Järgmise 4 aasta kaitsepoliitika põhitõed

[ruger]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 5&l=fplead lähemalt kirjas

RIIGIKAITSE- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Valitsusliidu julgeoleku- ja riigikaitsepoliitika eesmärk on parimate julgeolekutagatistega iseseisev Eesti riik, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule, praeguste ja tulevaste põlvede eneseteostusele ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.
Eesti riigi kaitsmine on meie ühisväärtus, -hüve ning -vastutus. Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel. Riigikaitse oluline eeldus on kodanike kaitsetahe.

Nende eesmärkide saavutamiseks arendab Valitsusliit Eesti rahvusliku julgeoleku võimekust ja riigikaitset järgmiste põhimõtete kohaselt:

1. Eesti peamine julgeolekutagatis on kollektiivkaitse ja NATO:
a. Eesti riigikaitse tugineb esmasele iseseisvale kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti sõjaline kaitse on kavandatud kollektiivkaitseoperatsioonina;

b. kollektiivkaitse veenvuse tugevdamiseks tuleb suurendada NATO kohalolekut, arendada kahepoolset kaitsekoostööd liitlastega ning tagada Kaitseväe koostegutsemisvõime liitlasvägedega
c. Eesti esmane iseseisev kaitsevõime peab tagama eeldused kollektiivkaitse toimivaks rakendumiseks.

2. Eesti riigikaitse kiire rakendatavus ja selle eelduseks oleva juhtimisselguse tagamine:
a. riigikaitse arendamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitlusest vastavuses kehtestatud Riigikaitsestrateegiaga. Kindlustame, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral ning tagame, et sõjaline kaitse ei arene ülejäänud ühiskonnast eraldiseisvalt;

b. toetame riigikaitseliste Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist Riigikogu poolt;
c. algatame rahu- ja sõjaaja riigikaitseseaduste kaasajastamise. Toimekindluse tagamiseks muudame rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnasteks;
d. riigikaitse juhtimise korraldamisel lähtutakse kaitsejõududest kui täitevvõimu osast. Tagame erinevate riigikaitseliste tegevuste juhtimise koordineerituse ning juhtimise selguse ja läbipaistva tsiviilkontrolli;
e. jätkame riigi lennuvahendite ja laevade ning nende käitamiseks vajaliku teenindusressursi koondamist. Loome aluse militaar- ja päästeressursi võimete koostoimeks;

3. Aktiivne panustamine NATO ja Euroopa Liidu ühispoliitikatesse:
a. osaleme aktiivselt NATO arengute suunamisel, peame õigeks NATO nähtavuse ja kohaloleku suurendamist;
b. taotleme NATO Balti õhuturbemissiooni muutmist alaliseks;
c. tagame Eesti osaluse operatsioonidel senises mahus kooskõlas NATO sihttasemega (10% maaväe koosseisust);
d. osaleme võimetekohaselt Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alastes ettevõtmistes, sealhulgas EL operatsioonidel.
e. koos sõjaliste missioonide planeerimise ja läbiviimisega arendame ka tsiviilmissioonidesse panustamise võimekust;
f. süvendame kaitsekoostööd USA-ga, sealhulgas operatsioonidel;
g. panustame aktiivselt Põhjala-Balti riikide kaitsealasesse koostöösse eesmärgiga muuta see peamiseks regionaalseks kaitsekoostöö formaadiks Põhja-Euroopas.

4. Riigikaitse toetumine kodanike vabatahtlikule kaasatusele ja kaitsetahtele:
a. jätkame ja laiendame vabatahtlikkuse alusel toimuvat riigikaitseõpetust kesktaseme õppeasutustes eesmärgiga suurendada vastavate koolide arvu 150-ni;

b. peame oluliseks toetada Kaitseliidu arendamist ning kasvavat rolli riigikaitses. Tagame Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide stabiilse arengu, Kaitseliidu rahastamiseks näeme ette kindla osa sõjalise riigikaitse eelarvest. Võtame vastu uue Kaitseliidu seaduse.

