Leedu kaitseministri intervjuu

[Lemet]

http://www.postimees.ee/519640/leedu-ka ... pe-kunagi/

Mäletan üht teie esinemist Tallinnas üsna pea pärast seda, kui olite saanud kaitseministriks. Te olite väga kriitiline selle osas, et teie eelkäija oli peaaegu juba kaotanud ajateenistuse. Kuidas olete te selle probleemi nüüdseks lahendanud?

Ma olen ajateenistuse kaotamise suhtes jätkuvalt kriitiline. Minu arvates polnud aeg selle tegemiseks küps. Ma olen mõneti kade Eesti ja Soome arusaamale riigikaitsest, ajateenistus on teatud mõttes väga tähtis ühiskonnasisestele suhetele.

Aga tagasi ajateenistuse juurde minemine on loomulikult väga raske. Selleks on vaja poliitilist kokkulepet parteide vahel. Kahjuks pole selle saavutamine ilmselge ning ka ühiskond on teisel arvamusel.

Seepärast on praegu meie lahenduseks uus sõjaväelise kohustuse seadus. Sõjaväeline kohustus on jätkuvalt meie põhiseaduses ja teistes seadustes olemas, praegu on see vaid peatatud, sest meil pole otseseid ohte. Kuid me alustame sügisel väga aktiivset vabatahtliku sõjaväelise kohustuse täitmise reklaamimist.

See kõlab küll pisut kummaliselt – «kohustus» ja «vabatahtlik» –, kuid minu arvates on see võimalik. Samamoodi nagu Taanis ja teistes riikides, kus inimestel on see võimalus ning nad isegi ootavad kutset, sest kohti sõjaväes on vähem kui sinna tulla soovivaid noori.

Meie soovime inimesi samm-sammult veenda tulema. Sestap on meil seaduses ka seda soosiv süsteem – toetused pärast sõjaväes käimist, näiteks ülikoolis õppimiseks, tööandjatele, et nad võtaksid tööle sõjaväes käinuid.

Ma usun, et see tekitab uue olukorra, mis julgustab inimesi kaks-kolm kuud vabatahtlikuna teenima. Ning see omakorda veenab ja motiveerib neid hiljem jätkama meie kutselises kaitseväes. Meie sõjaväkke tuleb selle tulemusel rohkem motiveeritud inimesi – rahvast, kes teab, kuhu nad tulid, mitte lihtsalt suvalisi tänavalt.

Milliseks hindate te praegu Leedu kutseliste kaitseväelaste värbamise olukorda?

Me muutsime ka seda süsteemi. Varem oli meil 250 töötajaga värbamissüsteem ning loomulikult oli see liiga kulukas ja mitte piisavalt efektiivne. Eelmisel kevadel võttis sõjavägi selle töö vabatahtlike osas üle ning me läheme edasi, võttes eeskujuks USA, kus iga sõdur on seotud ka inimeste värbamisega. Tavaliselt on sõjaväelased ise parimad värbajad.

Me veel mõtleme selle üle ja vaatame, kuidas süsteem tööle läheb. Sellest võib saada edulugu, aga see on alles algus.

Me ei lähe tagasi ajateenistuse juurde, kuid meil saab noortele olema midagi uut arenenud vabatahtlike hariduse süsteemiga.