Soome valitsus eraldas riigikaitseks aastatel 2010-2013 14,3 miljardit dollarit. Mis meie rahas teeks jämedas joones 41,54 miljardit krooni aastas. Pluss veel reserveraldised "igaks juhuks"
http://defensenews.com/story.php?i=4560346&c=EUR&s=TOP
Soome kaitse-eelarve.
Soome kaitse-eelarve.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Seejuures on sõjajõu arvukus "natuke" suurem kui 10 korda. Arvestades sisse õhujõud, mereväe ja soomusväe, kus EUR/per nase on hoopis teises skaalas kui kergjalaväes. Ehk me kütame seda raha ka natuke rohkem kui soomlased. Vähest võimekust andvatesse ja madalavõitu eek/nase suhtega projektidesse.
Alati võib ju rääkida, et soomlastel on kõik olemas - noh nemad hangivad ikka päris kosmiliste summade eest ja renoveerivad samamoodi vanu kasarmuid.
Alati võib ju rääkida, et soomlastel on kõik olemas - noh nemad hangivad ikka päris kosmiliste summade eest ja renoveerivad samamoodi vanu kasarmuid.
Viimati muutis Kapten Trumm, 31 Mär, 2010 14:13, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mitte ainult infra - vaid me sööme ka liiga palju eelarvest enda jooksvaks ülalpidamiseks, mis sõja-jõuga seoses ei ole. Mis tähendab, et järgmise majandustõusuga läheb see protsent veel suuremaks. Maksame aga rohkem ajateenija õlleraha, peame ülal staabiarmeed.
Täna on suurim kaitsekulu palgafond. Soome suurim kaitsekulu on sõjalise varustuse-relvastuse ost. Selles ongi vahe. Võrdle siin palkasid meile KV-s ja Soomes.......
Ehk kui eelarve jää 5 miljardi kanti, siis tuleb teha struktuurilisi muudatusi, eelkõige vähendada ühe sõjajõu ühiku tootmiseks vajalikke kulusid näitaks väljaõppekeskuste kokku koondamisega.
Kui küsite, miks meil on sõdur kordi kallim kui Soomes, siis vastus on - tootes kompanii kaupa jalaväge nagu tuvikakat mööda Eestit laiali ei saagi odav olla. Ja sealt hargneb edasi küsimus tehtud kinnisvarainvesteeringute otstarbekusest. Miks NSVL ajal jalavägi alla polgu kunagi ei baseerunud? See, mis meil toimub, on tehtav ära ühes rügemendi õppekeskuses - nt Tapal ja mingeid kahte VÕKi Tallinnas ja kolme mujal pole tegelikult tarvis. Pole vaja staape on lugematute S-dega, vaid selle raha eest saab võib-olla veebelinstruktoreid, kes suudavad 8 kuu asja sisse ajada 6 kuuga, saame võtta 2 vahetust kasarmusse ja kulud per nase langevad kolinal.
Vastasel juhul olemegi määratud siin vegeteeruma teiste vananenud relvade ja katkiste veoautodega. Antud eelarvesummas ja kulude struktuuriga meil lähimad 10 aastat mingit kvalitatiivset hüpet ei toimu. Kinnisvarasse pandud ca 400 miljonit aastas relvastuse 800 miljonit niipalju ei turguta (sealt söövad omakorda osa missioonid ja kasvavad püsikulud), et mingit kvalitatiivset hüpet teha. Ka ei anna kinnisvara korrastamine märgatavat säästu kuludelt, parimal juhul korvab sääst kasvavad kapitalikulud.
Probleem pole mitte ainult raha vähesuses, vaid ka olemasoleva raha kasutamises - praegune toretsev riigikaitse struktuur toidab meid tingimusel, et eelarve on peagi 10 miljardit. Kui seda ei tule, siis finaliseerub asi vegeteerumisega.
Et suurendada dramaatiliselt output'i, on 2 võimalust
-intensiivistamine (nt ajateenistus 6 kuud, aastas 2 kutset)
-eksensiivistamine (ehitame uusi kasarmuid, tekitame juurde uusi struktuure ja kulusid) - mis eeldab eelarve suurendamist.
