GSM-asjandusest

[Kulibin]

Tegelikult puudub enamikel ksf arusaam nutitelefonide olemusest, siin ju selgelt peaks aru saama, et helistamise funktsioon on nende seadmete puhul sekundaarne. Asjatundjana väidan, et pole probleemi piisava kvantumi seadmeomanike olemasolul tekitada nn. kommuun. Ja saata pikalt operaatorid ja nende tugijaamad. Jah, Teie Android klots suudab jooksutada tugijaamaaga analoogset softi ja samalajal mängida näiteks linnutapmist. No kas helistamiseks on vaja neljatuumalist 1,2 Ghz protsessorit ?
Ja eelkirjutajal soovitan oma nutiseade rootida ja avastada enda jaoks uus maailm.
Ja veel tahaks siia lisada, et kõik uus tehnoloogia on küll sõjardite tellimusel väljatöötatud, aga peale asja minekut kommertskasutusse, areneb asi kiiremini kui algne klient oma tegemistega järgi jõuab.
Kaasaarvatud need termokaamerad. Väidan, et hetkel laiatarbekasutuses olevad termokaamerad ületavad sõjardite omi, kuna viimased on eilne päev. M.O.T.T.
(vastuvaidlejatel paluks eelnevalt uurida uncooled microbolomeer sensorite kohta)
Ärge võtke nüüd seda kõike liiga isiklikult.

[Kulibin]

Huvitav kas ka lennukirežiimis läheb?
Lihtsalt lennureiside ajal ütlevad stjuardessid "Mobiiltelefonid paljun välja lülitada või panna
lennukirežiimi".

Nn. lennurezhiim lülitab välja saatja. Ei näe probleemi vastava softi toimimises. Enamik moblaakasutajaid ei tea isegi seda, et GPS toimib ofline modes, ei ole mingit vajadust kasutada nn. Asisted GPS modet, laed vastava piirkonna kaardid alla koos satipiltidega.

[toomas tyrk]

Kuule Kulibin, lõpeta ära oma "sideekspertiis", millest sa tegelikult midagi ei tea.

Oma telefoni baasil GSM võrgu võid sa püsti panna heal juhul paarisaja meetrises ringis. Vaata telefoni saatja võimsusi. Selle paarisaja meetri puhul pead ilmselt ka kasutama tugijaamaks oleval telefonil välist antenni. Mille pead kõrgele ja nähtavaks upitama.

Lennurežiim lülitab telefonil välja kõik võrguteenused. Lisaks telefonile ka Bluetooth ja Wifi.

[Lemet]

Lennurežiim lülitab telefonil välja kõik võrguteenused. Lisaks telefonile ka Bluetooth ja Wifi.

Tegelikuses toimetab vähemalt Sam tõi Sung S5 lennurežiimis nii Bluetoothi kui Fifiga suurepäraselt. Tuleb vaid vastav seadistus valida. Katsetatud.

[Kulibin]

Tugijaama võimsus on sama mis taskuseadmel, vastavalt siis max 2Watt. Suundantennid on eraldi teema.
Ja kes oma saatjaid peale keerab, neid nuhtleb sideamet.

[Smith]

Lennurežiim lülitab telefonil välja kõik võrguteenused. Lisaks telefonile ka Bluetooth ja Wifi.

Tegelikuses toimetab vähemalt Sam tõi Sung S5 lennurežiimis nii Bluetoothi kui Fifiga suurepäraselt. Tuleb vaid vastav seadistus valida. Katsetatud.

Kui sa nii väga tahad ühendusi luua siis milleks üldse lennurežiim sisse lülitada ?
Küsimus oli pigem selles, kas default seadetega lennurežiim mingeid signaale välja saadab?

[Smith]

Tugijaama võimsus on sama mis taskuseadmel, vastavalt siis max 2Watt. Suundantennid on eraldi teema.
Ja kes oma saatjaid peale keerab, neid nuhtleb sideamet.

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/ha ... 1_gsm.html

Tugijaamade võimsus on suurusjärgus 20 W ja mobiiltelefonidel 2 W.

[Kulibin]

Default seadetes on WiFi ja Bluetooth välja lülitatud, järelikult ei saada välja midagi lennurezhiimis.

[Lemet]

Kui sa nii väga tahad ühendusi luua siis milleks üldse lennurežiim sisse lülitada 

Lihtsalt mulle meeldib lennu ajal alla sikutatud saateid kuulata, aga juhtmega kõrvatroppidest on "kõrvaork" märksa mugavam. Nii ma siis lennurežiimis sinihammast tarbinud olengi. Vabandust OT pärast.

