Riigikaitsestrateegiast kadus kohustuslik ajateenistus

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Valitsus kiitis täna heaks riigikaitse strateegia, kus on varasema dokumendiga võrreldes kaotatud ajateenistuse kohustuslikkus ning rõhutatud heade suhete vajalikkust USAga ja vajadust tegeleda õõnestustegevuse tõrjumise ja mittesõjalise siseriikliku ennetustegevusega ka tsiviilasutuste poolt.

Kui varasemas, 2005. aastal vastu võetud sõjalise kaitse strateegias oli veel selgelt rõhutatud, et iga Eesti mees on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, siis uus strateegia märgib korra, et ajateenistus säilib vaid reservüksuste peamise mehitamisvahendina.

Uus strateegia lähtub üldisemalt arusaamast, et väline sõjaoht võib varases staadiumis ilmneda ka mittesõjalise survena. Seetõttu käsitleb see lisaks vahetule sõjalisele rünnakuohule ka muid Eesti vastu suunatud tahtlikke tegevusi.

Näiteks leitakse strateegias eraldi punktina, et pahatahtliku manipulatsiooniga võib destabiliseerida siseolukorda ja halvendada riigi rahvusvahelist seisundit, sealhulgas nõrgestada liitlassuhteid ning seega on möödapääsmatu olla suutlik hoida oma mainet hoida ja end vaenuliku õõnestustegevuse eest kaitsta.

Strateegia tõdeb, et kuigi Eesti julgeolek on tänu liikmesusele NATOs ja ELis paremini kindlustatud kui kunagi varem, ei ole riikidevahelised pinged ja konventsionaalsed ohud kadunud.

"Väikeriigid peavad arvestama võimalusega, et neid puudutavad julgeolekuprobleemid võivad ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel jääda rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu keskmest välja," seisab riigikaitse strateegias. "Eesti-vastane otsene sõjaline rünnak ei ole tõenäoline, kuid sellist ohtu ei saa siiski välistada."

Eestile meeldib USA ja ei meeldi Venemaa kohalek

Strateegias on eraldi välja toodud punktid kahe suurriigi - Venemaa ja USA - kohta.

Venemaa osas tõdetakse, et see on üles näidanud suurenenud huvi kehtestada taas oma mõjusfäärid ning tugevdada oma mõju Euroopa julgeoleku üle, ja märgitakse, et Vene Föderatsiooni sõjaline kohalolek Eesti piiride läheduses on suurenenud.

USA osas leiavad strateegia autorid, et suhete arendamine sellega on Eesti kaitsealase koostöö oluline suund. "Eesti huvides on USA kohalolek Euroopas, sealhulgas Läänemere regioonis," seisab dokumendis.

Eesti sõjaline kaitse on jätkuvalt kavandatud NATO lepingu 5. artiklis sätestatud operatsioonina. Eesti annab operatsiooni elluviimiseks vajalikud üksused NATO käsuliini ning koostöös liitlastega koostatakse võimaliku kollektiivkaitseoperatsiooni elluviimiseks vajalikud plaanid ning tagatakse nende regulaarne uuendamine ja läbiharjutamine.

Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele tagatakse strateegia kohaselt mobilisatsiooni, riigivara kasutuselevõtu, lepinguliste suhete ja sundkoormiste kaudu. Lepingulised suhted ja sundkoormised hõlmavad seljuures nii varasid kui ka teenuseid. Mõistet "sundkoormis" senised strateegiad ei tundnud.

Uudsena on strateegias koha leidnud ka psühholoogiline kaitse kui eesmärk vältida paanika teket, vaenuliku mõjutustegevuse ja väärkuulduste levikut ning mõju. Psühholoogiline kaitstus väljendub strateegia kohaselt ühiskonna vastupanuvõimes vaenulikule mõjutustegevusele ning Eesti suutlikkuses kaitsta oma julgeolekuhuvisid rahvusvahelises inforuumis.


http://uudised.err.ee/index.php?06221651

[tiith]

oot....kas ma nüüd järgmise aasta sügisel pean Tapal valves olema või ei pea ??

[A4]

Erakordselt arusaamatu ja jabur „probleemipüstitus“ ERR-i poolt: „Kui varasemas, 2005. aastal vastu võetud sõjalise kaitse strateegias oli veel selgelt rõhutatud, et iga Eesti mees on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, siis uus strateegia märgib korra, et ajateenistus säilib vaid reservüksuste peamise mehitamisvahendina.“ Justkui kohustuslik ajateenistuskohustus oleks varem olnud eesmärk iseeneses ning reservüksuste mehitamine läbi ajateenistuse mingi kahtlane jama. Ajateenistus on Eestis ju alati eksisteerinud eelkõige selleks, et reservüksusi mehitada, kuigi aeg-ajalt on ajateenistuse eesmärkidele reservarmee loomise kõrval räägitud ka ajateenistusest kui kaadrikaitseväelaste peamisest värbamisväljast ja kaitsetahte, patriotismi jms kasvatajast.

Probleemi ju tegelikult ei eksisteeri – üldine riigikaitsekohustus on endiselt sees põhiseaduses, kaitseväe arengukavad näevad ette 25 000-mehelist reservi ning selles olukorras ei saa rääkidagi sellest, et ajateenistus hakkaks nähtavas tulevikus kaduma või ajateenistusse kutsutavate meeste arv hakkaks vähenema.

[hummel]

Ma ei viitsi hetkel enam teisest foorumist siia teksti kopida, kuid üldiselt ma antud kontekstis antud probleemi ei näe. Kui siis üldse ühte teist probleemi.

[TTA]

Tahtsin juba kirjutada et milleks see ajateenistus meil siis ikka on, kui mitte reservüksuste jaoks, aga näe, targemad mehed juba jaole jõudnud.

[Some]

Pisut OT aga paistab et ajateenistusega on ka teistel probleeme...Näiteks Venemaal: http://lenta.ru/news/2011/01/03/noplan/
Muide, kas on tõsi et Saksamaa plaanib alates märtsist hakata üle minema kutselisele armeele?