soome-eesti lugu 1946

[Castellum]

Selline tore lugu:
http://www.naine24.ee/1111420/soome-aja ... emisloost/

Soomlane siis teenis Naissaare üksuses, mis tegeles ...? Mulle on jäänud meelde, et justkui Mäkiluoto suurtükkide tulejuhtimisega (selle sidesüsteemi asemel siis, mis 1940. aastani pidi vastastikku toimima)? Teisalt on justkui meeles, et oli mingi raadio- või sideväeosa? On kellegi kohe mingit täpsemat teavet võtta?

[toomas tyrk]

Lehtineni "Vendade riigisaladus" rääkis ikka tulejuhtimisest Eesti poole pealt.

Laiskus hetkel liiga suur, et raamat ise üles otsida ning kontrollida...

[Castellum]

Lehtineni "Vendade riigisaladus" rääkis ikka tulejuhtimisest Eesti poole pealt.

Laiskus hetkel liiga suur, et raamat ise üles otsida ning kontrollida...

Seda küll...aga 1940 lõppes Eesti poole peal ära...sain aru, et 1941-43?44? oli Soome väeosa Naissarel, kes...juhtis Mäkiluoto tuld? tegeles mereside ja -vaatlusega? veel millegagi?

[toomas tyrk]

Pidasin siiski silmas Lehtise raamatu viimast peatükki, "Soome lahe sulg saab siiski teoks". Seal mainitakse, et soomlased ehitasid saksa okupatsiooni ajal Naissaarele Mäkiluotto patarei jaoks tulejuhtimis- ja mõõtejaama, mille meeskond lahkus Naissaarelt 1944. a. sügisel, peale N Liiduga vaherahu sõlmimist.

Jaam toimis ka õhuseire punktina ning oli üheks osaks Soome õhujõudude õhuseirepunktide ketist. Mis Soome lahe lõunarannal ulatus Tallinnast Narvani. Teiste õhuseirepunktide asukohti pole seal antud.

[Castellum]

Pidasin siiski silmas Lehtise raamatu viimast peatükki, "Soome lahe sulg saab siiski teoks". Seal mainitakse, et soomlased ehitasid saksa okupatsiooni ajal Naissaarele Mäkiluotto patarei jaoks tulejuhtimis- ja mõõtejaama, mille meeskond lahkus Naissaarelt 1944. a. sügisel, peale N Liiduga vaherahu sõlmimist.

Jaam toimis ka õhuseire punktina ning oli üheks osaks Soome õhujõudude õhuseirepunktide ketist. Mis Soome lahe lõunarannal ulatus Tallinnast Narvani. Teiste õhuseirepunktide asukohti pole seal antud.

Selge, siis ikka üsna korralik "koostööjaam"...arvestades ülesandeid, pidi see olema ehituslikult üsnagi korralik kompleks. Võiks eeldada, et tulejuhtimisehitis on enamasti ka küllaltki kapitaalne. Naissaarel oli kapitaalseid komplekse küll, kas ka soomlastele sobivaid, on iseasi. Kui soomlased ehitasid uue, siis võiks ju midagi ka säilinud olla...

[Kurjam]

Naissaare põhjatipus oli ju Aegna patareide üks tulejuhtimispunkt samuti sõjaaegse saksa radari alus. Ehk seal? Ei ole praegu mahti viiteid otsida.

[Castellum]

Naissaare põhjatipus oli ju Aegna patareide üks tulejuhtimispunkt samuti sõjaaegse saksa radari alus. Ehk seal? Ei ole praegu mahti viiteid otsida.

Seal polnud tulejuhtimispunkt, vaid abinurgamõõtja. Natuke teksti ja pilte on siin, aga selles mõttes on õnnetu tekst, et koostaja peabki seda kõike nurgamõõtjaks, räägib nurgamõõtja hammasrattast jms, mis muidu peaks radari juurde kuuluma:
http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... ew&id=2637

Tulejuhtimine tähendab ka ülevaate omamist juhitavast alast. Sõjast ju näiteid küll, kuidas juhiti tuld kirikutornidest jms. Ka EW kesktulejuhtimine asus Viimsi ülemises tuletornis. Seetõttu eeldaks, et soomlastel oli Naisaarel ka mingi torn, et üldse saaks Mäkiluoto tuld juhtida. Ja üldjuhul ka kuidagi kindlustatud, nt üks Soome tüüptorn (nn Valve saabas), pilt 32:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=27779

[andrus]

arvestades ülesandeid, pidi see olema ehituslikult üsnagi korralik kompleks. Võiks eeldada, et tulejuhtimisehitis on enamasti ka küllaltki kapitaalne.

Tundub pisut näpu otsast imetud järeldus.

http://fi.wikipedia.org/wiki/44._Radio- ... akomppania
Sõjapäevik on siin: http://digi.narc.fi/digi/slistaus.ka?ay=86114

[Castellum]

arvestades ülesandeid, pidi see olema ehituslikult üsnagi korralik kompleks. Võiks eeldada, et tulejuhtimisehitis on enamasti ka küllaltki kapitaalne.

