Äsja ilmunud märtsinumbris on kolmas osa. Ilmub kindlasti aasta vähemalt.
Järgneb reklaamipaus
Ajakirja aastatellimus maksab 410 krooni (26.20 EUR). Akadeemiat on võimalik tellida ka mugava otsekorralduslepinguga AS Expresspost tellimiskeskuse vahendusel: tasuta
tel. 617 77 17, E-R kl 8-18, L kl 8-13
või internetiaadressil www.tellimine.ee
Peale selle on tellimust võimalik vormistada
• Eesti Posti sideettevõtetes
• KE AJAKIRJANDUSE OÜ vahendusel: tel. 6411753,
e-post info@ke.ee või internetiaadressil www.ke.ee
*
Näitena III osast natuke teksti:
28.
10. I 1944
Reinomägi, Erich. Sünd. 1905. a. Elukutselt sõjaväelane~--- leitnant. Lõpetanud Eesti Kõrgema Sõjakooli. Teenis Omakaitses, oli Võru maleva staabiülem. Saabus Soome 9.~jaan.
Reinomägi jutustas: Noorte sõjaväkke võtmise komisjonid moodustati juba enne pühi, sest sakslastel oli 1924.~a. sündinute mobiliseerimisega kiire. Vastuvõtukomisjonid jäid kuuldavasti ainult mõnes üksikus paigas sellise koosseisuga, nagu nad moodustati esimese mobilisatsiooni ajal~(1925.~a. sündinute mob.). Mõned komisjoniliikmed, kes vastuvõtmisel küllalt agarad ei olnud, sattusid kahtluse alla ja nii tehti siis komisjonide koosseisudes muudatusi.
Mobilisatsiooni teostamise tähtpäevade suhtes tekkis eestlastel sakslastega lahkarvamisi. Eestlased ütlesid, et mob. teostamisest enne pühi ei tule midagi välja. Takistuseks võib olla isegi tavaline pühapäev, kui see vastuvõtu päevadele satub. Seda näitavad kogemused. Nii jäi siis, et mobilisatsioon teostatakse jaanuari esimestel päevadel.
Arvati ühtlasi, et tähtpäevad teatatakse telefoni teel komisjonidele, kes omakorda informeerivad telefoni teel arvestusasutusi~--- maal vallavalitsusi ja linnas politseijaoskondi. Need saadavad siis kõigile kutsealustele isiklikud kutsed koju. Lehtedes ei avaldata ühtegi teadaannet, samuti ei panda teadaandeid kuulutuspostidele. Kui nii vaikselt toimitakse, on kõrvalehoidmisi vähem. Nii arvati ja nii vist ka
tehti.
Eelmise mobilisatsiooni ajal~(1925.~a. sünd.) oli sissekutsutavate arvuline kontingent kogu maal kokku~8200. Nii palju seisis nimekirjades. Võrumaa kontingent tegi välja kokku 740~meest. Kokku tuli neist 540~noortmeest. Vabastati~70 (mõned olid kehaliselt veel välja kujunematud), vastu võeti~470. Need, kes olid 164~cm pikad ja alla seda, jäid esialgu kodumaale. Neid lubati rakendada Tallinnas julgeolekupolitsei teenistusse ja saata hiljem julgeolekupolitsei kooli. Kuid see oli ainult meelitus, et poisid laiali ei jookseks: nad saadeti kõik Lätti. Vene rahvusest poisid lubati saata Tartu politseipataljoni ja nad koondatigi
sinna. Tähendab~--- nende vastu tuntakse suuremat usaldust kui eestlaste vastu.
Teistest mobiliseeritutest, kes saadeti Poola õppelaagrisse, põgenes osa teel Valka. Neid on põgenenud ka Poolast õppelaagrist. Mõned poisid on juba tagasi jõudnud Võrumaale.
Praeguse mobilisatsiooni alla kuuluvate arv Võrumaal on 400~ümber, võib-olla veel vähem. Sellest aastakäigust võeti juba suvel poisse tööteenistuse sildi all Leegioni. Arvan, et kui 100~kokku tuleb, siis on palju. Kõrvalehoidmisele õhutab nimelt asjaolu, et eelmisest mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ei ole maal tegelikult jälgitud ja nende vastu ei ole ka midagi muud ette võetud. See annab nüüd julgust. Tegelikult on raske võimudel midagi teha, sest Omakaitse ei täida kõrvalehoidjate kinnipüüdmise ülesannet, samuti ei tee seda välispolitsei. Seda võivat teha ainult julgeolekupolitsei ja sandarmid, kuid neid on liiga vähe, maakonna peale ainult mõnikümmend. Sandarmite üksikud väljasõidud ei ole andnud tulemusi.
Üle kogu maa kuulub Omakaitsesse umbes 40~000~meest. See arv on kaunis täpne. Enne minu äratulekut algas ühe uue kava kaalumine kaitsejõu moodustamiseks Omakaitse alusel ja raamides. See on järgmine:
Eestis asub Saksa julgestusdiviis nr.~207, mille staap on Tartus ja mis allub Saksa tagala ülemjuhatajale, kelle staap asub Võrus. See julgestusdiviis tahab eestlasist organiseerida nn.~alarmrügemente üle kogu maa. Tartu-, Võru- ja Petserimaa moodustaksid näiteks ühe sellise rügemendi täies lahingulises koosseisus Saksa mustri järgi, tankitõrje ja suurtükiväega ja kõigi muude abiüksustega, nii et selline rügement oleks võimeline iseseisvalt lahingut pidama. Üle kogu maa tuleks selliseid
rügemente kolm kuni neli, tähendab üks diviis. Nende rügementide ülesandeks oleks meie maapiiri ja ranniku kaitse ning võitlus suuremate para\v{s}ütistide jõukude vastu kodumaa piirides. Sellekohane projekt koos seletuskirja ja koosseisude loeteluga saadeti kõigi Omakaitse malevapäälikute kätte. See oli detsembri alul. Malevapäälikud, arutades kava ja koosseisud koos pataljoniülemate ja staabi kaastöölistega läbi, pidid oma kirjalikud arvamised ja seisukohad teatavaks tegema juba
31.~detsembriks, et nad siis ise hiljem võiksid esimesel kutsel Tallinna tulla kesksele nõupidamisele samas küsimuses.
Jne jne.