Elektrivool tankisoomust tugevdamas

[Lemet]

http://www.spacewar.com/reports/Armor_c ... d_999.html

[Kilo Tango]

http://www.spacewar.com/reports/Armor_c ... d_999.html

Väga huvitav. Alguses ma mõtlesin, et jutt on sellest samast vanast lühistava soomuse ideest, kus osa tanki korpusest on kihiliselt jagatud poolusteks ning mille läbiv ründerelv siis lühistab. selle tulemusna peaks niig kuumenev jorn aurustuma. Aga siin on juttu millestki hoopis põnevamast. Tahaks näha mingitki matemaatikat seal taga. Stiilis kui tugevat välja kui raske jorni eemaletõukamiseks vaja on.

[Gideonic]

Siin on originaalne artikkel, kus räägitakse natukene põhjalikumalt:

http://www.telegraph.co.uk/technology/n ... tists.html

Seal on lõpupoole juttu ka Kilo Tango poolt mainitud ideest.

[Kilgore]

Minu esimene küsimärk on, et abi loodetakse siin ülitugevast elektromagneetilisest väljast. Kui mu koolifüüsika mind nüüd alt ei vea, siis võiks see toimida ainult magneetilisest materjalist st. palju rauda sisaldava projektiili vastu. Imo koosnevad kõiksugu RPGde kumulatiivgranaadid juba praegu mingitest duralumiiniumi laadsetest kergsulamitest pluss tükist vasest. That's it. Need mitte-magneetilised sulamid alluvad igasugu magnetväljadele ikka väga-väga halvasti. Või saan ma millestki valesti aru?

[Madis22]

Ei pea mitte olema tegemist rauaga. Tugev elektromagnetväli peaks suutma elektriliselt samamärgiliselt laadida kõiki maandamata objekte. Samamärgiliselt laetud objektide vahel peaks aga tekkima tõukuv magnetväli.

[Kilo Tango]

Ise küsimus on, et mis juhtub sõiduki ümber oleva elektroonikaga. Tegemist on ikkagi arvestatava tugevusega EMP.

Põhimõte on seal see, et (kui ma ei eksi, siis )lähenevas jornis (mis enamasti on varda kujuline) tekitatakse induktsiooniga väga tugev elektrivool, mis tekitab magnetväja, mis tõukub sõiduki ümber hetkeks tekkinud magnetväljalt. Isegi kui see ei peata jorni, aeglustab see seda piisavalt, et tehtav kahju väheneks oluliselt.

[mulks]

Ise küsimus on, et mis juhtub sõiduki ümber oleva elektroonikaga. Tegemist on ikkagi arvestatava tugevusega EMP.

Põhimõte on seal see, et (kui ma ei eksi, siis )lähenevas jornis (mis enamasti on varda kujuline) tekitatakse induktsiooniga väga tugev elektrivool, mis tekitab magnetväja, mis tõukub sõiduki ümber hetkeks tekkinud magnetväljalt. Isegi kui see ei peata jorni, aeglustab see seda piisavalt, et tehtav kahju väheneks oluliselt.

Mis juhtub inimesega kui ta sellise tugevusega elektromagnetvälja satub, mis sõidukit kaitsta suudab? Küpseb kehas tekkivate pöörisvoolude tõttu ära?

[Kilo Tango]

Ise küsimus on, et mis juhtub sõiduki ümber oleva elektroonikaga. Tegemist on ikkagi arvestatava tugevusega EMP.

Põhimõte on seal see, et (kui ma ei eksi, siis )lähenevas jornis (mis enamasti on varda kujuline) tekitatakse induktsiooniga väga tugev elektrivool, mis tekitab magnetväja, mis tõukub sõiduki ümber hetkeks tekkinud magnetväljalt. Isegi kui see ei peata jorni, aeglustab see seda piisavalt, et tehtav kahju väheneks oluliselt.

Mis juhtub inimesega kui ta sellise tugevusega elektromagnetvälja satub, mis sõidukit kaitsta suudab? Küpseb kehas tekkivate pöörisvoolude tõttu ära?