5. Eesti kaitsekulude taseme tõstmine 2% SKTst. Eesti iseseisvus ja julgeolek on väärtused, mille arvelt ei tohi kokku hoida:
a. saavutame aastaks 2012 kaitsekulude tasemeks 2% SKTst ning tagame selle taseme stabiilsuse;
b. alustame Jägala linnaku väljaehitust, kavandades selle valmimise 4 aastaga;
c. tagame Ämari lennubaasi täieliku tegutsemisvalmiduse saavutamise aastaks 2015;

d. jätkame Kaitseväele moodsa relvastuse hankeid. Parimate hanketingimuste saamiseks teeme vajadusel koostööd partnerriikidega;
e. kindlustame Kaitseväele tänapäevased elamis- ja väljaõppetingimused.

6. Riigi sõjalise kaitse professionaalsuse edendamine:
a. riigikaitse mehitamisel lähtume senisest segasüsteemist, mis hõlmab ajateenistust üldise kaitsetahte ja oskuste arendajana, elukutselist kaadrikaitseväge, reservväelasi ning Kaitseliitu ühinenud vabatahtlikke. Võtame vastu uue Kaitseväeteenistuse seaduse;
b. tugineme ajateenistuse arendamisel Riigikaitse 10-aastases arengukavas sätestatule. Kaalume üleminekut 6-9-12-kuulisele ajateenistuse süsteemile järgmise 10-aastase arenguplaani koostamise käigus aastal 2012. Eelistatult tuleb ajateenistusse võtta kõik omal initsiatiivil sinna astuda soovijad;
c. kasvatame kaadrikaitseväelaste arvu 125 võrra igal aastal kuni piirarvu 4000 saavutamiseni.

7. Rahvusvahelise initsiatiivi hoidmine küberjulgeoleku arengutes:
a. arendame aktiivselt Eesti küberkaitsevõimekust, sealhulgas siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös. Tugevdame koostööd NATO liitlastega tugevdatakse Küberkaitsekeskust eesmärgiga muuta see juhtivaks rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks;
b. toetame Kaitseliidu juurde loodud küberkaitseliitu. Suurendame küberkaitse alast väljaõpet Kaitseväes.

8. Eesti kaitsetööstuse ja kaitseotstarbelise teadus- ning arendustegevuse toetamine:
a. koostöös Kaitsetööstuse Liiduga jätkame rahvusliku kaitsetööstuse arendamist eesmärgiga saavutada arvestatav ekspordivõimekus mõnes tegevussuunas;
b. kasvatame kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamist lähtudes eelkõige Kaitseväe vajadustest ja suunatuna kaitsetööstuse arendamisele.

9. Algatame Eesti iseseisvuse ja julgeoleku nimel välismissioonidel osalenute kodanikuühiskonda ja -ellu tõhusa taasrakendamise poliitika: toetame veteranide organisatsiooni, töötame välja tervikliku veteranidepoliitika missioonidel osalenud kaitseväelaste toetuseks ning alustame vastavate teenuste arendamist ja võimekuste suurendamist.

[illl]

Üsna üldsõnaline, et mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Parendame, jätkame, tõhustame, kaalume... Loodame, et viimae paari aasta kursilt muutusi halvema suunas ei tule.

[Kapten Trumm]

Kõige tähtsam on see, et plaanis pole mingeid järjekordseid 180 kraadiseid "reforme".

Kui nii läheb, on lausa enneolematu aeg - tervelt 6-7 aastat saanud valdkond rahulikult areneda.

See on 1991+ praktikas lausa enneolematu.

[kangelaspioneer]

b. toetame riigikaitseliste Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmist Riigikogu poolt;
c. algatame rahu- ja sõjaaja riigikaitseseaduste kaasajastamise. Toimekindluse tagamiseks muudame rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ning vastutusalad võimalikult sarnasteks;
d. riigikaitse juhtimise korraldamisel lähtutakse kaitsejõududest kui täitevvõimu osast. Tagame erinevate riigikaitseliste tegevuste juhtimise koordineerituse ning juhtimise selguse ja läbipaistva tsiviilkontrolli;

Ehk siis- KVJ institutsiooni kaotamine, KaMin'i ja KVPS-i ühendamine, palju vastuseisu tekitanud KVTS vastuvõtmine jne.

