Major Karl Abeli leiutised?

[MOrav]

Üks vene sait on leidnud üles Karl Abeli leiutused:

АБЕЛЬ (ЭПП) - эстонский военный инженер, изобретатель. В середине 1938 года предложил МО Эстонии проект нового светового оружия, основанного, предположительно, на ядерном принципе. В 1943 изобретателем усиленно интересовались немецкие абвер и гестапо. В 1960-80-х годах "делом Абеля" занимался инженер (см.) Э.К.Парвэ.

http://kosmopoisk.org/books/issled.txt

*

Mõned Abeli leiutised

ERA.526.1.102
Kolonel-leitnant Abel`i ettepanek õhuslõhkevate pommide kasutuselevõtu kohta.
16.06.1934-15.03.1935

ERA.916.1.1784
Major Karl Abel. Tsemendist kehaga õppelennupomm.
15.10.1929-21.07.1930

ERA.916.1.1793
Kark[p.o l] Abel. Langevarjuga automaatvalgustuspomm.
03.12.1930-01.12.1931

ERA.916.1.1799
Karl Abel. Automaat-lööksüütajaga lennupomm.
22.09.1931-21.06.1932

ERA.916.2.1423
Karl Abel Tallinnas. Hõrendavate õhuratastega lennuk
06.05.1924-21.04.1927

*

Karl Abel Matsi p. (21.2.1897 Tartu- 3.8.1962 Stockholm)
Tln Sõjaväe Tehnikakool 23
TÜ kaub (maj) 25..33*
EÜS
Isa tööline

16-18 I ms-s, 19-20 Vabadussõjas. 25 lõpetas Tln Lennukooli. 24 Lennuväerüg-i tehnikajsk ülem, 28 õhukaitse aviotöökodade ülem, 34 1. üksiku lennuväedivisjoni majandusülem Rakveres (veel 40). 40 major. 44 Rootsi.

Töid:

Lennu põhimõtted
[Eesti : s.n., 192-?]
37 lk. : ill. ; 39 cm
Hektograafpaljundus
RR-is

Inimese lennu ajalooline ülevaade / K. Abel
Koguteoses: Lennuasjandus : Lennuväe rügemendi koguteos /|[eessõna: J. Tõrvand]
Tallinnas : Kindralstaabi VI osakond, 1925

Meie lennuväes kasutamisel oleva raadio saatejaama kirjelduse ja käsitamise eeskirja kava / andmetel kokkuseadnud K. Abel
Tartus : [s.n.], 1930
[15] lk. : fot. ; 36 cm
Mimeograafpaljundus. - Fotod käsitsi kleebitud
RR-is

*

Siin lennunduses tarku inimesi, kes võiks kommenteerida

[nublu]

Kardan, et tegu kas müstifikatsiooni või valetõlkega (vt. näit "Kark[p.o l] Abel. Langevarjuga automaatvalgustuspomm" eelnevast tekstist )

Abeli nime olen kohanud seoses mõnede tema leiutiste katsetamisega, aga minu mäletamist mööda neid eesti kaitseväes kasutusele ei võetud.

Kui just neid tsementkehaga õppepomme mitte, aga veel 1937.-38 aasta õppeprogrammi raames loobiti rauast kobakaid...

[toomas tyrk]

Aeg-ajalt on kasulik netist eemal olla ning raamatuid lugeda

"Eesti Lennukroonikad" koost. Toivo Kitvel ja Johannes Tilk, lk 152.

1936 Õhukaitse katsetab õhus lõhkevaid pomme, "mis lõplikul kujul annaks Õhukaitsele tõhusa relva võitlemaks vaenlase suuremate lennukite ja nende koondiste vastu. Samuti on katsetatud kodumaal konstrueeritud valgustuspomme ja pommipildumise sihikut". (ERA 526-1-46).