Ma arvan, et praeguse eelarve piires, ilma investeeringuid kärpimata, on meil pikemas plaanis võimalik ka 2 pataljoni aastas toota.
Täna on suurim kaitsekulu palgafond. Soome suurim kaitsekulu on sõjalise varustuse-relvastuse ost. Selles ongi vahe. Võrdle siin palkasid meile KV-s ja Soomes.......
Ehk kui eelarve jää 5 miljardi kanti, siis tuleb teha struktuurilisi muudatusi, eelkõige vähendada ühe sõjajõu ühiku tootmiseks vajalikke kulusid näitaks väljaõppekeskuste kokku koondamisega.
Kui küsite, miks meil on sõdur kordi kallim kui Soomes, siis vastus on - tootes kompanii kaupa jalaväge nagu tuvikakat mööda Eestit laiali ei saagi odav olla. Ja sealt hargneb edasi küsimus tehtud kinnisvarainvesteeringute otstarbekusest. Miks NSVL ajal jalavägi alla polgu kunagi ei baseerunud? See, mis meil toimub, on tehtav ära ühes rügemendi õppekeskuses - nt Tapal ja mingeid kahte VÕKi Tallinnas ja kolme mujal pole tegelikult tarvis. Pole vaja staape on lugematute S-dega, vaid selle raha eest saab võib-olla veebelinstruktoreid, kes suudavad 8 kuu asja sisse ajada 6 kuuga, saame võtta 2 vahetust kasarmusse ja kulud per nase langevad kolinal.
Vastasel juhul olemegi määratud siin vegeteeruma teiste vananenud relvade ja katkiste veoautodega. Antud eelarvesummas ja kulude struktuuriga meil lähimad 10 aastat mingit kvalitatiivset hüpet ei toimu. Kinnisvarasse pandud ca 400 miljonit aastas relvastuse 800 miljonit niipalju ei turguta (sealt söövad omakorda osa missioonid ja kasvavad püsikulud), et mingit kvalitatiivset hüpet teha. Ka ei anna kinnisvara korrastamine märgatavat säästu kuludelt, parimal juhul korvab sääst kasvavad kapitalikulud.
Probleem pole mitte ainult raha vähesuses, vaid ka olemasoleva raha kasutamises - praegune toretsev riigikaitse struktuur toidab meid tingimusel, et eelarve on peagi 10 miljardit. Kui seda ei tule, siis finaliseerub asi vegeteerumisega.
Et suurendada dramaatiliselt output'i, on 2 võimalust
-intensiivistamine (nt ajateenistus 6 kuud, aastas 2 kutset)
-eksensiivistamine (ehitame uusi kasarmuid, tekitame juurde uusi struktuure ja kulusid) - mis eeldab eelarve suurendamist.
Ma arvan, et praeguse eelarve piires, ilma investeeringuid kärpimata, on meil pikemas plaanis võimalik ka 2 pataljoni aastas toota.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Minu nägemusel on eriliselt kulusid tõstmata võimalik kaitseväes 2 pataljoni aastas toota ja sama kvaliteediga, mis praegu. Ajateenistuse lühendamist ei poolda - pigem pikendamist ja kvaliteedi ning funktsioonide tõstmist. Maailmas on ilmselt väga vähe riike, kes peaksid rahuajal armees üleval nii suure suhtarvuga riigikaitseliselt otseselt kasutut isikkoosseisu.
Kompaniide üle riigi üksikult pidamine on sulaselge kuritegevus, põhjendatagu seda, kuidas tahes. Küsimus pole isegi mitte rahas (mis on küll ka oluline ja siinne põhiküsimus), vaid ka rahuaegse väljaõppe puhtas efektiivsuses. Kujutame ette, et scouts paigutataks jupiti ka üle riigi laiali ja saaks kord-paar aastas maastikul kokku. Kõik ütleksid, et see on ju täielik jama.
Mulle jääb mulje, et keegi "simm" on meelega kogu kaitseväe õppeallüksused nii ära seganud ja laiali ajanud, et teenistus ja väljaõpe saaks võimalikult väheefektiivne. Jõud peitub tänapäeval nimelt koostöös.
