Metsavendade relvastusest...

[Mõmps]

Ahoi, risti ja muu rahvas!

Siin meil igasugu targemat rahvast koos, vast mõni rohkem arhiivides sobranud "kaasvõitleja" oskab pisut aidata ja infot jagada.
Niisiis teema selline, et järgmisel sügisel eeldatavasti lõputöö kaitsmine ja sooviks kirjutada metsavendade relvastusest ja eriti just relvastuse muutustest aja jooksul. Kas keegi teab kommenteerida, on´s sellist infot relvastuse kohta meil piisavalt saada. Mõtlen just sellisel tasemel, mida saaks bakatöös kasutada... Ise loodan Nõukogude repressiivorganite kõikvõimalikke Eesti arhiivides leiduvaid "Bandiitidevastase võitluse" dokumente ja aruandeid kasutada. Ja nii saada ülevaade aastate lõikes kasutatavast relvastusest. Eeldatavasti peaks sealt välja joonistuma see, kuidas aja jooksul vahetus saksa relvastus nõukogude relvastuse vastu. Pisut kahtlen aga selles, kui täpselt on kõikvõimalikes dokumentides relvade margid-tüübid lahti seletet´
Kui keegi on selliste dokumentidega põhjalikumalt kokku puutunud, vast "luhvtitab" oma teadmisi

[oleeg]

...järgmisel sügisel eeldatavasti lõputöö kaitsmine...

Üsna õige aeg alustamiseks

...sooviks kirjutada metsavendade relvastusest ja eriti just relvastuse muutustest aja jooksul...

Bakatöö teemaks võiks teoreetiliselt isegi sobida... Foorumil on umbestäpselt 3 tippspetsialisti antud valdkonnas ja vahest ehk veel mõni spetsialistim

Kirjuta privasse, vahest saan Su õigele teeotsale juhatada...

terv
o

[metssiga]

Naabrite juurest teemakohast:
http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/v ... =59&t=8386

Mart Laar kirjutas oma (ja üldse esimeses teemakohases) raamatus "Metsavennad" sõna-sõnalt midagi taolist, et aja jooksul asendasid metsavennad oma saksa relvad vene relvadega. Ei tea ja ei oska arvata, mille põhjal selline järeldus on tehtud. Metsavendluse ja nende relvade kohta sealjuures on üldiselt järgmised allikad olemas ja seda Riigiarhiivis:
1) Nõukogude julgeoleku tööaruanded, eriteated sündmuste kohta jms (ERAF 131SM)
2) poliitilistel põhjustel areteeritute juurdlustoimikud (ERAF 129SM ja 130SM)
3) põhiliselt eelnevatest leitavad fotod (juurdlustoimikutes asitõendid)
4) mälestused.
Kinnipeetud ja likvideeritud metsavendade/nende salkade puhul registreeriti dokumentides alati ka täpselt, mis relvad neilt kätte saadi. Iseasi muidugi, kui täpselt. Üldjuhul pandi kirja ainult relvaliik ja arv (vintpüsse, automaate jne) + padrunite arv. Kui padruneid oli vähegi rohkem, pandi kirja ilmselt ainult silmaga kogust hinnates (kõik sellised arvud dokumentides on ümmargused). Põhjalikum oli dokumenteerimine juurdlustoimikutes, kus on (aga sugugi mitte kõigis!) sellised dokumendid nagu operatsiooni akt, kinnipeetu(te) läbiotsimise aktid, kättesaadud relvade üleandmise aktid ja hilisematel aastatel ka nende relvade tehnilise kontrolli aktid. Nendes dokumentides on juba kirjas ka relvade mudelid, kuid sellega on nii ja naa (rääkimata sellest, et mingi vähegi representatiivse andmekogu saamiseks tuleks taolisi säilikuid läbi vaadata tuhandete kaupa vist?). Vintpüsside puhul on sageli piirdutud kirjutamisega, et vene või saksa vintpüss - see asi oleks enam-vähem selge. Samas aga püstolite puhul võib olla kirjas täpselt TT, aga mingi muu tuki puhul täitsa reeglina "pistolet inomarki". Heino Lipp - Pargase relvaks on kirjutatud dokumentides "pistolet-pulemjot MG" (oli tegelikult Sturmgewehr). Veel võib dokumentides kohata sellist asja, et läbiotsimise aktis - relva üleandmise aktis - selle tehnilise kontrolli aktis (kõik ühe ja sama relva kohta) on kirjutatud nii PPŠ kui PPS, kõik segi nagu pudru ja kapsad.
Fotosid metsavendade kohta ei ole just massiliselt, kuid siiski neid on, ja mis kõige tähtsam - neid on kogu metsavendluse perioodi kohta. On metsavendade endi tehtud fotosid endast koos relvadega, on tšekistide tehtud pilte laipadest koos nende relvadega ja otse kättesaadud relvadest. Kui nüüd nende fotode järgi ainult vaadata (muud täpsemat ei ole, aga kui põhjalik allikas on olemasolev fotokogum??), siis ei paista küll mingist otsast välja mingi relvade vahetus mingil ajal. Vastupidi, metsavennad kasutasid algusest kuni lõpuni täiesti juhuslikku (mis kätte said) relvade valikut. Nojah, sellest teemast võiks veelgi kirjutada, aga parem vastaks küsimustele - olgu siis siin või privas.