3. Aktiivne panustamine NATO ja Euroopa Liidu ühispoliitikatesse:
a. osaleme aktiivselt NATO arengute suunamisel, peame õigeks NATO nähtavuse ja kohaloleku suurendamist;
b. taotleme NATO Balti õhuturbemissiooni muutmist alaliseks;
c. tagame Eesti osaluse operatsioonidel senises mahus kooskõlas NATO sihttasemega (10% maaväe koosseisust);
d. osaleme võimetekohaselt Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alastes ettevõtmistes, sealhulgas EL operatsioonidel.
e. koos sõjaliste missioonide planeerimise ja läbiviimisega arendame ka tsiviilmissioonidesse panustamise võimekust;
f. süvendame kaitsekoostööd USA-ga, sealhulgas operatsioonidel;

Ei mingeid lennukeid. Rohkem kaamelite valvamist, vähem iseseisvat kaitsevõimet. 10% maaväest on ??? Rohkem pappi USA ehitusfirmadele ja igasugu kohalikele oligarhidele, vähem oma asjade korda ajamiseks. Veel eelarvekärpeid sel aastal?

d. jätkame Kaitseväele moodsa relvastuse hankeid. Parimate hanketingimuste saamiseks teeme vajadusel koostööd partnerriikidega;
e. kindlustame Kaitseväele tänapäevased elamis- ja väljaõppetingimused.

Moodne relvastus- näpuotsaga "kõrgtehnoloogilisi" sigakalleid kasutuid vidinaid? Pidagem silmas, et soomustehnika, eriti roomikutega, nagu ka suurtükid, ei ole "moodne relvastus" vaid külma sõja vanaraud.

Kaalume üleminekut 6-9-12-kuulisele ajateenistuse süsteemile järgmise 10-aastase arenguplaani koostamise käigus aastal 2012.

Pole vist kellelegi üllatuseks.

8. Eesti kaitsetööstuse ja kaitseotstarbelise teadus- ning arendustegevuse toetamine:
a. koostöös Kaitsetööstuse Liiduga jätkame rahvusliku kaitsetööstuse arendamist eesmärgiga saavutada arvestatav ekspordivõimekus mõnes tegevussuunas;
b. kasvatame kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamist lähtudes eelkõige Kaitseväe vajadustest ja suunatuna kaitsetööstuse arendamisele.

Kuidagi on vaja osa sellest 2% ESK-st "omade" tasku tagasi saada. Juba 4 aasta pärast on uued valimised koos kuluka kampaaniaga.

TÖÖTURG

4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine:
a. viime läbi eri- ja sooduspensionide reformi. Loome tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda;

...

Kokkuvõtteks: peab vist uut elukutset hakkama valima.

[tommy]

Stabiilsus on tähtis....
Saab näha, kas Laar kah tuleb..??

[TTA]

Ei mingeid lennukeid. Rohkem kaamelite valvamist, vähem iseseisvat kaitsevõimet. 10% maaväest on ??? Rohkem pappi USA ehitusfirmadele ja igasugu kohalikele oligarhidele, vähem oma asjade korda ajamiseks. Veel eelarvekärpeid sel aastal?

Masendavalt kibestunud ollakse ikka mõnikord

Aga 10% maaväest arvutatakse eestis minuteada kaaderkoosseisust, mis maaväes on hetkel kuskil 3000 inimese kanti. Aastas käib välismissioonidel aga üle 300 mehe juba praegu, niiet mingit muutust tegelikult ei ole.

[setu]

Soodsate tehnika/relvastuse hangete võimalikkust ette ei nähta (näit Soome MTLB-de hanke eeskujul vms)

[Kapten Trumm]

Minu arvamus - hea, et niigi läks. Loomulikult saaks paremini, aga millegiga peab end ka rõõmustama.

10% kavandatavast 4000-st on juba 400 nägu. Soomukid, värgid, särgid -miljard aastas läheneb murettekitava kiirusega.

Siia sisse ei arvestata osa kodumaise seltskonna aurust, mis selle toetuseks läheb (kui nt peastaabi PR osakond peab iga päev üllitama teateid "Estcoy-XX leidis 2 automaati".

Kamin lööb muidugi ainult palgad, transa, söögiraha ja moonakulu kokku ja oh kui odav. Tegelikkus on natuke erinev.

Arvestage kodumaine siblimine juurde selle tegevuse toetuseks - ja miljard tuleb.

Soodsate tehnika/relvastuse hangete võimalikkust ette ei nähta (näit Soome MTLB-de hanke eeskujul vms)

Oot, kuidas üks asekantsler nüüd kaminas ütleski?