Nende leiutiste autor kolonel K Abel meenutab tehtut kolm aastakümmet hiljem:
"Kõigist minu leiutistest olid tulukamad langevarjuga varustatud valgustuspommid. Mitmete aastate katsete najal arendasin tolle suure valgusejõuga pommi ligi ühe miljoni küünla valguseni. Pirital mere kohal süttinud valgustuspomm 1000 meetri kõrgusel muutis valgeks kogu Tallinna, millest kirjutati samuti ajalehes. Sama valgustuspomm valgustas lennuki, mis lendas 35 km kaugusel. Minult ostsid neid valgustuspomme Eesti õhukaitse ja Inglise arsenal. /.../
Teiseks huvitavaks leiutiseks oli optiline pommisihik, mille valmistasin aviotöökojas ja oli proovimisel lennuväes. Selle pommisihikuga võis saavutada väga täpseid tulemusi, mis teostus eelmõõtmisega märgi peale. Sihik arvestas samuti märgi liikumise kiiruse, kui oli tegemist liikuva märgiga, näiteks laevaga, nii et see oli ükskõik, kas liikus või oli paigal. Sain nende peale küll tellimise Varustuse osakonnast, kuid vahepeal oli Hitler vallutanud Tšehhoslovakkia, kust siis enam ei saanud neid optilisi sihttorusid ega olnud võimalik tellimist täita."
(K Abel Op cit 2 kd lk 76-77.)

Aga mis oopus see oli, mida tsiteeriti, on antud raamatust suht võimatu välja mõistatada...

[Alkar]

Kas mehe eluloost oleks võimalik midagi teada saada. Perekonnanime järgi vaadates võiksin temaga sugulane olla.

[toomas tyrk]

Otsisin Karl Abeli leiutiste kohta infot, ja leidsin selle vana teema, kus inimese uudishimu jäänud rahuldamata

Lennuväes teenis tegelikult kaks Karl Abelit, kes (vähemasti minu teada) ei olnud ka sugulased.

Prosposes see leiutaja Karl Abel
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=17901

Ja see teine Karl Abel oli lendurvaatleja ning hilisem Rakvere divisjoni majandusülem
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=17902

Proposes on olemas ka Kaljo Abel, kes sõjakoolis lipnikuks sai
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=17900

[man21]

Tundub intrigeeriv isik olema. Kas tema ettepanekud leidsisd ka vastuvõttu? Vaevalt.

[EOD]

Mõned Abeli leiutised

ERA.526.1.102
Kolonel-leitnant Abel`i ettepanek õhuslõhkevate pommide kasutuselevõtu kohta.
16.06.1934-15.03.1935

ERA.916.1.1784
Major Karl Abel. Tsemendist kehaga õppelennupomm.
15.10.1929-21.07.1930

ERA.916.1.1793
Kark[p.o l] Abel. Langevarjuga automaatvalgustuspomm.
03.12.1930-01.12.1931

ERA.916.1.1799
Karl Abel. Automaat-lööksüütajaga lennupomm.
22.09.1931-21.06.1932

Karl Abel Tallinnas. Hõrendavate õhuratastega lennuk
06.05.1924-21.04.1927

Selle viimase kohta ei oska leiutise kirjelduseta midagi arvata, teised leiutised olid II MS kasutusel.
"Õhust õhku" pommitamist kasutasid sakslased Reichi kaitsel. Saksa pommitajad lendasid anglo-ameerika pommitajate koondistele suuremal kõrgusel vastu. Pommide aegsütikud olid seatud viitele, mis pommidel kulus kõrguste vahe läbimiseks.
Tsemendist või õigemini betoonist kestaga valmistati nii õppe- kui lahingpomme. Kasutati neid ka Eestis.
Langevarjuga valgustuspomme kasutati ka näiteks märtsipommitamisel.
Automaat-lööksüütajaga lennupomm. Täpse kirjelduseta ei oska sütiku ehitusest midagi arvata, kuid põhimõtteliselt olid sellised sütikud kasutusel.

[Dan]

Kas mitte Abel ei olnud see mees kes tahtis ehitada nn. õhutorpeedot ? Tegu oli raketiga, mille ninas oli tavaline magnet ühendatud tüüridega. Välja tulistatuna pidanuks magnet tõmbuma lennuki poole ja vastavalt siis ka tüüre keerama raketi kursi juhtimiseks. Ilmselt sai leiutaja ka aru et reaalselt (kui üldse) oleks see toiminud alles siis kui "torpeedo" piisavalt lähedal on lennukile.

[toomas tyrk]

Ja milliseid lennukeid sellise torpeedoga oleks rünnatud?

Alumiinium teatavasti on mittemagneetiline. Rauast detaile oli/on lennukeil aga minimaalselt.

See pidi ilmselt mõni Vesipruul olema, mitte Abel...

[Dan]

Üritan üles leida seda artiklit, kus sellest kirjutati. Võis olla ka mingi Jaan Tatikas Isehakanud leiduritest, kes EV jaoks relvi leiutasid, seal igatahes juttu oli. Kirjatükk võis olla "Tehnika ja tootmises."