Siis see staapide hulk. Muidugi päris ilma ei saa, aga milline on staapide-kompaniide suhe?
Tegevstaabid Maaväes peaksid olema:
1) Scoutsi
2) Kalevi
3) Tagalapati
4) Kupi
5) Viru
6) Suurtüki
7) Pioneeri
8 ) Õhutõrje
9) Vahi
10) Põhja
11) Lõuna
12) Kirde
13) Lääne
14) Brigaadi
15) Maaväe
Tegevkompaniisid:
Paldiskis: u 6-9
Tapal: 5
Jõhvis: 2
Vahis: 2
Kupis: 4-5
Kui ka optimistlikumalt kokku arvutada, ei tule ühe staabi kohta kuidagi välja isegi kahte kompaniid. Koole ei hakkaks arevstama - need on olemuselt sellised allüksuse ja staabi vahepealsed moodustised.
Kompaniide üle riigi üksikult pidamine on sulaselge kuritegevus, põhjendatagu seda, kuidas tahes. Küsimus pole isegi mitte rahas (mis on küll ka oluline ja siinne põhiküsimus), vaid ka rahuaegse väljaõppe puhtas efektiivsuses. Kujutame ette, et scouts paigutataks jupiti ka üle riigi laiali ja saaks kord-paar aastas maastikul kokku. Kõik ütleksid, et see on ju täielik jama.
Mulle jääb mulje, et keegi "simm" on meelega kogu kaitseväe õppeallüksused nii ära seganud ja laiali ajanud, et teenistus ja väljaõpe saaks võimalikult väheefektiivne. Jõud peitub tänapäeval nimelt koostöös.
Siis see staapide hulk. Muidugi päris ilma ei saa, aga milline on staapide-kompaniide suhe?
Tegevstaabid Maaväes peaksid olema:
1) Scoutsi
2) Kalevi
3) Tagalapati
4) Kupi
5) Viru
6) Suurtüki
7) Pioneeri
8 ) Õhutõrje
9) Vahi
10) Põhja
11) Lõuna
12) Kirde
13) Lääne
14) Brigaadi
15) Maaväe
Tegevkompaniisid:
Paldiskis: u 6-9
Tapal: 5
Jõhvis: 2
Vahis: 2
Kupis: 4-5
Kui ka optimistlikumalt kokku arvutada, ei tule ühe staabi kohta kuidagi välja isegi kahte kompaniid. Koole ei hakkaks arevstama - need on olemuselt sellised allüksuse ja staabi vahepealsed moodustised.
Minu nägemusel on eriliselt kulusid tõstmata võimalik kaitseväes 2 pataljoni aastas toota ja sama kvaliteediga, mis praegu. - kas kuskil on kasarmud ja instruktorid seda massi käed rüppes ootamas? Ja kõik muud väljaõppes kuluvad asjad ei maksa midagi? Mingi vahe peaks ju ikka teatud eelarve lõikudes tekkima. Ma mõistan et 1000 on odavam õpetada kui 10. Aga seda 1 inimese maksumuselt. Kui sul täna on pappi 10 jaoks, siis pole mõtet öelda, et teeme 100-le nii on odavam!
Siis see staapide hulk. Muidugi päris ilma ei saa, aga milline on staapide-kompaniide suhe? - Mis suhtest sa räägid? Tegevkompanii on siis mis - õppekompanii vahipatis? No kui nii, siis võiks kuppi teha ju ka 23 "tegev"kompaniid. Need staabid ja kompaniid ei ole ju eesmärgi või otstarbe mõistes võrreldavad.[/quote]
Siis see staapide hulk. Muidugi päris ilma ei saa, aga milline on staapide-kompaniide suhe? - Mis suhtest sa räägid? Tegevkompanii on siis mis - õppekompanii vahipatis? No kui nii, siis võiks kuppi teha ju ka 23 "tegev"kompaniid. Need staabid ja kompaniid ei ole ju eesmärgi või otstarbe mõistes võrreldavad.[/quote]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist