Reformierakond:
Reformierakonna julgeoleku- ja riigikaitsepoliitika eesmärk on parimate julgeolekutagatistega iseseisev Eesti riik, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule, praeguste ja tulevaste põlvede eneseteostusele ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.
NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti julgeolek kindlam kui kunagi varem. Samas on julgeolekukeskkond muutunud keerukamaks ja selles ilmnevad ohud mitmetahulisemaks. Enam ei saa Eesti riigikaitsesüsteem piirduda vaid sõjalise kaitsega, vaid peab hõlmama ühiskonda laiemalt. Selle vältimatuks eeltingimuseks on riigikaitse ühtne ja demokraatlik juhtimine, mis peab nii rahu kui sõja ajal tagama kõigi tegevuste kooskõla ja lähtumise riigi kui terviku huvidest. Väikeriigina peab Eesti maksimaalselt kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi ja varusid, vältima nende ametkondlikku killustamist ning olema kiire ja kohanemisvõimeline.
Nende eesmärkide saavutamiseks arendab Reformierakond Eesti rahvusliku julgeoleku võimekust ja riigikaitset järgmiste põhimõtete kohaselt:
1. Eesti peamine julgeolekutagatis on kollektiivkaitse ja NATO. Eesti riigikaitse on osa NATO kollektiivkaitsest ja NATO kollektiivkaitse osa Eesti riigikaitsest. Mida tugevam ja laiapõhjalisem on Eesti võime kaitsta oma riigi ja NATO partnerite põhiväärtusi ning iseseisvust, seda väiksem on kellegi soov seda riivata või rünnata. Tänases maailmas on panustamine julgeolekusse kollegiaalne. Nii Eesti kui ka teiste riikide julgeoleku suurendamisele suunatud lahenduste otsimine on meie prioriteet. Kaitseväe suunal toetab seda kutselise kaitseväe arendamine ning aktiivne osalus rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kollektiivkaitse veenvuse tugevdamiseks tuleb suurendada NATO kohalolekut, arendada kahepoolset kaitsekoostööd liitlastega ning tagada Kaitseväe koostegutsemisvõime liitlasvägedega. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime peab tagama eeldused kollektiivkaitse toimivaks rakendumiseks.
2. Aktiivne panustamine NATO ühispoliitikatesse. Eesti peab aktiivselt ja professionaalselt osalema NATO planeerimises, ühisvõimete arendamises ja operatsioonides. Hoiame rahvusvahelistel missioonidel osalemise senisel tasemel, samas mitmekesistades seda võimete ja geograafia osas. Koos sõjaliste missioonide planeerimise ja läbiviimisega peab arenema ka tsiviilmissioonidesse panustamise võimekus.
3. Laiapõhjalise riigikaitsekäsitluse rakendamine. Laiapõhjaline riigikaitsekäsitlus lähtub tänasest ohupildist, sisaldades endas sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku- ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist ning psühholoogilist kaitset. Riigikaitse on laiem kui Kaitseministeeriumi valitsemiala, julgeoleku ja riigikaitse eest vastutavad võrdselt kõik ministeeriumid. Kindlustame, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral ning tagame, et sõjaline kaitse ei arene ülejäänud ühiskonnast eraldiseisvalt.
4. Eesti riigikaitse kiire rakendatavus ja selle eelduseks oleva juhtimisselguse tagamine. Ka kõige keerulisemates olukordades peab riik toimima ning tegutsema kooskõlas. Reformierakond toetab riigikaitseliste Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist Riigikogu poolt. Samuti algatame rahu- ja sõjaaja riigikaitseseaduste kaasajastamise. Toimekindluse tagamiseks muudame rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnasteks. Lõpetame riiklike lennuvahendite ja laevade ressursi killustatuse erinevate asutuste vahel, samuti loome aluse militaar- ja päästeteenistuse võimete koostoimeks.
