President Ilves: Läti peab oma kaitsekulutusi suurendama.

[Kapten Trumm]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=37939601

Märkimist väärib see, et minu tähelepanekute kohaselt peaks olema esimene kord, kui meie tipp-poliitikud on lõunanaabritele näppu vibutanud.

[man21]

Lätakad kuradid on meile niikuinii võlgu. Oma iseseisvuse said nad tänu meile. Ja oma muistse iseseisvuse me kaotasime jälle tänu sellele, et lätakad saksmanne ja muud eurorisu, kes olid selga ajanud raudsed vammused, toetasid. Ja hakka uuesti siis nende raiskade eest sõdima!? Ei! Tulebki neile pinda käia.

[Some]

Kusjuures lätlased ei tea eestlaste rollist Võnnu lahingus või üldse... Lihtsalt osales ka eestlasi.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata oma riigi "tunnet" ja võrrelda Lätit, Eestit ja Soomet, siis minuarust tundub olevat seos peetud sõdadega. Võib arvata, et need Läti palgaarmee vms fantaasiad on tingitud vähesest "oma" tundest. Seal muidugi ka suur venelaste arv. Üsna selge on, et tõenäolises geopoliitilises olukorras tegi Läti vale valiku.

Ja kui riigikaitse pole "meie" - st selles ei osale suur osa rahvast, siis on kaitsekulud juba samas klassis mingi vältimatu jamaga ning poliitikutel on lihtne neid kärpida.

Kas täna julgeb mõni Eesti partei võtta platvormi kaitsekulud 1,0% SKP-st?

[HeiniR]

Kui vaadata oma riigi "tunnet" ja võrrelda Lätit, Eestit ja Soomet, siis minuarust tundub olevat seos peetud sõdadega. Võib arvata, et need Läti palgaarmee vms fantaasiad on tingitud vähesest "oma" tundest. Seal muidugi ka suur venelaste arv. Üsna selge on, et tõenäolises geopoliitilises olukorras tegi Läti vale valiku.

Ja kui riigikaitse pole "meie" - st selles ei osale suur osa rahvast, siis on kaitsekulud juba samas klassis mingi vältimatu jamaga ning poliitikutel on lihtne neid kärpida.

Kas täna julgeb mõni Eesti partei võtta platvormi kaitsekulud 1,0% SKP-st?

Selle kohta kirjutas minu teada keegi ohvitser (mäletamistmööda Eesti , kuid võis olla ka Läti või Leedu ) teadustöö, kus tõi välja erinevad põhjused, miks Balti riikides suhtutakse kaitse teemadesse erinevalt.
Kahjuks ei mäleta, kus ma seda lugesin, vbla keegi teine kes on lugenud,mäletab? Kaitse Kodu vist ei olnud.

Mainiti ära nt see, miks praegu Läti ja Leedu rahvas ei usu oma kaitse võimesse, et nad panustasid ka enne II MS ühiselt, kuid tulemus sellest ei muutunud. Samas eestlased usuvad sellesse siiani tänu sellele, et nad ei saanud enne NL okupatsiooni oma sõjarammu proovile panna.
Vbla sellel mingil määral tõepõhi all,aga jah, kui keegi teab seda artiklit, siis võiks lingi anda!

[HeiniR]

Corvus,
see artikkel käis kuskilt läbi ja ma kahjuks ei mäleta kus ja mis, kuna artikleid on palju jne jne. Aga mäletan, et seal võrreldi Balti riikide erineva suhtumise põhjust kaitse teemadel.
Kellel aega, võib uurida!

[kaur3]

Läti ajaloo lühikursus Meil on palju ühist.

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... IeD3RxRQ#!

[tuna]

http://www.postimees.ee/?id=291513

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Selle kohta kirjutas minu teada keegi ohvitser (mäletamistmööda Eesti , kuid võis olla ka Läti või Leedu ) teadustöö, kus tõi välja erinevad põhjused, miks Balti riikides suhtutakse kaitse teemadesse erinevalt.
Kahjuks ei mäleta, kus ma seda lugesin, vbla keegi teine kes on lugenud,mäletab? Kaitse Kodu vist ei olnud.