[retti]

Peaks olema küllaltki loogiline,et kasutati just neid relvi,millistele oli kohapeal parim võimalus sõjajärgsel ajal saada laskemoona.
Leida või peita relva oli oluliselt raskem kui laskemoona.

[Deaktivist]

Laskemoona ja relvi oli aktiivse metsavendluse ajal lademetes. Võta millist tahad. Metsavennad aktiivselt venelastelt relvade hankimisega ei tegelenud, sest puudus lihtsalt vajadus. Seega sai määravaks pigem see, milline relv kätte sattus. Levinumad olid nii vene kui ka saksa vintpüssid, venelste omadest ka SVT40, sest see oli hea relv. Püstolid olid juba keerulisem valik - populaarsed olid vene TT ja saksa 9mm moona söövad püstolid. Kas kaliiber 7.65 oli laialt levinud. Automaatidest samuti pigem moona järgi: vene PPs ja Ppsh, sakslastelt MP40. Stgw. moon oli haruldasem ja seda eriti ei kasutatud. Kuulipildujatest kasutati mida iganes kätte sattus, aga reeglina metsavendadel neid polnud või hoiti punkris - raske niisama kaasa vedada.

Nii et minu meelest sinu bakalaureusetöö mingit erilist infot anda ei saa. Uuri parem 1941.a. suvesõja relvastust, saab palju põnevam töö.

[soesilm]

Tundub Deaktivist, et sa oled ekspert. Aga mille põhjal sa väidad, et ... oli lademetes. Või et enamasti kasutati just üht või teist kaliibrit? On sul mingeid numbreid ka näidata?

[Mõmps]

Ahoi!