5. Riigikaitse toetumine kodanike vabatahtlikule kaasatusele ja kaitsetahtele. Eesti riigi kaitsmine on meie ühisväärtus, -hüve ning -vastutus. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Riigikaitse oluline eeldus on kodanike kaitsetahe. Parim võimalus rakendada kodanike vaba tahet Eesti kaitsesse on läbi Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide. Reformierakond peab oluliseks toetada Kaitseliidu arendamist ning kasvavat rolli riigikaitses, uuendades selleks seadusandlust ning tagades liidule rahastamise. Kaitseliit on organisatsioon, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus anda oma panus riigikaitsesse.
6. Eesti kaitsekulude taseme tõstmine 2% SKTst. Eesti iseseisvus ja julgeolek on väärtused, mille arvelt ei tohi kokku hoida. Reformierakonna juhtimisel saavutame järgneva kolme aastaga kaitsekulude tasemeks 2% SKTst ning tagame selle taseme stabiilsuse. Soovime Eestile Kaitseväge, mis oleks kaasaegselt varustatud ja suuteline edukalt vastama kaasaja väljakutsetele. Jätkame Kaitseväele moodsa relvastuse hankeid ning ehitame edasi vajalikku taristut. Parimate hanketingimuste saamiseks teeme vajadusel koostööd partnerriikidega. Jätkame investeeringuid Ämari lennubaasi, millel tugineb suur osa meie julgeolekust NATO liinil, samuti teistesse kaitseväe objektidesse nagu Mereväebaasi Miinisadam ning Jägala sõjaväelinnak. Kindlustame Kaitseväele tänapäevased elamis- ja väljaõppetingimused.
7. Riigi sõjalise kaitse toetumine professionaalsusele. Riiki ja rahvast suudavad kaitsta parima võimaliku väljaõppe saanud ja oma elualale pühendunud spetsialistid. Enamiku lääneriikide eeskujul peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe arendamise suunas, lähtudes inimeste vabatahtlikust kutsevalikust. Igal aastal lisame Kaitseväele vähemalt 125 kutselist kaitseväelast. Ajateenistust mõistame kutseliste kaitseväelaste baasina ja kaitsetahte toetajana.
8. Ajateenistuse lühendamine ja vabatahtlikkuse eelistamine. Motiveerimaks vabatahtlikku panustamist riigikaitsesse loome eeldused lühendada ajateenistust kuuele kuule. Seda toetab uue gümnaasiumiastme riigikaitse ainekava tõhus rakendamine ja riigikaitse õpetajate ettevalmistuse tõhustamine. Eelistatult tuleb ajateenistusse võtta kõik omal initsiatiivil sinna astuda soovijad.
9. Rahvusvahelise initsiatiivi hoidmine küberjulgeoleku arengutes. Eesti spetsialiseerub e-teenuste turvalisuse tagamisele. Toetame Eesti aktiivsust selles valdkonnas - NATO Küberkaitse Kompetentsikeskuse tegevust ning uusi initsiatiive, muuhulgas Kaitseliidu juurde loodud küberkaitseliitu. Suurendame küberkaitse alast väljaõpet Kaitseväes.
10. Eesti kaitsetööstuse ja kaitseotstarbelise teadus- ning arendustegevuse toetamine. Teadmispõhisusele ning rahvusvahelistele turgudele suunatud ettevõtlus kaitsevaldkonnas täiendab Eesti majanduse ümberstruktureerimist. Kooskõlastamaks meie kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ning kasutamaks otstarberkalt NATO ja EL liikmelisuse pakutavaid võimalusi koondame Eesti Kaitsetööstusliidu kõrval ka kaitseotstarbelist teadus- ja arengutegevust.
11. Algatame Eesti iseseisvuse ja julgeoleku nimel välismissioonidel osalenute kodanikuühiskonda ja -ellu tõhusa taasrakendamise poliitika. Tugevdamaks riigi ja ühiskonna toetust missiooniveteranidele koostame teemakohase strateegia ning alustame vastavate teenuste arendamist ja võimekuste suurendamist.