[TTA]

Minu arvamus - hea, et niigi läks. Loomulikult saaks paremini, aga millegiga peab end ka rõõmustama.

10% kavandatavast 4000-st on juba 400 nägu. Soomukid, värgid, särgid -miljard aastas läheneb murettekitava kiirusega.

Siia sisse ei arvestata osa kodumaise seltskonna aurust, mis selle toetuseks läheb (kui nt peastaabi PR osakond peab iga päev üllitama teateid "Estcoy-XX leidis 2 automaati".

Kamin lööb muidugi ainult palgad, transa, söögiraha ja moonakulu kokku ja oh kui odav. Tegelikkus on natuke erinev.

Arvestage kodumaine siblimine juurde selle tegevuse toetuseks - ja miljard tuleb.

Soodsate tehnika/relvastuse hangete võimalikkust ette ei nähta (näit Soome MTLB-de hanke eeskujul vms)

Oot, kuidas üks asekantsler nüüd kaminas ütleski?

Kuule, isegi praegu käib ju aastast 400 ära, afgaanis on praegu üle 200 mehe. Ja see kuue kuu kohta.

http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=74&

[Kapten Trumm]

Õiguslikult on jutt korraga missil viibivatest - hetkel on vist piirang mingi 250 meest korraga?

[B2 Spirit]

Siia sisse ei arvestata osa kodumaise seltskonna aurust, mis selle toetuseks läheb (kui nt peastaabi PR osakond peab iga päev üllitama teateid "Estcoy-XX leidis 2 automaati".

Nii lolli juttu polegi Kapten Trummi suust varem kuulnud.

[Markko]

See ei lähe päris riigikaitse raamidesse, aga kokkuleppes on ka selline punkt (täpselt samas sõnastus oli ka RE valimislubadustes):

ÕIGUSKAITSE
p. 5e. parandame korrakaitsjate väljaõpet ning kaalume uue Sisekaitseakadeemia rajamist Ida-Virumaale.


Ausalt öeldes ma ei saa siiamaani aru, mida sellega öelda tahetakse. Kas praegune SKA kolitakse Koselt Ida-Virumaale või tehakse Ida-Virumaale SKA nr 2?

[Kapten Trumm]

b. taotleme NATO Balti õhuturbemissiooni muutmist alaliseks;

Mulle näiteks ei mahu pähe, miks sedavõrd kramplikult üritatakse lennuväe loomist vältida? Sest "alaline" on kategooria, mis kestab natuke kauem kui nt 2018. aasta. Max nelja aastasesse koalitsioonileppesse selliseid igavikulisi kategooriad panna näitab vist seda, et Stenbockis ja mujal on seda juba võetud kui idee fix-i - me oleme "liiga väikesed ja vaesed õhujõudude omamiseks".

Loodame, et ei tule kunagi korrata Laidoneri sõnu 1939. aasta sügisel, kus tuli tõdeda, et maapeal saaks vastu hakkama, aga õhus täitsa kaitseta.

Ka ma ei usu, et ühegi maapealse ÕT lahendusega suudetakse anda samasuurt operatiivset efekti kui lennuväega. See räägib lihtsalt põhireeglite vastu. ÕT ilma lennuväeta ei ole jätkusuutlik. Seni pole ühtegi sõjalist konflikti teada, kus maapealse ÕT strateegia oleks taevas vähemalt pariteedi saavutada suutnud. Kui vaadata nt sündmusi Bekaa orus 1982 (Vene suudab täna edukalt umbes samasuguse rünnaku korraldada), siis kui kaua see tolle aja kohta igati moodne ÕT püsis ja mida saavutas? Minumeelest alla ööpäeva ja tulemused nullilähedased.

[setu]

b. taotleme NATO Balti õhuturbemissiooni muutmist alaliseks;

Jääb mulje, et see punkt on sisuliselt ka soosingut leidnud eelnevast punktist, mis käsitleb "teiste NATO jõudude kohalolu näitamist". Elik sisetarbimiseks.