Maalt lumiste laante keskelt tagasi tsivilisatsiooni rüpes
Tänud kaasamõtlejatele. Alustame siis algusest: tõesti, mõte sellist teemat valida tekkis M. Laari raamatut lugedes. Ei oska kommenteerida, kuidas ta jõudis sellise mõttekäiguni...peaks vist temalt endalt küsima äkki saaks ka vastuse, loodetavasti on tal mingid märkmed raamatu koostamise ajast olemas.
Mulle on jäänud kusagilt meelde, et just laskemoona säilitamise ja hoidmisega oli suuri raskusi ja see tingiski muutused relvastuses, mitte relvade endi puudus...muidugi ei ole see "kusagilt meelde jäänud" eriline argument, vähemalt mitte teaduslikus töös
Siin soovitati uurida 1941 a suvesõda, kardan, et selle kohta on veelgi vähem materjale. Tundub, et see aeg oli palju segasem ja ilmselt materjale veelgi napimalt. Vähemalt ma eeldan seda, arvestades, kui kaootiline 1941. a suvi oli.
Kui nüüd tagasi teema juurde, siis kui püstitan eesmärgi uurida, kas M.Laari hüpotees peab paika, siis ei saa ju eksida: uurimistöö õnnestub ka siis kui saab tõestatud, et lugupeetud ajaloolase väide oli ekslik. Siinkohal ei tohiks näha soovi, mingile "ärapanemisele", lihtsalt see teema meeldiks mulle, hoolimata sellest, kas relvastuses toimusid
muutused või kasutati sel perioodil kättesaadavat relvastust. Samas annaks see ka teistele huvilistele väärt uurimismaterjali, et mis relvi kasutati jne...
Kui tõesti õnnestub tõestada see, et relvastuses toimus nihe saksa relvadelt vene relvade poole, siis saaks selle töö lõppsõnas siduda äkki ka tänapäevaga, kui meie riigikaitsedogmad näevad ette sissivõitlust peale vaenlase kallaletungi. Siis saaks äkki ennustada, millise aja jooksul peaks tänapäeval toimuma relvastuse vahetus, võttes arvesse, et osa tänapäevast relvastust on sootuks keerulisem ja hoolduse suhtes kapriissem, kui 2MMs aegne.
Kõige raskem mulle endale, et mulle see teema väga meeldib.
Kuid tänud kaasamõtlemast ja palun jätkame teemaga. Kui siit muud põnevat välja ei kooru, siis vähemalt kaasfoorumlased saavad miskit uut ja huvitavat siit lugeda.

[oleeg]

Siin soovitati uurida 1941 a suvesõda, kardan, et selle kohta on veelgi vähem materjale.

Õndsad on need kes ei tea, et nad ei tea...

Kui siit muud põnevat välja ei kooru, siis vähemalt kaasfoorumlased saavad miskit uut ja huvitavat siit lugeda.

Jääme lootma! Edu kirjutamisel!

terv
o

[Mõmps]

Ahoi!

Õndsad on need kes ei tea, et nad ei tea...

Hm, ma ei tea nüüd kas on infot ´41 a. relvastuse ja värkide kohta palju, või on õndsas teadmatuses kaasfoorumlane, kes soovitas mul sellel teemal uurimust teha
Aga kõikvõimalikud soovitused ja hää nõu: (nagu Gnadenlose välipudelite kohta ütleb) "Palun lahkesti pakkuda"
Eriti teretulnud soovitused võimalike arhiiviviidete kohta. Loodan, et sellist abi ei peeta ebaakadeemiliseks...

[oleeg]

Enne arhiiviviiteid vajad Sa juhendajat jne jne ja alles siis... Aga selleks ongi juhendaja

terv
o

[Mõmps]

See ju täiesti inimlik: tahaks kõike ja palju ja korraga ja
Üldiselt sai teema algatatud selleks, et teha uurimistöö eelset uurimistööd, kas sellist uurimistööd tasub üldse ette võtta. Jeebus, sõna "uurimistöö" üleekspluateerimine oli eelmises lauses
Kuid nagu enne ütesin, kui kellelgi on häid soovitusi siis hää nõu on teretulnud.

