www.militaar.net

Leitud selline jublakas. Läbimõõt u. 5 cm. Väikesele tükile tuleproovi tehes sulas üles ja põles musta suitsu ja lendtahma välja ajades... Detonaatori auk puudub.

Trotüül ilmselt. Põletusproov tähendab käitlemist niiet leivakott ja puhas pesu valmis

kas kuvaldaga ei proovind mis siis teeb.

Ja mis siis peaks tegema?

Kas mõni soovitab päris eheda detonaatoriga ka proovida igaks juhuks?

tundub et tuleb kõik järgi proovida et teada saada kas ikka on lõhkeainega tegemist.alustades tikuga j n e

Mis viisil siis oleks pidanud kindlaks tegema, kui mitte tulega proovides? Jublakas tuli välja hoovil aiapostidele aukusid kaevates. Välimuselt paistis vormi sulatatud väävlikamakas või mingi kivi vms. Tasub iga taolise "imeliku kivi" puhul 112-te helistada? Muidugi oleks võinud ka kohe metsa viia ja maasse auku panna.
Olen muide varem ka trotüüli näinud, aga pulbrist kokku pressitud kujul, mis ei olnud väga sarnane (isegi mitte värvuse poolest).

Huvitav, kui miskit sellist labida või kangi alla sattub, on elu ohus ka ju? Raiud kangiga aiapostide jaoks auke maasse, no raisk, jälle mingi kivi ees, ei lähe ega lähe, rammime kõvemini ja... On keegi niimoodi halva üllatuse otsa ka sattunud? Kuskil sinimägedes kõvemate andmiste kohtades ei maksaks nii uljalt aiaposte maasse ajada?

Soobel kirjutas:Huvitav, kui miskit sellist labida või kangi alla sattub, on elu ohus ka ju? Raiud kangiga aiapostide jaoks auke maasse, no raisk, jälle mingi kivi ees, ei lähe ega lähe, rammime kõvemini ja... On keegi niimoodi halva üllatuse otsa ka sattunud? Kuskil sinimägedes kõvemate andmiste kohtades ei maksaks nii uljalt aiaposte maasse ajada?

Mu varalahkunud onu sattus vene kroonus koormatäie püssirohu otsa, mis ehitustööde käigus kästi soldatitel raudkangidega puru peksta (pealt oli kivistunud, -asfaldi laadne)

-Tulemus 4 laipa ja ca 10 vigastatut.

Plahvatuse käigus lendasid need samad (kõvad) kivistunud püssirohu killud üpris kaugele.

Naha sisse tungides-põledes jätab mustad laigud kogu eluks.

Onu lahkus siit ilmast ikka aastaid hiljem.


PS:
Plahvatus tekkis teadaolevalt suitsetamisest, kuna keskel oli "elus" püssirohi!

Aiapostiaukudega juhust ei ole kuulnud,küll on aga tehtud lõke juhuslikult maa sees oleva "asjanduse" otsa.Enamusel kolal mis maa sees peidus hakkab "parim enne" otsa saama ja seda ohtlikumad ja ettearvamatud nad on.Suurem osa pahaainet plahvatab ainult detonatsioonist,erandiks on püroksüliin ja meliniit(sellest on siin juba juttu olnud),aja jooksul ja eriti veel metallidega reageerides moodustavad ühendeid ,mille kohta ei tea keegi millal käraka paneb.Igasugu kahtluse korral TULEB kutsuda demineerijad,valehäbiga ei ole siin midagi tegemist,julgus ja lollus on kaks ise asja.Aga kui endal isu kõike järgi proovida-andke minna aga tehke seda üksi või siis omasuguste seltskonnas,looduslik valik toimib sel juhul ilmeksimatult ja kes teab äkki tuleb Darvini auhind sel aastal Eestisse.

Oskab keegi öelda, kus selliseid kasutati? Päästeameti mehed viisid lòpuks ära neid 6 tk. Kuna hoovil vedeles ka paar suurtüki hülssi, kas vòib olla et selliste lòhkeaine klotsidega täideti mürske?

Pärit on need pakukesed pikendatud lõhkelaengutest ("Udlinennõi zarjad").
Kujutavad need laengud endast kas metalltoru või painduvat voolikut, ms täidetud lõhkeainega. Trotüüliga või selle seguga täideti vanemaid pikendatud laenguid. Uuemates on plastiline lõhkeaine.
Kasutatakse selliseid laenguid objektide purustamiseks ja läbipääsude tegemiseks miiniväljadesse.

Kui ise ei küsi, ega siis palju ka räägita...
Kuna neid jublakaid jäi tõenäoliselt veel maa sisse, siis uurisin ohtlikuse kohta. Vastati et paljas lõhkeaine pole eriti ohtlik, kui just tulle ei loobi.

puukoi kirjutas:Aiapostiaukudega juhust ei ole kuulnud,küll on aga tehtud lõke juhuslikult maa sees oleva "asjanduse" otsa.Enamusel kolal mis maa sees peidus hakkab "parim enne" otsa saama ja seda ohtlikumad ja ettearvamatud nad on.Suurem osa pahaainet plahvatab ainult detonatsioonist,erandiks on püroksüliin ja meliniit(sellest on siin juba juttu olnud),aja jooksul ja eriti veel metallidega reageerides moodustavad ühendeid ,mille kohta ei tea keegi millal käraka paneb.Igasugu kahtluse korral TULEB kutsuda demineerijad,valehäbiga ei ole siin midagi tegemist,julgus ja lollus on kaks ise asja.Aga kui endal isu kõike järgi proovida-andke minna aga tehke seda üksi või siis omasuguste seltskonnas,looduslik valik toimib sel juhul ilmeksimatult ja kes teab äkki tuleb Darvini auhind sel aastal Eestisse.

Sarnase loo rääkis kunagi mu põhikooliaegne füüsikaõpetaja . Õpetaja isa oli sõjaajal ja ka mingi aeg peale "suurt isamasõda" armees sapöör. Oli olnud tall selle aja jooksul teravaid elamusi mitmeid kuid õnnestus alati pääseda nii, et vana uskus lõpuks tõesti jumala olemasolu . Ning siis mitukümmend aastat hiljem juba pensionil olles ja "oma"metsas küttepuid tehes tegi okstepõletamiseks lõkke kännu otsa mille all või kõrval "kes seda täpselt teab" oli miinipilduja miin . Ja lisas ise oma loole , et vahet pole kui vana sapöör on ikkagi on talle antud üks võimalus eksida !

Tere jah tegu on trotüüliga, ilmselt esimese maailmasõja päevilt, trotüül hakkab sulama 80kraadi juures ja plahvatab umbes 270kraadi juures, detonatsioon vajab nii sädet, kui ka lööki samal ajal, kui igasugustel mürskudel jms, on peal valge hallikas kiht siis ei tasu seda puutuda, kuna päevinäinud trotüül võib hakata mingi hetk eraldama nitrogülseriini mis reageerib nö.liigutamisele.Martin