Pommiohus lennukit saatsid hävitajad

[Tarmo Männard]

http://www.postimees.ee/?id=263409

Miks peaks pommiohus lennukit saatma hävitajad? Mis kasu neist on?
Julgustavad hea sõnaga ja teevad pilti?
Mingis filmis ronisid vaprad sõdurid mingit torupidi ühest lennukist teise. See oli see, kus surematu Steven Seagal kõikide üllatuseks filmi kümnendal minutil surma sai

Aga pole küll kuulda olnud, et päriselt nii tehtaks.

Või on saatja ainult selleks, et sobivas kohas lennuk vajadusel alla lasta?

[Arnold]

See oli see, kus surematu Steven Seagal kõikide üllatuseks filmi kümnendal minutil surma sai

Ehk oli ikka mingi stuntman, need kõik ühte karva gorillad-siigalid?
Aga tõsisemalt - selle asja nimi on asendustegevus!

[kert122]

äkki on see asi, et kui tekib oht, et leiab kinnitust et on tegu terrorismiga ja tekib suurem oht mingile suurlinnale, siis see linnuke lastakse lihtsalt alla?!

[Lemet]

Ilmselt see nii ongi. Ka siin foorumis oli kuskil täheldatud, kes Eesti kohal lendava lennuki allatulistamise peab sanktsioneerima. Jämedas joones aastapäevad või kaks tagasi helises sellest tookord terve meedia, kommentaatorid tänitasid, et kas sanktsioneeritakse ragulkadest laskmist või aetakse vanakesed AN-2 lendu. Oli see nüüd siis kaitseminister või volitatud minister, kes loatähe pidi andma...

P.S. Üles leidsin, kaks aastat vana on see uudis. Krt, kuis aeg lendab...

http://www.epl.ee/artikkel/451876

[Kapten Trumm]

Eesti kohal saadab lennukeid praegu õhuseire meeste radarikiir ja varsti hakkab saatma keskmaa ÕT.

Reisilennuki kiirust ja Zokniai kaugust+valmisolekuastet arvestades jõuab kohale (Muuga naftaterminaale kustutama) enne tuletõrje kui NATO õhuturve.

Eestis arvatavasti lastakse sellisel lennukil maanduda ja üritatakse rahulikult klaarida.

[Kapten Trumm]

Kui aga tegu on Tallinnas maanduva graafikujärgse lennukiga, mis ootamatult end Muugal alla kukutab, siis pole ka Ülemistel baseeruvatest hävitajatest enamasti kasu.

Kui aga renegaad karjub õhuruumi sisenedes allah akbar ja ei allu lennujuhtide korraldusele, on vägagi vahe, kas hävitajad baseeruvad Zokniais või Ämaris. Ämarist stardites on võimalik Loksa koha selle lendamised vajadusel lõpetada. Zokniai korral pole see isegi teoreeritiliselt võimalik. Selles on päris suur vahe.

Muidugi eksisteerib ka variant, et terrorist õhkab lennuki näiteks terminaal juures - siin ei aita ka jedirüütlid.

Samas pole need "variandid" siiski pädev õigustus seda renegaadi heidutusläve nii madalale lasta (praktiliselt kaitseta olekusse).

Teine teema on see tulistamine (annaks Jumal, et seda poleks eales vaja teha). Ma pole sugugi nii kindel, et mingi Gallia meisterpiloot läbi kogu õhuseisebürokraatia õigel ajal käsu kätte saab ja kohe päästikut tõmbab -võõras riigis, mingi tundmatu kaitseministri käsul, 200 inimese pihta....

siseministeeriumide (sealhulgas piirivalve) liinis vägagi head ja operatiivsed sidemed, mida vast on võimalik ka kahtlaste lennukite ülelendude puhul kasutada-rakendada.

Kahtlemata Ainult sõjalennukite ülelennulubade ja õhuruumi seirega ei tegele ei siseministeerium ega piirivalve. See on sootuks teine struktuur ja omavahel tundub, et asi on linkimata.

