Betoonist vee-alune signaalmiin

[Castellum]

Betoonist vee-alune signaalmiin - selline väljend on võetud 1944. aasta Klooga koonduslaagri ajaloost, mille kinnipeetavad olevat selliseid miine kevadel-suvel 19444 tootnud. Mõistab keegi kirjeldada, mida selline lõhkekeha peaks endast kujutama?

[EOD]

Betoonist olid dessandivastased miinid KMA.
Ühe Hertzi sarvega.
Betoonploki mõõtmed 1,2 x 1,2 x 0,5 m
Miini mass 1000 kg.
Lõhkelaengu mass 75 kg.
Paigaldati tõmbenöörita kuni 5 m, tõmbenööriga kuni 10 m sügavusse.
Miin oli Eesti vetes kasutusel Narva lahes (2201 miini) ja Kunda lahes.
Muud ei oska pakkuda.

[metssiga]

Betoonist olid dessandivastased miinid KMA.
Miin oli Eesti vetes kasutusel Narva lahes (2201 miini) ja Kunda lahes.

Tõusid kohe kõrvad kikki - kas midagi täpsemalt ei ole teada Kunda lahe mineerimisest, huvitav oleks kõik. Kohalikku "oral historyt" - 1944 varakevadel pandi Kunda sadama ja selle juures oleva Lontova linnaosa vahele mereäärsetele väljadele miinitõke võimalike dessantide vastu (jalaväemiinid siis tõenäoliselt), kuid tuli kevad ja kuna need väljad olid Lontova inimestele lehmakarjamaa, siis ei tulnudki palju vinguda, kuni sakslased jälle need miini(olid need väljad või tõkked, jumal seda teab) ülesse korjasid ja Kirjakud võisid nosima pääseda. Selline väike detail aegadest ja oludest.

[EOD]

Kahjuks miinitõkke plaani või muid üksikasju pakkuda pole. Ehk meie ajaloolased saavad aidata.
Miin KMA (Küstenmine A) oli mõeldud ranniku kaitseks dessantaluste eest. Kujutas endast betoonplokki, mille ülaosa süvendis oli lõhkelaeng. Ploki peal metallsõrestiku tipus Hertzi sarv. Kogu konstruktsiooni kõrgus 2,7 m. Sügavamas vees kasutamiseks sai sarve külge kinnitada ujukitega tõmbenööri, mis haakus laeva kruvi või mõne muu osa taha.
Ehitus oli miinil lihtne ja valmistamine kvalifitseerimata tööjõu abil täiesti võimalik.
Pilte Axise foorumist: http://forum.axishistory.com/viewtopic. ... &p=1311894

[metssiga]

Eriti lihtne oli nende valmistamine just Kundas (Kunda lahe mineerimiseks), sest sadamast paari kilomeetri kaugusel oli tsemendivabrik ja seal lausa betoonimeistrid ametis.