www.militaar.net

Ajaloo kõige lärmakam lennuk.






See väike lennuk on üks USA lennunduse ebaõnnestunud projektidest



XF-84H, USA õhujõudude ja mereväe koostööprojekt oli mõeldud
turbopropellermootoriga katapuldita stardiga dekihävitajaks. Masinast loodeti reaktiivlennuki kiirust kombinatsioonis madala kütusekulu, suure lennukauguse ning propellerlennukile omase madala maandumiskiirusega. Lennuk loodi hävitaja F-84F"Thunderstreak" baasil. Mootoriks oli Allison XF-40-A-1 turbopropellermootor, mis arendas modifitseeritud F-84 keres 5850 hj. Muudatustest väärivad veel äramärkimist T-tüüpi sabakiil ning kolmnurkne kiil kere peal kompenseerimaks propelleri tekitatud pöördemomenti. Üldse ehitati kaks katsemasinat, mis sooritasid 1955 aasta 22 juuli ja 1956 aasta 9 oktoobri vahel 12 katselendu, milledest 11 lõppesid hädamaandumistega. Üks masin tegi 11 lendu, millest 1 oli edukas, teine aga ühe ebaõnnestunud lennu, peale mida andis katselendur teada, et ei kavatse rohkem selle rimaka juhtseadmete taha istuda.
Masina põhiprobleem oli selles, et propelleri labade tipud liikusid helikiirusest suurema kiirusega (1,18 Machi) ning propeller, mis pidevalt ületas helikiirust, tekitas kohutavat müra isegi tühikäigul.

Lennuväljal töötava mootoriga seisvat masinat oli kuulda ligi neljakümne kilomeetri taha. Hääl, mida tootis propeller, põhjustas maapealsel meeskonnal iiveldust ja peavalu, täispööretel oli aga suuteline inimest nokauteerima. Ka kõrvaklappidest polnud mingit kasu. Lendav lennuk oma 135 detsibillise müraga segas maapealse aparatuuri tööd. Kõig selle tõttu sai lennuk mitteametliku hüüdnime “Thunderscreech”. Projekt suleti ning nüüd võib ainukest säilinud eksemplari näha USA õhujõudude rahvusmuuseumis. Enne seda oli lennuk ligi 40 aastat Bakersfieldis Meadows Fieldi lennuväljal postamendi otsas, kus elektrimootor ajas aeglaselt (ja vaikselt) ringi propellerit.
http://www.youtube.com/watch?v=aHoevVtpb10
Oma kuulsuse kui kõige mürarohkem lennuk oli ta auga välja teeninud. Kuigi Guinessi rekordite raamatus on XF-84H oma katsetustel väidetavalt saavutatud Mach 0.9 ja 0, 83ga kirjas kui kõige kiirem propellerlennuk, mis kunagi ehitatud, on see väide vaieldav. Vähemalt annab National Museum of United States Air Force lennuki tippkiiruseks 0,7 Machi, mis tegi masinast kõige kiirema propellerlennuki kuni 1989 aastani, mil modifitseeritud F-8F "Bearcat" saavutas kiiruse 0,71 Machi.






http://topwar.ru/2303-samyj-shumnyj-sam ... torii.html
http://www.youtube.com/watch?v=ymtfgqfuyQs
http://www.nationalmuseum.af.mil/factsh ... asp?id=588

Võrdluseks: vene ajal oli kõige suurema müratasemega koht Eestis Rohukülas asunud meremeeste ühikas, millest lendasid üle Kiltsist startinud MiG-23'd oma hiigellärmakate turboreaktiivmootoritega. Seal mõõdeti 100 dB ringis. Müraga on aga nii, et 100+30dB ei tähenda +30%.

Kapten Trumm kirjutas:Võrdluseks: vene ajal oli kõige suurema müratasemega koht Eestis Rohukülas asunud meremeeste ühikas, millest lendasid üle Kiltsist startinud MiG-23'd oma hiigellärmakate turboreaktiivmootoritega. Seal mõõdeti 100 dB ringis. Müraga on aga nii, et 100+30dB ei tähenda +30%.

Müraga on aga nii, et 100+30dB tähendab 130dB ehk 30 KORDA tugevamat helirõhku.

Kas detsibellid polnud mitte logaritmiline väärtus. Ehk siis +30 dB = 10 astmes 3 = 1000 korda suurem helirõhk.

EDIT: Mitte helirõhk, vaid heli võimsus (w, w/m2) suureneb 30 dB lisandumisel 1000 korda.

Madis22 kirjutas:Kas detsibellid polnud mitte logaritmiline väärtus. Ehk siis +30 dB = 10 astmes 3 = 1000 korda suurem helirõhk.

2 Pa 100 dB
63.2 Pa 130 dB

http://en.wikipedia.org/wiki/Sound_pressure

Ja mäletamistmööda oli Mig23 kärin Tu22M kõue kõrval hale puuks, tatist peast sai tahtlikult neid kuulatud, Tu-sid kodu juures Tartus Raadil, Mig-e Pärnus onu juures. Ehk et kas Eesti kärarikkaimad kohad polnud siiski Raadi lennuraja lähistel?

Või on küsimus hoopis heli iseloomus? Et nagu Migi kärin andis palju detsibelle, aga kõrgemates sagedustes, samas kui Tu nii palju detsibelle ei andnud, küll aga kippus krohvi mõrandama ja aknaid lõkuma?

Kapten Trumm kirjutas:Võrdluseks: vene ajal oli kõige suurema müratasemega koht Eestis Rohukülas asunud meremeeste ühikas, millest lendasid üle Kiltsist startinud MiG-23'd oma hiigellärmakate turboreaktiivmootoritega. Seal mõõdeti 100 dB ringis. Müraga on aga nii, et 100+30dB ei tähenda +30%.

Teine koht oli kindlasti Sauga alevik Pärnu külje all, Pärnu lennuvälja põhjapoolses otsas. See Mig-23 oli jah ikka sigalärmakas.

Madis22 kirjutas:Kas detsibellid polnud mitte logaritmiline väärtus. Ehk siis +30 dB = 10 astmes 3 = 1000 korda suurem helirõhk.

EDIT: Mitte helirõhk, vaid heli võimsus (w, w/m2) suureneb 30 dB lisandumisel 1000 korda.

Logaritmiline belli skaala, kuna inimese kuulmine on logaritmiline.

Ma Tartus elasin stardikoridori läheduses. Kui ikka TU-22M läks taevasse äkkstardiga, siis viiekorruseline kivimaja värises nagu haavaleht. Sellist müra ei ole ma rohkem kohanud.