Mainiti ära nt see, miks praegu Läti ja Leedu rahvas ei usu oma kaitse võimesse, et nad panustasid ka enne II MS ühiselt, kuid tulemus sellest ei muutunud. Samas eestlased usuvad sellesse siiani tänu sellele, et nad ei saanud enne NL okupatsiooni oma sõjarammu proovile panna.
Vbla sellel mingil määral tõepõhi all,aga jah, kui keegi teab seda artiklit, siis võiks lingi anda!

Paistab, et otsitava uurimuse on siis kirjutanud Balti Kaitsekolledži teadur-taibu Tomas Jermalavičius (leedukas ja suht noor mees).

Et tasuks otsida selle firma kodulehelt http://www.bdcol.ee/ sealt edasi klõpsida ikoone About BALTDEFCOL ja White Book - arvan, artikli täisteksti leiab nii kõige kiiremini (ingl.k muidugi)

[Kapten Trumm]

Ei maksa unustada, et palgaarmee tähendab armee kaugenemist ühiskonnast ja selle muutumist suletud süsteemiks. See tähendab, et kohe väheneb arusaam asjast ning pead tõstavad igasugu väärarusaamad, millega asja mittejagavad kodanikud üksteise tegemist (õigemini riigikaitses mitteosalemist) õigustavad (pihkva dessant vallutab 2 minutiga jne).

Tulemuseks on see, et süveneb arusaam, et riigikaitse on mõttetu ja raha raiskamine, sest niikuinii NATO teeb (nende palgaliste friikide ohverduste vastukaubaks) ja kui ei tee, siis ega me nagunii Vene vastu saa (levinud arusaam Eestis Vabadussõja algusperioodil).

Ehk palgaarmee töötab lõunanaabritel selle kasuks, et varsti ei saa üldse enamik ühiskonnast aru, miks seda % SKP-st tarvis on (sest neil puudub firsthand või kellelgi tuttava kogemus, mis on armee ja miks seda vajaa on ning mida armee vajab) ja järgmine etapp ongi see (kui Brüssel näppu ei viibuta), et % ei tõusegi enam kõrgemale, sest valijale see ei müü.

Mis puudutab leeduka väidet, et Leedu panustas kõvasti 30ndatel, siis see kõlab minu kõrvus nii, nagu Eesti ei panustanud. Eesti käristas ka niiet silm märg ja raha tuli juurdegi kombineerida ning selles, et Eesti lasi riigikaitse käest ära, on tollast juhtkonda süüdistada ülekohtune.

[Some]

Ja Saksamaa läkski palgaarmeele üle. Armee suuruseks 250 tuhat meest. Eeskuju? http://www.epl.ee/artikkel/590518

[Lemet]

Kantsler Angela Merkel põhjendas seda hüpoteetilise võimalusega, et tulevikus võib rahvusvaheline olukord muutuda ning reaalse ohu tekkimisel riigi julgeolekule ja iseseisvusele võidakse kohustus taastada.

Kuidas see vanasõna nüüd vargast aida kallal ja koera söötmisest nüüd käiski...ah jaa, ma lubasin ju vait olla...

[Kapten Trumm]

Sel nädalal läksid aega teenima 12 150 noormeest.....

Soomes (kelle elanike arv on Saksamaast üle 10 korra väiksem) teenib aega iga aasta 25 000 ja kordusõpetatakse 25 000 meest....

Kes see Euroopa võimsaim sõjajõud nüüd siis ongi?

Saksamaa rahakotiga võib muidugi mõne aastaga imet teha (nagu 30ndatel tehti). Väikeriigis on see kahjuks võimatu, sest tuule pöördumisel ollakse olukorras, kus võitlusvõimelise armee püstipanek võib võtta nt 30 aastat aega ja elu näitab, et kui palgaarmee juba on, siis mingit reservide tööd enam ei tehta, kogu papp läheb armee kiirelt kasvavate kulude katteks. Ja nagu näitab ajalugu, võib tuul siin kandis mõne aastaga kõvasti pöörata.

[Lemet]

...ja ennustatavatest tuleviku stsenaariumite...

Näiteks 1935 aasta. Kui põhjapanevalt suudeti ennustada nelja aasta pärast puhkevat maailmasõda, ah?

[Lemet]

1935.aastal leidus noid ennustajaid rohkem kui üks juba... Ka Eestis

Ja kohe ennustasidki

totaalset sõda, mis eeldas enamuse elanikkonna kaasamist mobilisatsiooni korras?