[Lemet]

Kapten Trumm, oled Sa kursis, mis tasemel on soomlaste õhujõudude rahuaja reaktsioonikiirus. Kaua võtab seal aega peale signaali saamist 10 000 meetri peale jõudmine? Lennuk ise on oma 254 m/s seda muidugi suuteline ilmselt minutiga tegema, aga milline on maapealne seis? Põõnavad piloodid kodudes ja on masinad konserveeritud või on "juhuslikult" kogu aeg mõni paar stardivalmis? Ja mida tähendab sellisel juhul üldse "stardivalmidus" ajaskaalal?

[Kapten Trumm]

Kuuldavasti hiljutises A-50 intsidendis olid Hornetid kohal nagu tellitud.

Ma arvan, et nad istuvad ka igas baasis 1-2 paari QRA-s (15 min valmidus).

254 m/s on siiski instant climb rate, reaalne AB on->10 000 m aeg on Hornetil kuskil 2 minuti tuuris.

[Kapten Trumm]

Soome on jagatud kolmeks õhukaitse sektoriks, kus iga sektor vastutab ise oma vastutusala eest. Iga sektori peale on üks baaslennuväli koos ühe 20se eskadrilliga, millest siis mingi kogus istub rahuaegses lahingvalves (QRA-quick reaction alert). QRA ise on üks aeglasemaid valmisolekuastmeid. Järgmine aste on üldse valmisoleku puudumine.

Milliseid preventatiivseid meetmeid näeb corvus ette? Minuarust tehakse kaitse- ja välispoliitiliselt kõik selleks, et need allahu akbar siin varsti toimetama hakkaks. Vaadake milline mõju oli Madriidi raudteejaama plahvatustel. Kui Eesti järkab tubli priimusliitlasena, siis ta muutub paratamatult malelaual etturist vankriks. Tõsi, samal ajal ka tugevdab liitlassuhteid. Aga sellise tubli Ida-Euroopa liitlasena on Eesti autilöömisel ka kaugelt suurem demoraliseeriv väärtus kui need 150 sõdurit sõjaliselt eales on. Kuigi meil igasugu organid väidavad, et terroriohtu pole, ei maksa unustada, et samad organid ei suutnud ka ette näha 2007. aprillisündmusi ja ei suutnud vaatamata suurele eelnenud lärmile kinni panna selle jama ninamehi. Sells kontekstis tundub see "ohtu pole" kinnitus tiba devalveerununa.

Iva on selles, et me positsioneerime end tasapisi sinna terrorismivastase sõja tegijate hulka, millega koos hea-paremaga kaasneb kahjuks ka oht, et varsti võivad Tallinna joogivees olla mingid imelikud ained või plahvatab Tallinna kesklinnas äkki mõni sõiduauto. Ja et siin araabia kogukonda pole, pole üldse mingi takistus, Schengeni tingimustes pannakse selline asi siia ära lihtsalt "transiidi korras", inimene tuleb hommikul lennukiga ja lahkub lõuna ajal. Selleks, et mingeid pomme panna, ei pea siin ju 10 000 moslemit elama. Nagu näitab elu Iraagis, on pommipanijatest ullikeste hulgas ka eurooplasi - niiet oht ei pruugi tulla rohelise pearäti ja kotitäie lõhkeainega Kabul-Frankfurt-Tallinn reisilt. Seega immigratsioonipoliitika peamise ennetava meetmena IMO ei kvalifitseeru.

Ja siis on kulud/kahjud sisejulgeoleku tugevdamiseks suurusjärk suuremad sellest, mis me araabia rindel teeme.

[Kapten Trumm]

Kui aga Kapten Trumm evib temale teada infot, et meil valitseb täna mingi eriline oht läb EU's kasvava terroristide arvukuse, kes kõik siia kibelevad, siis soovitan seada sammud Tõnismäele, et oma tähelepanekuid ka sealse ametkonnaga jagada...

