Our study suggests that the rapid increase in U.S. imports of Chinese goods during the past two decades has had a substantial impact on employment and household incomes, benefits program enrollments, and transfer payments in local labor markets exposed to increased import competition. These effects extend far outside the manufacturing sector, and they imply substantial changes in worker and household welfare.
In ordinary language, we’re getting scr*wed, folks. “Welfare,” in this context, doesn’t mean welfare checks; it is the economists’ term for, roughly, “economic well-being.” And the “substantial changes” mentioned are not for the better.
Our estimates imply that the losses in economic efficiency from trade-induced increases in the usage of public benefits are, in the medium run, of the same order of magnitude as U.S. consumer gains from trade with China.
Our analysis finds that exposure to Chinese import competition affects local labor markets along numerous margins beyond its impact on manufacturing employment. In particular, while growing exposure to Chinese imports reduces manufacturing employment in a local labor market, it also triggers a decline in wages that is primarily observed outside of the manufacturing sector. Reductions in both employment and wage levels lead to a steep drop in the average earnings of households. (Emphasis added.)
Link originaalartiklile neile, keda huvitab täpsem järelduste aluseks olnud metoodika ja arvutused.
Vana Euroopa alles hakkab neid valusaid mõjusid, mida tähendab esialgu tootmise ja hilisema kesk- ning kõrgema taseme tootearenduse kolimine Hiinasse ja Indiasse tundma. Seega avades 100% piirid otsib kapital neid kohti, kus tema piirtootlikus on kõrgem ning nii see voolabki endistest rikastest piirkondadest B(R)ICS riikidesse. Mis on aga eriti valus selle juures on tõdemus, et kui tingimusteta vabakaubanduse juurde ei käi mingeid nö baaskokkuleppeid selle kohta, millised peavad olema minimaalsed sotsiaalsed garantiid, mis on vaja tööjõu suhtes täita tekibki olukord, kus hiinlane või indialane, kellel puudub errinevalt ameeriklasest või eurooplasest kallis kallis tervisekindlustus ja pensionikindlustus ongi just selle tõttu konkurentsivõimelisem. Sama asja leidis ka CAT oma kulukalkulatsioonides, mis näitas, et USA tehased suudaks ka oma praeguse palgataseme poolest konkureerida hiinlastega tulenevalt kõrgemast tootlikusest samas aga ei ole see tootlikus nii suur, et korvata neid kõrgeid ravi- ja sotsiaalkindlustuse kulusid. Nii ongi töötajate õigusetusest ja kindlustamatusest saanud vägagi suur konkurentsieelis tänases maailmas. Seda enam peame me iagal juhul ka oma kaitsekulutuste juures makimaalselt rõhuma sellele, et toetada kohalikku tootmist ning mõistuse piires maksimaalsel määral sinna hankeraha suunama. Kahjuks seni kipub asi aga teist teed minema- oleme liiga väikesed ja saamatud teatud asjapulkade arvates.....