sünnipärane mägieestlane, siis nähes sinu Lõuna-Eesti asukohta, tahaks lisada mõne kommentaari.
Lõuna-Eesti saksapoolsed fortifikatsioonid pole reeglina ehitatud vastavalt õpikunormidele, sest tegu oli nende poolt tänapäeva termineid kasutades liikuvkaitselahinguga, osaliselt ka viivituslahinguga, ja seega olid seal ka positsioonid vaid kerget laadi, kiiresti ehitatud ja vaid ajutised. Erandiks on Väike-Emajõe liin ja osaliselt ka selle eelpositsioonid Mõniste, Antsla ja Rõuge kandis.

[Ernest]

Sul väike viga sees.

Õige on

http://www.kladoiskatel.care.lv

[MP]

Tänud Hillart!
Sain kohe palju targemaks

[Roco]

ma huvitun saksa ja vene 120 mm miinipilduja pysi ja ajutise tule pesa joonistest ja fotodest............

[Roco]

mul arvuti seda linki ei ava kahjuks

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

ma vene keelt ei oska.ja kuidas ma sealt need skeemid leiaks kaevikute kohta

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõnealust teemat katab oivaliselt üks raamat OSPREY-sarjadest:

"German Field Fortifications 1939-45"
(Gordon Rottman; OSPREY PUBLISHING Fortress-serie No 23)

Ka räägivad sellest teemast:

"World War II Infantry tactics (I) Squad and Platoon"
(Stephen Bull; OSPREY PUBLISHING Elite-serie No 105)

"World War II Infantry tactics (II) Company and Battalion"
(Stephen Bull; OSPREY PUBLISHING Elite-serie No 122)

Viimasest leiab muuseas lausa saksa miinipildujakaeviku värvijoonistuse.

NB! vt ka www.ospreypublishing.com

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

sellel inglis keelsel leheküljel saab suurmini ka vaadata vä

[Tundmatu sõdur nr. 4]

sellel inglis keelsel leheküljel saab suurmini ka vaadata vä

Ei saa. Osprey asjadest on netis vaid üldinfo - raamatud ise on paberkandjal, tuleb välja otsida / tellida / pappi köhida.

[oleeg]

Hillart kirjutas:

Lõuna-Eesti saksapoolsed fortifikatsioonid pole reeglina ehitatud vastavalt õpikunormidele, sest tegu oli nende poolt tänapäeva termineid kasutades liikuvkaitselahinguga, osaliselt ka viivituslahinguga, ja seega olid seal ka positsioonid vaid kerget laadi, kiiresti ehitatud ja vaid ajutised. Erandiks on Väike-Emajõe liin ja osaliselt ka selle eelpositsioonid Mõniste, Antsla ja Rõuge kandis.

Mille alusel Sa nii väidad ?

Kohapeal tundub asi küll mõnevõrra teisiti.

Muuseas, kui asi puudutab vaid miinipildujaid, siis piisab täielikult juba soovitatud raamatust:
"German Field Fortifications 1939-45"
(Gordon Rottman; OSPREY PUBLISHING Fortress-serie No 23).

Igati ajab asja ära !

[hillart]

Mille alusel ma nii väidan?
Nagu ma ära mainida jõudsin, olen ka ise sünnipärane mägieestlane ja tegu on minu koduümbrusega, kus kõik ette ja taha läbi uuritud on (omast arust). Ja sellest ma oma väidetes tulenengi ning oma silmaga nähtu alusel väidan.
Muidugi ei saa ma mitte välistada, et siin ja seal on tõepoolest positsioone ka vastavalt eeskirjadele üles pandud, kuid reegliks seda Lõuna-Eestis pidada ei saa. Ning nii suuresõnaline ma nüüd kah olla ei julge, et arvaksin end lausa igal pool äraolnud olevat. 1944.-l käis üks tihe ja pidev tõrjelahing kogu L-Eesti ulatuses ja kui enda jaoks nii kirjalike materjalide, kui vanameeste mälestuste alusel, tervikpilti rekonstrueerima hakata, siis saab sellel maa-alal vaevalt, et ühte kilomeetritki maad, mille pärast raskeid võitlusi ei peetud. Hiljem maastikul neid jutte kontrollides, on need ka tõesteks osutunud ja erinevas astmes tolleaegsed tegevusjäljed on äratuntavad.
Leiutasime, muideks, veel ühe võtte positsioonide avastamiseks. Seda isegi piirkondades, milliste kohta igasugune varasem informatsioon puudunud on. Lähtusime loogikast, tõenäolistest liikumissuundadest ja jalaväetaktika põhitõdedest ning oleme nii siin kui seal avastanud võitlustegevuse jälgi (nii ühe, kui teise poole omi), s.t. kaevikuid, tulevahetuse jääknähud, mahajäänud militaarkraam jne..
Veel küsimusi?

[CET25]

Et siis valdav osa kaevikutest on 1944-l aastal rajatud?
Oma kodukandi metsades olen ka pead murdnud, kelle poolt on need kaevikud rajatud, loogiliselt et sakslaste poolt(minu loogika)

[hillart]

Lõuna-Eestis (pean Lõuna-Eesti all silmas seda päris Lõuna-Eestit - Põlva, Misso, Luhamaa, Vastseliina, Haanja jne. piirkonda) oli 1941.-l, enne saksa regulaarvägede tulekut, juba kõikjal võim metsavendade poolt üle võetud ja mingit tõsiseltvõetavat lahingutegevust, kus ka lausa positsioone kaevatud oleks, vaenupoolte vahel siin ei toimunud. Seega saavad tänasel päeval märgatavad positsioonide jäljed maastikul olla tõepoolest pärit vaid II MS ajast 1944-l ja mõnel juhul ka Vabadussõja aastatest (kuid need on praeguseks juba vaid vaevumärgatavad ja viimasesse suurde sõtta kuuluvatega neid juba segi ei aja).

Ja veel. See ei saa kah mitte alati nii kindel olla, et mingi konkreetne positsioon just välihalli kandvate sõdurite poolt ehitatud on, sest eks olid Punaarmee sõjamehed juba tookord väga kuulsad oma kiire võime poolest maapinna sügavusse end sisse kaevata, olgu siis tegu parasjagu käsiloleva rünnaku, või kaitsetegevusega. Ja see võis toimuda vaata, et 15 minuti või poole tunniga - nii nagu parasjagu vaja oli. Selle tõsiasja eiramine võib praegu maastikul mingeid oletatavaid kindlustisi uurides sageli lausa lahendamatuna tunduvaid mõistatusi tekitada. Arvesta seda!