www.militaar.net

Short 184 replika on lõpuks Lennusadama angaari jõudnud. Kuna olin ise ka jõudumööda asja juures abiks, võtsin nõuks mõned pildid üles panna. Poolteist aastat nokitsemist lühidalt:
Karkass valmimisjärgus.


Saba kokkusobitamine.


Tiibade koostamine.


Käib kangaga katmine. Tagaplaanil tiiva kate veel pingutamata ja värvimata, esiplaanil lesiv tiib on juba alumiiniumvärvi all. Kere toimib riputusvahendina.


Kerekatte pingutamine triikrauaga.


Pool mootorit Sunbeam Maori III. Ehk siis Maori 1,5. Puust jurakas, aga petab ära küll.


Värv ronib vaikselt peale.


Kokpit.


Värvitöö on lõppjärgus, käib tiivakarbi koostamine.


Siin ta siis lõpuks on.

Praegu siis niipalju. Ees ootab veel kokkupanek.

Puhas uudishimu- kui õige mootori peale saaks, läheks lendu kah?

Lemet kirjutas:Puhas uudishimu- kui õige mootori peale saaks, läheks lendu kah?

Olemata ise asjaga seotud julgen arvata järgmist:

Kindlasti mitte. Põhjused järgmised:
1. Lennuk on arvatavasti tasakaalustamata
2. Tüürid on arvatavasti balansseerimata
3. Kindlasti on kasutatud materjale, mille kas tugevusvaru või erikaal ei sobi antud rakenduse jaoks

Teoreetiliselt on võimalik see makett lennukonditsiooni viia, kuid see tähendab üsna arvestatavat ümber ehitamist.

Tegelikult pean oma postitust parandama- mitte õige(sest "õige" mootori korral pidada isegi tellis lendu minema), vaid originaal

Kilo Tango on õigel teel.
Võib isegi lennata, aga materjali tugevus on ilmselgelt originaalile mittevastav. Nii et turvaline see ei oleks. Tsentreering on arvatavasti paigast ära. Tüüride trossid tuleks eelnevalt lõpuni välja ehitada, praegu ei ole juhis-pedaalid tegelikult tüüridega ühenduses. Üks asi, mis lennukõlblikkusele vastab, on ilmselt katteriie.

Mis nendest lennukitest saanud on, mida Kalju Käi endale ehitas?

Igatahes priimka töö! Mitteteadja petab ära küll. Selliseid makette võiks ehitada veelgi kui vaid oleks tellijaid.

2. Tüürid on arvatavasti balansseerimata

Sellisel WWI stiilis lennumasinatel olidki balanseerimata tüürid, lihtsalt õhuvoolu suunav trossidega liigutatav hingedel lapakas.
Sellistel kiirustel pole tüüride balanseerimine hädavajalik.

Lennuk ise ei saagi tasakaalus olla, sellises kaalus "mootoriga" on tal tagumine tsentreering - stardis tõuseb enne lahti peatelik ja maandudes üritab kõigepealt saba maha panna.

Kapten Trumm kirjutas:

2. Tüürid on arvatavasti balansseerimata

Sellisel WWI stiilis lennumasinatel olidki balanseerimata tüürid, lihtsalt õhuvoolu suunav trossidega liigutatav hingedel lapakas.
Sellistel kiirustel pole tüüride balanseerimine hädavajalik.

Lennuk ise ei saagi tasakaalus olla, sellises kaalus "mootoriga" on tal tagumine tsentreering - stardis tõuseb enne lahti peatelik ja maandudes üritab kõigepealt saba maha panna.

Kaldtüürid peavad olema kas vastukaaluga või aerodünaamiliselt balansseeritud. Muidu need lähevad lihtsalt flätterisse.

Tublid meistrid!

terv
o

Väga vahva, müts maha tegijate ees.

Mis nipiga ta sinna lakke nüüd läheb ja kas sisu ka natike näha saab, või on tulevikus teist võimalik ainult altpoolt imetleda?

Kilo Tango kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

2. Tüürid on arvatavasti balansseerimata

Sellisel WWI stiilis lennumasinatel olidki balanseerimata tüürid, lihtsalt õhuvoolu suunav trossidega liigutatav hingedel lapakas.
Sellistel kiirustel pole tüüride balanseerimine hädavajalik.

Lennuk ise ei saagi tasakaalus olla, sellises kaalus "mootoriga" on tal tagumine tsentreering - stardis tõuseb enne lahti peatelik ja maandudes üritab kõigepealt saba maha panna.

Kaldtüürid peavad olema kas vastukaaluga või aerodünaamiliselt balansseeritud. Muidu need lähevad lihtsalt flätterisse.

Aeglastel masinatel ei pea tingimata. Jah, näiteks Wilgal on vastukaalud kaugelt näha ja Cessna 172-l peidetult kaldtüüri esiserva küljes, kuid näiteks Eurostar EV-97 kaldtüüridel on hing esiservas ja mingeid vastukaale pole ja Ikarus C42 kaldtüüride hinged on koguni esiservast eespool. Mingit kalduvust flatterile maksimaalsel lubatud kiirusel kummalgi masinal pole.

Kui kiirus jääb alla 200 km/h, siis pole tasakaalustatud tüürid hädavajalikud.
Tüüride käsitsemiseks vajalik jõud juhisel ja kalduvus flatteriks on lihtsalt nii väiksel kiirusel olematud.
WWI aegsetel hävituslennukitel olid ka analoogsed, tasakaalustatud tüürid ilmusid masinatele, mille kiirus oli 200-300 kmh.

Ilmselt flatteri ohu piir sellistel masinatel jääb sinna 200 kmh ülespoole. See masin loodi ajal, mil kiirused olid väikesed ja flatter probleemiks polnud.

Eurostari käsiraamatust: Never exceed airspeed 270 km/h. http://www.evektoraircraft.com/en/aircr ... nical-data Need siis tehaseandmed.
Erinevates riikides võivad küll olla täiendavad piirangud. Suurbritannia tüübikinnitus LAA TYPE ACCEPTANCE DATA SHEET annab maks. kiiruseks 146 miili tunnis ehk 235 km/h. http://www.lightaircraftassociation.co. ... %2097A.pdf

http://www.tallinnapostimees.ee/758544/ ... nge-kinni/ vahvad pildid siin uudise küljes