[A4]

Ei ole sellel uue valitsuse koalitsioonileppe riigikaitse- ja julgeolekupoliitika osal häda midagi. Positiivset ja stabiilset on väga palju ning midagi eriliselt halba või negatiivset (vähemalt sellelt riigikaitse arendamise tasandilt, mis pannakse paika valitsuse või koalitsiooniparteide tasemel) ei oskagi midagi väga halba välja tuua. Samuti ei maksa sealt otsida asju, mida seal kirjas pole ning mida keegi „tagatubades“ ka „salaja“ ei plaanitse, nagu nt. müütiline KVJ institutsiooni kaotamine või välismissioonide paisutamine.
Postiivsed momendid:

Kaitsekulud lubatakse tõsta 2%ni SKP-st, ja seda juba järgmisel aastal, mitte nt „kolme aasta jooksul“, nagu oli kirjas Reformierakonna programmis. Sellele tasemele tõstmine (ja sellel tasemel hoidmine) annab lisaks puhtrahalisele suurenemisele kaitseplaneerijatele pikaajalise kindluse ja perspektiivi ning lubab järgmisel aastal ilmselt tõsta ka kaadrikaitseväelaste palku, ilma et seeläbi suureneks palgakulude osakaal kogu kaitse-eelarves (mis saaks muidu toimuda vaid eelkõige hangete ja investeeringute arvelt). Iseenesest näitab ainuüksi see fakt (kui seda muidugi poole aasta pärast, 2012. aasta riigieelarve koostamise käigus jälle edasi ei lükata) uue koalitsiooni suhteliselt positiivset suhtumist riigikaitsesse olukorras, kus sotsiaalkulud suurenevad paratamatult, raha aga eriliselt kuskilt juurde ei tule, makse sisuliselt ei tõsteta, riigieelarve on endiselt defitsiidis ja seetõttu võiks eeldada, et kaitsekulude külmutamine poleks ühiskonna poolt erilist vastuseisu leidnud.
Lubadus viia reaalselt ellu värskelt kinnitatud Riigikaitse strateegia, mis „vanaaegset“ terminoloogiat kasutades pole midagi muud, kui totaalkaitse reaalne ellurakendamine. Räägitud on sellest asjast juba ju oma 15 aastat, tore, kui asi nüüd ka reaalselt ära tehakse. Parem hilja, kui mitte kunagi.

Riigikaitse juhtimissüsteemide kaasajastamine ning sõjaaja ja rahuaja riigikaitseseaduste kaasajastamine. Pole põhjust uskuda, et selle taga seisaks mingisugune KVJ koatamine või KM-i ja KVPS-i ühendamine (võibolla tuleb kõne alla vaid mõnede dubleerivate toetusfunktsioonide ühendamine, mis meie riigi väiksust ja samas juhtimistasandi personali suurust arvestades oleks vägagi mõistlik), sest vastasel korral sellised radikaalsed muudatused ka sellesse koalitsioonileppesse selgesõnaliselt sisse kirjutatud. Pigem ennustan, et see „juhtimissüsteemide kaasajastamise“ jutt ei puuduta mitte niivõrd kaitseväe siseseid muudatusi, vaid pigem selge valitsus-KM-KV liini loomist, mis oleks identne ja seega koheselt rakendatav nii rahu kui sõja ajal. Täna toimib meil igapäevane rahuaegne juhtimine eelkõige eelpool kirjeldatud liinis, kuid sõja korral peaks kehtivate seaduste kohaselt rakenduma pigem mingi president-KV liin, kuigi rahu ajal sellist käsuliini sisuliselt ei eksisteeri (mistõttu ei saa see efektiivselt ja nullist tööle hakata ka sõja korral, kus tänapäeval võib halvimal korral iga minut ja tund kallis olla).

Riigikaitset õpetavate koolide arvu suurendamine – selles pole midagi halba.

Ajateenistuse pikkuse osas tehakse analüüs ja siis kaalutakse 6-9-12 süsteemi rakendamist. Sarnane lubadus oli sees ka eelmises, 2007. aasta koalitsioonilepingus. Ka tookord asja analüüsiti ning leiti, et vaatamata mitmetele positiivsetele aspektidele pole sellise süsteemi rakendamiseks veel piisavalt kaadrikaitseväelaseid. „Ajalooline kogemus“ lubab eeldada, et kui ka 2012. aastaks pole instruktoreid piisavalt, siis ei hakka keegi praegust ja enamvähem normaalselt toimivat süsteemi näppima. Ja kui ka on piisavalt instrkutoreid, siis ei näe mina selles midagi halba, kui 6-9-12 süsteem (kuigi tal on mitmeid puuduseid) võimaldaks aasta jooksul korraldada kaks väljaõppetsüklit senise ühe asemel, kasutada infrat efektiivsemalt ja potentsiaalselt suurendaks isegi ajateenijate arvu (kuigi praegune 3000 vaevalt et enam väga palju suureneks).