Tundub pisut näpu otsast imetud järeldus.

http://fi.wikipedia.org/wiki/44._Radio- ... akomppania
Sõjapäevik on siin: http://digi.narc.fi/digi/slistaus.ka?ay=86114

Tundub pisut lahmivalt tehtud postitus...Sa ikka ise lugesid enda saadetud linki? Leidsid sealt üldse midagi, mis viitaks rannikusuurtükkide tulejuhtimisele? Aga kirjutama olid kiire, ilma et mõte oleks järgi jõudnud...

Nagu Toomas Leskisele viitas, tegutses Naissaarel jaam. Mis eesti keeles tähendab, et seal võib olla mitu vägagi erinevat ehitist. Millised peaksid olema raadioluure ja õhuseire ehitised, ei tea. Tulejuhtimisehitisi olen näinud ja sellistest räägingi.

Veelkord - üldiselt on Läänemere ida- ja kagurannikul olevad 1930-te II poole - 1950-te I poole suurekaliibriliste patareide tulejuhtimistornid küllatki kapitaalsed ja hästikindlustatud ehitised (Soomes soomlaste ja sovettide omad, Eestis eestlaste ja sovettide omad, Lätis sovettide omad, Poolas sakslaste ja sovettide omad - räägin nendest, mida ise olen näinud). Seetõttu on loogiline eeldada, et Naissaarel olev soomlaste samaotstarbeline kompleks omas ka sarnast ehitist. Aga mitte sajaprotsendiliselt, sest: 1) Naissarel pole praegu sellist ehitist teada; 2) on olnud märkmeid ka ajutise iseloomuga tornidest, nt puitsõrestiktornid; nendest tänapäeval mingeid jälgi leida on muidugi vähetõenäoline. Selliste kohta ei pruugi ka olla projektdokumentatsiooni, ehk ainult asukoht kaardil ja töökõrgus maapinnast...

[metssiga]

Selline tore lugu:
http://www.naine24.ee/1111420/soome-aja ... emisloost/

Lõhnaks nagu vängelt plagiaadi või lausa piraatluse järele, st selle loo kirjutas juba ammu tollane Meremuuseumi teadusdirektor Jaak Sammet (nii ammu, et ei tule praegu meelde ei aasta ega ilmumiskoht, oli see Kultuur ja Elu veel oma väikeses formaadis?). Seda eestikeelset refereeringut lugedes tuli isegi sõnastus mõnevõrra tuttav ette, lausa Sammeti tekst. Muidugi, võib-olla on sealmaa ajakirjanik oma loos ikkagi viidanud Sammetile? Aga nüüd ja siin on küll otsesõnu kirjas, et " ... ajakirjaniku artikkel".

[Castellum]

Selline tore lugu:
http://www.naine24.ee/1111420/soome-aja ... emisloost/

Lõhnaks nagu vängelt plagiaadi või lausa piraatluse järele, st selle loo kirjutas juba ammu tollane Meremuuseumi teadusdirektor Jaak Sammet (nii ammu, et ei tule praegu meelde ei aasta ega ilmumiskoht, oli see Kultuur ja Elu veel oma väikeses formaadis?). Seda eestikeelset refereeringut lugedes tuli isegi sõnastus mõnevõrra tuttav ette, lausa Sammeti tekst. Muidugi, võib-olla on sealmaa ajakirjanik oma loos ikkagi viidanud Sammetile? Aga nüüd ja siin on küll otsesõnu kirjas, et " ... ajakirjaniku artikkel".

Peaks olema ilmunud 4. jaanuari Borgåbladetis, "Alice och Herberts otroliga kärlekssaga". Elektroonselt ei õnnestu kätte saada, leht ise muidu siit: http://www.ostnyland.fi

[andrus]

Tundub pisut lahmivalt tehtud postitus...Sa ikka ise lugesid enda saadetud linki? Leidsid sealt üldse midagi, mis viitaks rannikusuurtükkide tulejuhtimisele? Aga kirjutama olid kiire, ilma et mõte oleks järgi jõudnud...

Minu postitus koosnes kahest osast - esimeses seadsin kahtluse alla ehitise ülesannetest justnagu tuleneva kapitaalsuse, teises tõin ära ühe konkreetse üksuse, kes Eestis (tema sõjapäevikus mainitakse ka Naissaart mitu korda) tegutses.
Ma pole väitnud, et kodanik tegutses antud üksuses või et tegu oli ainsa Eestis (isegi Naissaarel) tegutsenud Soome üksusega.

Leskinen on kirjutanud mitmesugustel teemadel ja mitte alati pole kõik tema kirjutatu õige, seda just Eestiga seotud teemadel. Aga ma pole Leskineni raamatut mõnda aega kätte võtnud, peaksin tänaste teadmiste valguses veel korra üle vaatama.