IRL:
Kaitsepoliitika seisukohad
1. Toetame Riigikogu menetluses olevat Põhiseaduse muudatust ja kaitseväe käsitlust täidesaatva riigivõimu osana.
2. Jätkame üldisel kaitseväekohustusel põhineva ning elukutselisel kaitseväel, reservarmeel ja Kaitseliidul tugineva sõjalise riigikaitse arendamist.
3. Näeme Eesti riigikaitset tuginemas tugevale kaitsetahtele, millest lähtuvalt arendatakse esmast iseseisvat kaitsevõimet ja koostööd NATO raames, samuti EL kaitsekoostööd Lissaboni lepingu alusel.
4. Näeme riigikaitset laiapõhjalise tegevusena, mille teostamiseks ühendatakse sõjaline riigikaitse teiste riigikaitseliste tegevustega valitsuse juhtimisel ja kaitseministeeriumi koordineerimisel.
5. Viime sõjalise riigikaitse kulutused aastal 2012 tasemele 2% SKP-st ja jätkame selle taseme hoidmist.
6. Viime järjekindlalt ellu sõjalise riigikaitse 10-aastases arengukavas püstitatud ülesanded.
7. Süvendame ja tihendame praktilist riigikaitselist koostööd NATO raames, samuti teiste Põhjala ja Balti riikidega.
8. Peame küberkaitsealast tegevust prioriteetseks suunaks siseriiklikult ja rahvusvahelises koostöös.
9. Tagame Kaitseliidule stabiilse arengu ja kindla osa riigikaitse-eelarvest.
10. Alustame Jägala sõjaväelinnaku väljaehitamist, pidades vajalikuks selle lõpuleviimist nelja aastaga ning viime Ämari Lennubaasi täieliku tegutsemisvalmiduseni.
Keskerakond
Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika peamine eesmärk on jätkuvalt kindlustada riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseaduslik kord ja rahva elujärg. Toetame Euroopa julgeolekustrateegiat ja globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks. Kuigi meie riigi julgeolekukeskkond on paranenud ning sõjaliste ha poliitiliste ohtude tase vähenenud, eksisteerib nii täna kui ka tulevikuski mitmeid meid ohustavaid riske. Need tulenevad välisluurete tegevusest, rahvusvahelisest terrorismist ja küberkuritegevusest, kuid ka meie lõhestunud ühiskonnast ja erinevatest majandushuvidest. Eesti kui NATO liikmesriigi kaitsepoliitika lähtub NATO strateegilisest kaitse- ja julgeolekukontseptsioonist. Tulevikus osaleb Eesti igakülgselt ja ideoloogilistest kammitsatest vabana NATO kaitsepoliitika arendamisel ja elluviimisel. Toetame riikide välis- ja julgeolekupoliitika allutamist Euroopa Liidu parlamendi ja liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile. Vähendada tuleks vastandumist riikidele, kellega Eestit seovad elulised majandushuvid. Eesti välispoliitika peab olema pragmaatiline ning teenima meie riigi ja rahva majandus- ja julgeolekuhuve.
Meie tegevuskava 2011-2015
1. Eesti välisministeerium peab senisest rohkem oma tegevuses orienteeruma riigi majandushuvidele. Ennekõike tuleb tõhustada tegevust maailmamajanduses üha olulisemat rolli mängivates riikides – Hiinas, Indias ja Brasiilias.
2. Senisest rohkem tuleb kasutada Balti riikide ja Põhjamaade koostöö võimalusi nii välispoliitiliste seisukohtade koordineerimisel kui ka välisteenistuses, eriti konsulaarabi ja diplomaatide vahetuse osas.
3. Toetame Euroopa Liidu koostööd idanaabritega ja läbirääkimisi viisavabaduse teemadel.
4. Peame oluliseks Eesti-Venemaa piirilepingu sõlmimise taasmenetlust.
5. Eesti peab aktiivselt taotlema meie kandidaatide määramist Euroopa Liidu tippvälisesindajateks. Senine töö selle nimel pole olnud tulemuslik.
6. Toetame Eesti kaitsekulutuste viimist kokkulepitud 2 protsendini SKT-st ning selle taseme stabiilset hoidmist.
7. Eesti peab vastavuses rahvusvahelise õigusega jätkuvalt jõukohaselt panustama NATO sõjalistesse operatsioonidesse ja kollektiivkaitsesse.