Lubadus ehitada Jägala nelja aastaga valmis – igati positiivne, kui Tallinna väeosad saavad praegustest amortiseerunud ja keset linna asuvatest linnakutest minema korralikku, kaasaegsesse linnakusse, millega loodetavasti kaasneks ka ressurssivõit toetava personali arvelt.

Mingit kolli ei maksaks ka näha sõnades „moodsa relvastuse hangete jätkamine“. Vaadates seda, mis toimub väga paljudes teistes Euroopa riikides kaitsehangetega (st. eelarvekärbete tõttu uutest hangetest loobumine ja olemasoleva tehnika arvu järsk vähendamine) ei ole „moodsa relvastuse hangete“ vastandiks mitte „odava ja kasutatud relvastuse hankimine“ vaid selleks oleks pigem „eelarvepiirangute tõttu hanke-eelarve külmutamine ja olemasoleva struktuuri ja relvastuse „optimeerimine“. See jutt „moodsa relvastuse hankimisest“ on ühes või teises sõnastuses olnud sees ka enamikes teistes viimase kümne aasta koalitsioonilepetes ning see ei ole kuidagi takistanud nt 2000 kasutatud ja poolmuidu saadud sõjaväesõidukite hankimist Saksamaalt ja Hollandist, kasutatud haubitsate hankimist Saksamaalt ja Soomest, kasutatud Milanide hankimist Saksamaalt, kasutatud soomukite hankimist Soomest ja Hollandist jne jne. Lõppude lõpuks olid ju ka „neetud plastpaadid“ tegelikult 15 aastat vanad ja kasutatud, läbides, tõsi küll, enne hankimist uuenduskuuri. Tutt-uuena ongi hangitud vaid seda, mida ei ole mõtet kasutatuna osta – ehk eelkõige sideseadmed, elektroonika, radarid, sihtimissüsteemid, ÕT-raketisüsteemid – asjad, mis kasutatuna ostetult oleksid olnud juba lootusetult aegunud ja nõudnud peatselt väljavahetamist. Seetõttu olen suhteliselt veendunud, et sama „poliitika“ jätkub ka uue valitsuse ajal ning kõik, mis on kasutatud, odav kuid samas veel võitlusvõimeline (nt. raskem soomustehnika) hangitakse mitte otse tehasest, vaid kasutatuna ja sõbrahinnaga.

Sama kehtib ka operatsioonidel osalemise kohta. Selle kümne protsendi maaväest arvukuse (mitte kogu kaitseväe arvukusest) sisse arvutatakse minu teada mitte ainult reaalselt operatsioonil osalevad üksused, vaid ka need üksused, mis on deklareeritud poole-aastasesse valmisolekusse NATO ja EL-i valmidusüksustesse (NRF ja Põhjala Lahingugrupp), sh. mereväe laevad. Seejuures on ilmselge, et pärast rasket Afganistani operatsiooni ei ole kellelgi NATO-s enam erilist soovi sekkuda maavägedega mõnda potentsiaalselt verisesse ja pikalevenivasse konflikti (kui just üliväga vaja ei ole), mistõttu julgen prognoosida, et kui Afganistani epopöa (kus me oma panust niikuinii enam rokem ei suurenda) peaks lähiaastatel hakkama otsi kokku tõmbama, siis nelja aasta pärast on reaalselt operatsioonidel osalevate Eesti kaitseväelaste arv (ja seega ka missioonide maksumus) tunduvalt väiksem kui täna. Ning NATO kvoodid saadakse täis peamiselt kiirreageerimisüksustesse panustamisega, mida keegi suure tõenäosusega niikuinii reaalselt operatsioonidel kasutama ei hakka. Kapten Trummi jutt sellest, et missioonikulud lähenevad vaikselt miljardile, on täiesti alusetu – pigem jääb see summa ikkagi 200 miljoni juurde.
Ühesõnaga – nagu ma ühes teises teemas kirjutasin, säilib senine status quo, pigem kõpitsetakse ja arendatakse olemasolevat hoonet kui hakatakse midagi kardinaalselt ümber ehitama.