[Manurhin]

1941. aastal oli relvade ja laskemoonaga olukord nigel. Kõik tsiviilkäibes olnud relvad olid venelaste poolt kokku korjatud (olid karmi karistuse ähvardusel kästud ära anda). Mis alles olid jäänud, olid tegelikult suuremas osas juba varem olnud registreerimata relvad, mis kusagil kirjas polnud ja mille äraandmist ei teatud seetõttu ka nõuda. Enamuses jahipüssid ja mõned Vabadussõja-aegsed vintpüssid. Käsirelvi (püstoleid-revolvreid) oli väga vähestel, automaatrelvi polnud minu teada vist ühtegi. Ka padruneid nappis. Mõnel kaitseliitlasel võibolla õnnestus veel siis, kui olud kahtlaseks hakkasid minema, peotäis või paar padruneid kõrvale panna, samuti polnud ka ühel keskmisel jahimehel-salakütil neid just sadade kaupa. Küllalt oli mehi, kel polnud metsa minnes peale kirve ja seatapupussi midagi paremat kaasa võtta. Relvade saamiseks rünnati mitmel pool vallamaju, kuhu olid kokku kogutud ära võetud jahirelvad ja viidi need ära. Kui salgal mingilgi määral relvi ja moona oli, rünnati ka väiksemaid punaväelaste gruppe, neilt saadi lisaks vintpüssidele ka üksikuid automaatrelvi (viimaseid, eriti PPD-sid, oli ka venelastel endil noil aegadel veel väga vähe).
1944. aasta sügiseks oli olukord muidugi kardinaalselt muutunud, metsades vedeles igasugust lahingutest maha jäänud kraami padrunitest kahuriteni.

[gruppen]

Siit saaks tekitada lisaküsimuse - milliseid, laskemoonaga varustatud relvasid, metsavennad kasutasid. Protokollides, kus on küsitud grupi relvastuse kohta on siin-seal kirjutatud ka a la: saksa automaat, ilma padruniteta; Sturmgewehr, ilma padruniteta jne. See mälu järgi on üldisemaks saav kusagil 1947-48. Samas ei saa ma midagi kindlat ülemaalises ja terve tegevuse kontekstis väita, sest

a) tegemist on ühe "seltsinguga" seotud materjalidega
b) valdavalt praegu ühe-kahe maakonna piires
c) pole seda pidanud esmatähtsaks materjaliks ja vaid silmadega üle libistanud.

[metssiga]

Kaitseliidu relvade peitmisest 1940 ja Suvesõja metsavendade relvadest on kirjutanud Kaupo Deemant (Tuna 1999 nr 4) ja Olavi Punga (Kaitse Kodu 2001 nr 2), samuti "Eesti rahva kannatuste aasta" II osas (1943. a. väljaandes lk 76 - 87). Sõjajärgsete metsavendade relvastuse kohta selliseid ülevaateid pole kohanud, küll on julgeolekuorganid ise koostanud oma tegevuse kohta üldstatistikat. Näiteks 1944 - 1953 metsavendlusevastase võitluse, sealhulgas äravõetud relvastuse kohta on arvud Tuna 1999 nr 1. Selle statistikaga aga, nagu igasuguse statistikaga, on vähe segased lood, kui me ei tea selle koostamise metoodikat. Ära võeti ju relvastust erinevatest allikatest: metsavendadelt, eraisikute ebaseaduslikult hoitud relvad, sõjast mahajäänud relvad maastikul, jumal teab kelle poolt ja millal peidetud ning juhuslikult avastatud relvad. Ei tea (sõjast mahajäänud relvade põhiosa koristas ära küll sõjavägi koheselt ja need seega viidatud statistikas ei kajastu). Erinevalt levinud arvamusest relvi tollal "igal pool ja lademetes" ei leidunud. Kõigil metsavendadel ei olnudki relva, just neil, kes ainult varjasid ennast ja tegid seda üldjuhul üksinda (julgeoleku terminoloogias "illegaalid", kelle hulgast eraldi veel arvestati "relvastatud illegaalid", salkades olid "bandiidid" või pärast salga purustamist üksijäänud "üksikbandiidid", need aga, kes tegelikust relvastatud võitlusest osa võtnud ja tina andnud "bandiit-terroristid").

[metssiga]

Paar pilti ka, tsekistide sõjasaaki Järvamaal 1946