8. Eesti peab ülesse ehitama usutava esmase iseseisva kaitsevõime kaitsmaks agressiooni korral riiki kuni liitlasvägede saabumiseni. Toetame üldist ajateenistust ja Kaitseliidu arendamist.
9. Leiame, et kaitseväe juhataja institutsioon peab jääma põhiseadusesse.
10. Me ei toeta Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi ühendamist.
11. Me ei toeta üleminekut palgaarmeele.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond:
Tänane olukord
Viimaste aastate jooksul on Eesti kiirelt liikunud ajateenistuse ja kutselise armee segastruktuuri suunas, mis tähendab ajateenijate ettevalmistamist reservarmee tarbeks ning kutseliste väeüksuste ettevalmistamist esmase kaitsevõime tagamiseks ja aktiivseks osalemiseks välismissioonidel. Eesti enesekaitsevõime rajaneb nii esmase kaitsevõime tagamisel kui meie liitlaste tahtel meid aidata ja toetada. Sellise arengu jätkumine eeldab tulevikku suunatud ja selge visiooniga riigikaitsepoliitikat ning selle rahastamist.
Visioon
Tagame kaitseväe jätkusuutliku struktuuri ja korralduse, mis teenib Eesti riigi kaitsehuve ja on korraldatud meie vajadusi regiooni ja maailma julgeolekukontekstis rahuldaval moel. Eesti peab säilitama võimekuse valmistada ajateenistuse ja Kaitseliidu baasil ette reserviste ja tagama piisavalt professionaalse ettevalmistuse nii Eesti välismissiooniüksustele, Eestis paiknevatele kaitseväeüksustele kui ka ohvitseride rahvuslikule kaadrile. Meie põhiline eesmärk on riigi esmase kaitsevõime tagamine ja vastuvõtva riigi funktsioonide täitmine NATO lepingu artikli 5 rakendumisel.
Meetmed
•Seisame kindlalt selle eest, et NATO kui transatlantiline sõjaline liit jääks esimeseks valikuks mistahes sõjalise operatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel, kus on kaalul nii Euroopa kui Põhja-Ameerika julgeolekuhuvid.
•Oleme vastu sõjaliste võimekuste, sh sõjalise planeerimise võimekuste dubleerimisele NATOs ja Euroopa Liidus.
•Osaleme aktiivselt NATO kiirreageerimisjõudude ja Euroopa Kiirreageerimisüksuste väljaarendamisel. Tagame Eesti aktiivse osalemise Põhjamaade lahingugrupis.
•Toetame vabatahtlikult ajateenistusse astuvate noorte arvu kasvu ja tõstame kaitseväelaste haridustaset, luues selleks riikliku motivatsioonisüsteemi (õppelaenusoodustused, riiklikud õppekohad kõrgkoolides jms). Suurendame positiivset hoiakut ajateenistuse suhtes, tagades riigikaitseõpetuse läbimise võimaluse igale gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õpilasele.
•Töötame välja ja võtame vastu välismissioonide veteranide staatust ja sotsiaalset kaitset reguleeriva seaduse. Toetame veteranide ja nende tugiühenduste loomist ja tegevust.
•Jätkame aktiivset osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös nii ÜRO, NATO, Euroopa Liidu kui ka rahvusvaheliste koalitsioonide poolt juhitavates rahu- ja julgeolekuoperatsioonides.
•Meie kaitseväe tase peab olema selline, et 10% kaitseväelastest saaks pidevalt olla välismissioonidel.
•Osaleme Euroopa Kaitseagentuuri töös ning toetame süvendatud koostööd Euroopa Liidu riikide vahel kaitsetööstuse ja tehnoloogia arendamise valdkonnas.
•Arendame Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva riigikaitselise organisatsiooni võimekust siseriiklike ülesannete täitmiseks ja välismissioonidel osalemiseks.