Minu teada on see, mida igal terve mõistusega inimesel on võimalik väikese loogilise mõttekäiguga tuletada. Oli 9/11, koalitsioon tormas sõtta, järgmisena plahvatasid pommid USA peamise liitlase Suurbritannia linnades. Järgmisena käisid paugud Madriidi raudteejaamas. Mida Hispaania seepeale tegi?

Samas vaimus välispoliitika ajamisel on ka üks kõrvaltahk, mida meie poliitikud enda teada jätavad (kui nad seda üldse lahti jagavad). Varem või hiljem jõuavad need pommid ka meie õuele, küsimus pole "kas" vaid "millal". Minuarvates me ei ole sugugi anonüümne Euroopa riik paljude hulgas, vaid priimusliitlane (erinevalt nt Saksamaast, kes vegeteerib oma brigaadiga ohutus piirkonnas). Mis võib olla magusam koalitsiooni õõnestamiseks (kelle hulgas on igasugu supinahku nagu prantslased, itlaallased jne) - kui panna näidisliikmele plärakas ära?

Mina küll ei viitsiks enne lennukile minekut end riidest lahti koorida või taluda postipakkide läbi tuhnimist, kuna parasjagu oleme saanud terrorismivastase võitluse rindejooneks (peale 9/11 oli USAs selline asi vägagi reaalsus).

Ja tänapäeva logistiliste võimaluste juures pole siin mõne kõrghoone õhkimiseks vaja üldse mingit moslemi äärmuslaste teket Eestis ega ei tea mis andmeid. Tullakse, tehakse ja minnakse. Miks peab ühe pommi panekuks mingi äärmuslaste taimelava olema? Selleks on vaja 1 inimene, natuke lõhkeainet, detonaatoreid, juhet ja elementaarsed oskused pommide tegemiseks. Kui vaadata dozornikute ja Simmi aastatepikkuseid tegemisi, siis selle tausta põhjal ma küll ei võtaks sulakullana juttu, et terrorioht on väike.

[Kapten Trumm]

Kui faktidele näkku vaadata, siis kõige rohkem on taasiseseisvumise algusest Eesti riigikaitset järjele aidanud hoopis Rootsi ja Soome, nii varustuse kui väljaõppe koha pealt. Näiteks oluline osa meie vanemohvitsere on koolitatud Soomes ja Rootsi mereväe koolituseta poleks meil täna ka sellel tasemel mereväe ohvitsere. Täna on kaitsejõud relvastatud peamiselt Rootsi kingitud relvastusega, seejuures on kingitud raskerelvi, mida muud riigid üksnes müüa on pakkunud.

Praegu võib rääkida, et yeah, Ämari ja nii edasi. Vaata järeleaitamisel on iga abikroon alguses kümme korda tähtsam kui praegu. Sest siis oli nappus kõigest. Praegu poleks Eestil probleemi ka kaks Ämarit ise ehitada. Naabrid andsid meie kraami juba siis kui NATO vaatas äraootavalt Valge maja poole.

Relvajõudude loomise algfaasis niisama antu NATO riikidest oli...tühi-tähi. Kahjuks. Näiteks US Foreign Military Aid programmist Robinsoni naljakopterid, 45 000 vananenud M14 püssi, paar amortiseerunud miinitraalet Saksamalt. Ja ongi enamvähem kõik. Iisraelist ostis Eesti ise turuhinnas, Hiinast ja Rumeeniast samuti. Õhuseireradari ostsime samuti ise ja plekkisime viimseni kinni (kuigi selle peamine eesmärk on NATO network).

Kui tõmmata paraleele Iisraeliga, kes käib lihtsalt Washingtonis ja Berliinis oma rasket saatust kurtmas ja vaadata, millisesse seisu Lääs jättis Eesti omal ajal, siis nii analoogide põhjal on meil moraalne õigus saada Läänest kaugelt rohkem, ja niisama mitte vanarauda, vaid korralikku nänni.

Nii on lood selle omakasupüüdmatu abistamisega so far.