Point on selles, et see lähenev jorn liigub elektrivälja suhtes väga kiiresti, mille tagajärjel tekib selles ka tugev elektrivool. Inimene on sellega võrreldes paiga. Aga tõepoolest - sellised küsimused tekkisid minulgi. Kui inimest ka ära ei küpseta (ilmselt mitte), siis elektroonika saab küll kabelimatsu.

[T-62]

Vaata, mis juhtub mikrolaineahjus. Veel on ehk võimalus viibida mõne piisavalt võimsa saatja läheduses. Rohkem inimkatsete võimalusi momendil ei meenu.

[Kilo Tango]

Vaata, mis juhtub mikrolaineahjus. Veel on ehk võimalus viibida mõne piisavalt võimsa saatja läheduses. Rohkem inimkatsete võimalusi momendil ei meenu.

Seal on tegemist pikaajalise kiirgusega. Antud puhul on jutuks üks impulss.

[T-62]

Vaata, mis juhtub mikrolaineahjus. Veel on ehk võimalus viibida mõne piisavalt võimsa saatja läheduses. Rohkem inimkatsete võimalusi momendil ei meenu.

Seal on tegemist pikaajalise kiirgusega. Antud puhul on jutuks üks impulss.

Kas siis nii, et üks laks tõrjutud ja rohkem keegi ei üritagi
Aga see üks impulss peab ikka võimas ka olema ja selle kõrval on ahju kiirgus kökimöki. Seesamune impulss vajab ka energiat, ilmselt ikka tuhandetes kilovattides
Veel üks küsimus: kas see kaitseimpulss antakse alles siis kui jurakas soomusega kokku saab? Kui veidi varem, siis ei saa juttugi olla hetkelisest sähvatusest.

[holt]

Mikrolaineahjuga võrdlemine hästi ei lähe, mikrolainete toime põhineb nende lainepikkuse ja veemolekuli mõõtmete kokkulangevuses - tekib resonants, mille abil energia ainele üle kandub. võrdluseks siis - mikrolaineahju võimsus on kilovatt või alla selle ja oht missugune, samas on omasaegas pika- ja kesklainesaatjate antennidest aetud välja sadu kilovatte, mis ometigi ei ole ka suht lähedalasujaid ära küpsetanud.
Selle viguri tööpõhimõte seisneb jah ilmselt selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeritakse vool ja samas voolu all juhet ümbritseb magnetväli, ju on osavad suutnud sellest midagi aretada, võimsa vooluimpulsi abil tekitatakse korraks tugev magnetväli, mis kutsub igasuguses voolujuhtivas kehas esile elektromotoorjõu, millega kaasneb omakorda nn sekundaarne magnetväli. Näiteks tavalise asünkroonmootori mähistele antud vool tekitab rootoris pöörisväljad, mis püüavad indutseerida voolu, mis paraku lühistub samas rootoris, tekib jõud, mis sunnib magneetuva ankru pöörlema. Kui nüüd täisvingaaliga pöörlevalt mootorilt toide maha võtta, siis hakkab rootor, olgugi ta nö pehmest rauast ja mitte püsivalt magneetuv, oma väikese jääkmagnetismi arvelt siiski omakorda staatorimähistes voolu genereerima. Seda efekti kasutatakse vajaduse korral ära selliste mootorite kiirkorras pidurdamiseks - toidet maha võttes lüüakse mähiseotstele üksiti lühis peale ja vaene generaatoriks muutunud mootor sunnitakse lühisele töötades oma pöörlemisenergiat väga kiiresti ära raiskama. Ei imestaks, kui peaks selguma, et selles kaitsesüsteemis midagi analoogilist toimub.

[Radist86]

Magnetpidur on ju ammu tuntud. Kõige lähemalt leiab veel paljudes majapidamistes ketravatest kettaga voolumõõtjatest. Mida kiiremini jurakas liigub, seda ägedamalt pidurdub. Pakuks, et seni pole saanud seda kasutada, sest veel suhteliselt hiljuti polnud nii nobedaid ja kompaktseid arvuteid, mis õige momendi piisavalt kiiresti välja rehkendaks. Ajastus on selle viguri juures väga tähtis.
Kujutan ette, et laetakse üht või mitut jõhkrat kondekat (tegelikult olid ka sellised karmid kondekad veel mõni aeg tagasi parajad tünnid). Mööda soomust on laiali paigutatud hunnik jämedaid mähiseid. Kui sensorid avastavad kärmelt läheneva objekti, kukub raal rehkendama ja vajalikul hetkel vajutab "päästikule", suunates kondeka(te)sse salvestatud energia tõenäolise tabamispiirkonna mähis(t)esse. Hetkeks tekib jäledam magnetväli. Sel viisil kilovattidesse ulatuvaid impulsse saada pole eriline probleem. Mähise vastupidavus on suurem mure. Kusagilt lugesin, et välgutabamuse korral pidi alajaama trafodel olema (või vähemalt vanasti oli) sage kahjustus mähise laialilendamine. Mähise keerud ju ka omavahel tõukuvad, ja kui välgu (kümned või isegi sajad) kiloamprid sealt läbi kihutavad, siis mõjuvad seal naaberkeerdude vahel hirmsad jõud. Aga kui mingi imeväega õnnestuks see välk akusse püüda, siis ei saa just kauaks laelampi põlema. Efekt on hetkelises meeletus voolus. Keskmine võimsus näiteks päeva peale pole midagi erilist.
Tervele inimesele ei tee see vast midagi. Pealegi varjestab teras meeskonda magnetvälja eest. Tean siiski paari südamehaigust põdevat inimest, kes ei saa näiteks kaua elektrikeevituse lähedal passida, sest süda hakkab jukerdama. Aga kui keegi samal ajal soomusel kükitab, siis võib küll huvitavaid asju juhtuda. Ei tea, kas tõmbab automaadil toru kõveraks. Mehaanilise käekellaga võib igatahes pärast lutsu visata. Samas pole ka eriti tõenäoline, et neid soomusel olnutel enam kunagi vaja lähekski.

Aga mikrolaineahjuga võrdlus ei kõlba jah.
Muide, kuulus Radio Luxembourg kilkas enne hingusele minekut võimsusest 1,2 või 1,3 MW, kui mälu ei peta.

[kobra]

Kas see süsteem hakkab ka kuulide eest kaitsma või automaatkahuri eest? Kui jah siis paari kuulipilduja valanguga saavad küll akud tühjaks. Ja kuidas ta toimetab kui korraga juhtub mitu mürsku tulema?

[Gideonic]

Kas see süsteem hakkab ka kuulide eest kaitsma või automaatkahuri eest? Kui jah siis paari kuulipilduja valanguga saavad küll akud tühjaks. Ja kuidas ta toimetab kui korraga juhtub mitu mürsku tulema?

Artikli järgi kavatsetaks kuulide vastu kaitsta endiselt soomusega.

Automaatkahur on ilmselt tõesti probleem, kuid taon seda praegugi kergemate soomusmasinate puhul. Üldiselt on juttu ikkagi RPG'de peatamisest natukene efektiivsemalt kui kineetiliste vahenditega.

EMP'ga on ka kindlasti probleeme, kuid kui nad suudavad IFV elektroonikat ennast selle eest kaitsta ju ta siis üle mõistuse tugev ei ole. Minumeelest on sel süsteemil igatahes rohkem potentsiaali kui Arena või Trophy tüüpi kaitsevahenditel.

Voolutarbe koha pealt mainiti ju artikliski lühidalt, et:

He said: "The supercapacitor material can be charged up and then discharged in one powerful event to repel incoming fire.

"You would think this would require huge amounts of energy, but we have found it can be done with surprisingly small amounts of electrical power.

Ei tasu unustada, voolutarvet mõõdetakse siiski kilovatt-tundides (kW/h), ja "kilod vatti" üksi, ei ütle suurt midagi. Kui see kondensaator peab andma välja megavatte ainult paariks millisekundiks, siis ma ei usu, et tema mahutavus põhiprobleem on. Pigem vast taas-täitumiskiirus ja mõju elektriseadmetele ...