Eestimaa Rahvaliit:
10. KAITSEPOLIITIKA
Rahvaliit peab vajalikuks laiapõhjalist riigikaitset, mis kriisi- ja sõjaajal tagab inimeste turvalisus. Eesti kaitsevõime peab olema usutav iseseisvalt ja koostöös liitlastega. Rahva kaitsetahe peab tagama relvastatud või vägivallatu vastupanu osutamise. Kõik kodanikud peavad saama võimaluse osaleda riigikaitses.
RAHVALIIT peab nüüdisaegse sõja võtmeprobleemiks tsiviilelanikkonna turvalisust ja kaitset. Kriisi- ja sõjatingimustes peavad elanikkonnale olema tagatud elutähtsad teenused. Riigiasutused, eriti Päästeamet ja politsei, kohalikud omavalitsused ning tervishoiuasutused, peavad suutma täita oma peamiseid funktsioone.
RAHVALIIT leiab, et Kaitseliit on rahva kaitsetahte organiseerimise peamiseks vahendiks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad suutma kiiresti reageerida kriisidele ning olema jätkusuutlikud.
RAHVALIIT peab oluliseks kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kõrget motiveeritust. Selleks tagame Kaitsejõudude stabiilse ja ressurssidele vastava arendamise. Kõige olulisemaks riigikaitsele on inimene.
RAHVALIIT vastustab kaitseväe juhataja väljaarvamist põhiseadusest; elukutselise kaitseväe loomist; sõjaliste välisoperatsioonide paisutamist; ajateenistuse kaotamist.
Erakond Eestimaa Rohelised:
Kaitse- ja julgeolekupoliitika
Kaitse- ja julgeolekupoliitika eesmärk on jätkusuutlikult tagada meie riigi, rahva, ühiskonna ja keskkonna turvaline ja vaba areng. Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika peab oma olemuselt olema rahvuslikest huvidest lähtuv ja kodanike õigusi kaitsev demokraatlik väärtuspoliitika. Meie eesmärk on uues Riigikogus saavutada erakondadeülene kokkulepe riigikaitse ja julgeolekupoliitika põhilistes küsimustes, näiteks iseseisev kaitsevõime, totaal- ja territoriaalkaitse süsteem, jagamatu julgeolek NATO raames, ajateenistus, kaitseväe elukutselise segmendi roll ja kaitseväe, julgeolekuasutuste ning Kaitseliidu juhtimine ja tsiviilkontroll. Erakondlikud erimeelsused neis küsimustes on iseenesest oht riigi ja rahva julgeolekule.
1. On aeg esmatähtsustada iseseisva kaitsevõime arendamist. Me toetame rahvusvahelise missioonivõimekuse ja koostöö arendamist sellistes vormides, mis ühtlasi tugevdavad Eesti iseseisvat kaitsevõimet.
2. On aeg siduda keskkonnaprobleemidest lähtuvate julgeolekuohtude käsitlemine senisest enam Eesti julgeolekupoliitikaga. Juba täna võivad veepuudusest, kliimamuutustest või keskkonnareostusest tingitud põgenikevood ja relvakonfliktid tuua kaasa ka Eesti julgeolekukeskkonna halvenemise. Eesti peab senisest aktiivsemalt osalema rahvusvahelises koostöös siduvate rahvusvaheliste kliimalepete sõlmimiseks ja olema valmis reageerima keskkonnakatastroofidest tulenevatele julgeolekuohtudele.
3. On aeg riigikaitsesüsteem siduda teiste julgeolekuvaldkondadega, et rahvuslik julgeolek oleks üks aukudeta tervik. Tänapäeva ohud on sageli nn. hübriidohud, mille tõrjumiseks on vaja laiapõhjalise riigikaitse põhimõtted ka tegelikult rakendada ja luua integreeritud julgeolekusüsteem. Lõpetame julgeoleku tagamise killustatuse erinevate riigiasutuste vahel ja algatame riikliku kriisikeskuse loomise, mille rolliks on tervikliku ohupildi koostamine, selle pidev aktualiseerimine ning kriiside ennetamine ja laiapõhjaline maandamine.
4. On aeg toetada ja nõuda ajateenistusele ning reservarmeele tugineva riigikaitsesüsteemi säilitamist, tugevdamist ja arendamist. Elukutseline osa kaitseväest peab olema üldise kaitsevõimekuse lahutamatu, samaväärne kuid mitte esmatähtis osa.
5. On aeg võtta initsiatiiv rahvusvahelise julgeoleku küsimustes. Eesti peab arendama aktiivset rolli NATO kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundajana. Eesti peab NATO raamistikus võtma enesele ainult võimetekohaseid ja mõtestatud kohustusi, mille täitmine ei kahjusta rahvuslikke huve, vaid tugevdab nii meie kui meie liitlaste julgeolekut. Eesti rahvusvaheline kaitsepoliitika on väärtuspõhine ja väldib rahvuslike huvidega vastuollu minevaid kokkuleppeid.
6. On aeg jätkata enesele seni võetud liitlaskohustuste täitmist NATO missioonides Afganistanis. Riik, mille julgeolekukontseptsioon tugineb NATO liikmelisusele, ei saa enesele lubada ühepoolset liitlaskohustuste hülgamist, sest see ohustaks meie enda julgeolekut. Me toetame tsiviilkomponendi arendamist ja selle osakaalu suurendamist Afganistani missioonil, et senisest enam keskenduda arengukoostööle ja tutvustada Eesti kogemust tsiviilühiskonna ja riigi ülesehitamisel.
7. On aeg teha koostööd. Lisaks aktiivsele liikmerollile NATOs toetame kaitsealase koostöö, sealhulgas ühiste heidutusmehhanismide arendamist Soome ja Rootsiga.
8. On aeg veelgi enam panustada küberjulgeoleku tagamisse, sest Eesti infoühiskonna areng liigub jätkuvalt tõusuteed ning sõltuvus elektroonilistest lahendustest kasvab. Loome Eesti küberruumi turvalisuse kindlustamiseks ja küberkriiside haldamiseks vajaliku süsteemi ning integreerime selle teiste julgeoleku valdkondadega. Toetame Eesti juhtrolli küberkaitsealases tegevuses nii NATO-s kui EL-is, tagades valdkonna eelisfinantseerimise riigieelarvest.
9. On aeg edasi arendada ja luua Eesti jaoks sobilikke ja unikaalseid kaitselahendusi, mis tagaksid meie väheste ressursside ja rahvusliku potentsiaali maksimaalse kasutamise. Selleks loome kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendustöö süsteemi ning arendame oma kaitsetehnoloogia kõrgtaset. Kaitsepoliitika lahutamatuks osaks on igakülgne ja võimetekohane tehnoloogiaalane koostöö NATO ja Euroopa Liidu vastavate organisatsioonidega. Koondame riigikaitse ja julgeolekualase hariduse andmise ühtse juhtimise alla, et tagada valdkonna integreeritud, ressursse säästev ja koostööd soosiv areng. Toetame jõuliselt tehnoloogiaalast koostööd NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa Kaitseagentuuriga. Seame eesmärgiks Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimeliseks kujundamise järgmise 10 aasta jooksul.
10. On aeg tagada Kaitseliidu areng Eesti riigikaitsesüsteemi lahutamatu ja integreeritud osana. Iga kaitseliitlane peab tajuma oma rolli riigikaitses ja saama vääriliselt tasustatud reaalse tegevuse eest.
11. On aeg investeerida Eesti vabadusse. Toetame riigikaitse kulutuste viimist 2% rahvuslikust SKP-st ning selle taseme osas erakondadeülese kokkuleppe saavutamist.
Omalt poolt lisaks kommentaariks, et neid platvorme vaadates pole eriti näha, et valimised tooksid riigikaitse valdkonnas kaasa mingisuguseid kardinaalseid muudatusi või vapustusi. Vaadates neid programme ja tegelikku olukorda julgen ennustada, et olenemata sellest, millised parteid moodustavad järgmise valitsuse, kinnistavad kõik platvormid pigem praegust status quo’t, mis iseenesest polegi nii väga halb. Mitmes mõttes on Laaneotsa ja Krossi promotud „parteideülene riigikaitsekokkulepe“ juba olemas.
Kõik parteid toetavad Eesti liikmelisust NATO-s ja EL-is. Keegi ei nõua otseselt ajateenistuse kaotamist, pigem vastupidi (jah, erandiks on Reformierakond, kes räägib ajateenistusest kui eelkõige kasvulavast elukutseliste leidmiseks ja kaitsetahte kasvatajast, mitte aga reservarmee mehitamisvahendist. Aga olen 99% kindel, et isegi kui järgmine kaitseminister on reformar, ei hakka nad ajateenistuse ja reservarmee süsteemi sisuliselt näppima). Kuuest erakonnast neli toetavad kaitsekulude tõstmist 2%-ni SKP-st.
Kui minna konkreetsemaks, siis:
Reformierakonna platvorm on selles mõttes positiivne, et toob sisse laiapõhjalise riigikaitse lähenemise, mis on sisuliselt ümberkirjutus detsembris valitsuse poolt kinnitatud Riigikaitse strateegiast. See, et see n-ö totaalkaitse on sedavõrd kõrgel kohal Eesti suurima partei riigikaitseplatvormis, annab vähemalt mulle lootust, et erinevalt eelmistest kordadest ei jää see laiapõhjalise riigikaitse jutt seekord enam pelgalt paberile, vaid viiakse ka ellu. Samuti võib mitmetest Reformi punktidest (Ämari, Jägala, kaadrikaitseväelaste arvu suurendamine, moodsa tehnika hankimine) välja lugeda toetust senisele 10-aastasele arengukavale. St. on lootus, et uus valitsus ei hakka seda pikalt välja töötatud ja pika perspektiiviga kava uisa-päisa ümber tegema. Positiivne on ka viitamine mitmele reaalsele kitsaskohale, nagu aegunud juhtimissüsteem ja vajadus konsolideerida mitmed riiklikud (õhu)laevastikud.
IRL-i platvorm kordab sisuliselt sedasama, aga tunduvalt lühemas ja lakoonilisemas sõnastuses, kuid ajateenistust mainitakse selgelt siiski reservarmee mehitamisvahendina. Positiivne on ka 10-aastase arengukava mainimine ja laiapõhjalise riigikaitsemudeli mainimine.
Keskerakonna platvorm on üks napimaid ja üldsõnalisemaid, kusjuures see on kirjutatud kahasse välispoliitika platvormiga, mistõttu riigikaitsele on pühendatud vaid kuus lauset, millest omakorda kolm kirjeldavad mitte seda, mida tuleks teha, vaid seda, mida ei tohiks teha (aga milline on siis Keskerakonna soovitav lahendus?).
SDE platvorm on väga välispoliitika ja NATO keskne, aga mingit erilist erisust seal pole. Küll aga puudub seal punkt 2%-liste kaitsekulude kohta. Samas leidis SDE kandidaat Andres Anvelt (tavaelus muide KVJ nõunik), et 2% tuleks saavutada küll, kuid selle alla tuleks liita ka mitmed sisejulgeoleku kulud. Sisuliselt avaksid sotsid sellega tagaukse kaitsekulude vähendamisele.
Rahvaliidu platvorm on samuti üsna üldsõnaline ja deklaratiivne, millest on iseenesest kahju, arvestades seda, et see on vähemalt osaliselt kirjutatud ühe nende nimekirjas kandideeriva erukoloneli poolt.
Roheliste riigikaitseplatvorm on üsna tugev, korralik ja asjakohane. Ilmselgelt on see pea täielikult kirjutatud jaanuaris rohelistega liitunud „vabatmees“ Eerik-Niiles Krossi poolt, sest roheliste eelmised, ilma Krossita kirja pandud riigikaitseseisukohad erinevad praegustest nagu öö ja päev. See on ilmselt ka roheliste platvormi peamine puudus – Krossi lahkumise korral unustatakse ilmselt ka senised seisukohad ja eesmärgid.
ja sotsid 