Tulejuhtimine ja selleks mingi üksuse hoidmine Naissaarel miiniväljade taga peale aastat 1941, kui Soome laht muudeti miinisupiks ja sellisena hoiti sõja lõpuni, tundub rohkem kinnisidee moodi olema. Seevastu õhuvaatlus tundub mulle suhteliselt mõistliku tegevusena.

Veelkord - üldiselt on Läänemere ida- ja kagurannikul olevad 1930-te II poole - 1950-te I poole suurekaliibriliste patareide tulejuhtimistornid küllatki kapitaalsed ja hästikindlustatud ehitised (Soomes soomlaste ja sovettide omad, Eestis eestlaste ja sovettide omad, Lätis sovettide omad, Poolas sakslaste ja sovettide omad - räägin nendest, mida ise olen näinud)

Kapitaalsed võisid rahu ajal omal maal ehitatud olla, aga sõja ajal enda territooriumilt väljas kiiruga püsti pandud? Mittekapitaalseid on tänapäeval raske seetõttu näha, et nad kipuvad kiiresti ära lagunema Nagu allpool isegi kirjutad:

on olnud märkmeid ka ajutise iseloomuga tornidest, nt puitsõrestiktornid; nendest tänapäeval mingeid jälgi leida on muidugi vähetõenäoline. Selliste kohta ei pruugi ka olla projektdokumentatsiooni, ehk ainult asukoht kaardil ja töökõrgus maapinnast...

[Castellum]

Leskinen on kirjutanud mitmesugustel teemadel ja mitte alati pole kõik tema kirjutatu õige, seda just Eestiga seotud teemadel. Aga ma pole Leskineni raamatut mõnda aega kätte võtnud, peaksin tänaste teadmiste valguses veel korra üle vaatama.

Tulejuhtimine ja selleks mingi üksuse hoidmine Naissaarel miiniväljade taga peale aastat 1941, kui Soome laht muudeti miinisupiks ja sellisena hoiti sõja lõpuni, tundub rohkem kinnisidee moodi olema. Seevastu õhuvaatlus tundub mulle suhteliselt mõistliku tegevusena.

Kapitaalsed võisid rahu ajal omal maal ehitatud olla, aga sõja ajal enda territooriumilt väljas kiiruga püsti pandud? Mittekapitaalseid on tänapäeval raske seetõttu näha, et nad kipuvad kiiresti ära lagunema Nagu allpool isegi kirjutad:

Leskist pole ise ka ammu käes hoidnud; võtsin Toomase postitusest.

Mäkiluotol 1942-44 laevade pihta enam ei lastud, kuid see ei tähenda, et selleks ei oleks valmistutud...seetõttu olekski sellisel kindlustatumal ajal olnud parem kapitaalsemaid ehitusi ette võtta...

Ja Naissaarele ehitama ei pidanud ju soomlased ise, vaid üldjuhul ikka OT. Radarijaam ju tehti...Terve sõja aeg ehitati betoonist (meil on ka Nõuka-41 betooni olemas, Saksa omi muidugi ka), Atlandi vall tehtigi ju sõja ajal. Sakslastel käis betoonehitus üsna kiiresti, ilmselt oli välja töötatud omad standardprotseduurid (kahjuks ei tea neist eriti)...ja OT Einsatzgruppe Russland Nordi peakorter oli ju Tallinnas...

Nii et antud sõja kontekstis pole sõja-aeg kapitaalsuse vastu kuigi hea argument.

[andrus]

OT (Organisation Todt?) oli vast jah usinasti ametis sakslastele ehitamisega, sakslaste arvates neile prioriteetsetes kohtades.
Aga kui isegi OT-l oli olemas vaba resurssi, siis selleks, et OT soomlastele ehitama hakkaks, tuli neile arvatavasti maksta. Küsitav on kas väikeriik oma resurssidega nii pillavalt ümber käia sai.
Äkki mõeldi, et kui juba sakslaste Soome lahe kaitseliinist läbi tullakse, siis oleks Mäkiluotost paar kahuriga põmmutamise asemel parem NSVL-ga kiiresti rahu sõlmida ja hoopis sakslastele hakata säru tegema. Relvavendlus as usual

Nii et antud sõja kontekstis pole sõja-aeg kapitaalsuse vastu kuigi hea argument.

Sõjaaeg, vaene väikeriik, Soomest väljaspool olev territoorium ja laevade ilmumise vähetõenäolisus on siiski koos küllaltki tugev argument kapitaalsuse ja korralikkuse (suuremõõtmelisuse?) vastu. Kui midagi konkreetset leian, siis kirjutan veel.

[Kurjam]

Milleks ajutised ehitised? Naissaarel on piisavalt selleks sobilikke (tol ajal oli kindlasti rohkem). Kasvõi patarei nr. 10b Komandopunkt - hea kõrge asi.