[Kulibin]

Tugijaama võimsus on sama mis taskuseadmel, vastavalt siis max 2Watt. Suundantennid on eraldi teema.
Ja kes oma saatjaid peale keerab, neid nuhtleb sideamet.

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/ha ... 1_gsm.html

Tugijaamade võimsus on suurusjärgus 20 W ja mobiiltelefonidel 2 W.

Seal lehel on natuke vigane jutt, sellist saatjavõimsust vist isegi vana NMT ei tarvitanud.
Transmission power siiski mõlemapoolselt max 2watt. Mõtle veidi loogiliselt miks ei ole kasu tugijaama 20watist.
Jaamade omavahelised lingid mastist mastini on jälle teine teema.

[toomas tyrk]

Tugijaama võimsus on sama mis taskuseadmel, vastavalt siis max 2Watt. Suundantennid on eraldi teema.
Ja kes oma saatjaid peale keerab, neid nuhtleb sideamet.

No ikka muhvigi sa ei jaga.

Tänapäeva nutitelefonil on saatja võimsus 1w, või isegi 0,4W. Mida väiksem võimsus, seda kauem aku kestab. Saatja on olemas nii tavalisel telefoni režiimil, Bluetoothil kui Wifil (kuidas sa veebi päringu Wifis saadad, kui sinu seadmes saatjat pole?). Kõik lubatud tsiviilvahemikes, mille eest sideamet sind kunagi kottima ei tule. Kõik sagedused on erinevad. Ja ka saatjad. Väljalülitamine toimub tarkvaraliselt, mitte füüsiliselt. Võimalik, et sätetes on võimalik konfida, mida täpselt sinu "lennurežiim" välja lülitab. Aga vaikimisi lülitab see kõik saatjad tummaks.

Ära mängi eksperti, kui sa muhvigi ei tea. Eelmises teemas jäi veel pooleli, et kuidas see GSM siis ikka töötab? Kas sa tead ikka?

[Kulibin]

No ma ei ole tõesti mitte ühtegi tugijaama paigaldanud, ütlen siis nii, et olen osalenud projektis mis tegeles GSM-based passive radar nimelises projektis. Küllap siis tean üht-teist.
Mis puudutab Telefoni GSM saatjamooduli võimsust, siis seda juhib tugijaam vastavalt vajadusele. Ütleme siis nii, et jaam ütleb sinu telefonile kuidas temaga suhelda.

[toomas tyrk]

Sidespetsialist - selete mulle kuidas tugijaam käsib telefonil ületada tema saatja projekteerimisel arvestatud füüsilist võimsust?

Siin on mitu erinavat piiri. Esiteks muidugi protokoll, kuidas suhtlus toimub. Protokollist lähtuvalt on arvestatud seadmete vajalikud võimsused. Kolmandaks, et mitte seadme akut kurnata, ja seadmed on lähestikku, siis tugijaam saab öelda kliendile - kuule, ära karju. Ma kuulen sind niigi.

Aga alustaks protokollist. Kui kaugelt tugijaamast klient üldse jutule võetakse?

[Kulibin]

Väljaspool tiheasustust 20 km eemal oleva mastiga side täiesti võimalik, lõunaeestis ka rohkem. linnatingimustes enamjaolt sadades meetrites küsimus.
900 ja 1800mhz ribale on ette nähtud kuni 2watt võimsust, tootjad punnitavad ikka täiega et seda efektiivselt ära kasutaqda.
Miks peaks keegi tootma lahjema saatjamooduli kui lubatud ? Kuigi enamikjuhtudel tõesti seda võimsust ei vajata, on see olemas ja läheb käiku vaid väga viletsa levi korral.

[toomas tyrk]

Õige vastus oleks olnud - sõltub sagedusest.

Lubatud võimsust ei kasutata seepärast ära, sest seda pole vaja. Sellest pole lihtsalt kasu.

Miks on side võimalik vaid nii väikesele kaugusele tugijaamast? Kuidas toimub sidekanali moodustamine tugijaama ning kliendi vahele?

Kui sa selle mehhanismi oskad ära seletada, siis saad ka aru, miks on side võimalik vaid mõnekümne km kaugusele 900 Mhz sagedusel ning veelgi vähem 1800 Mhz korral.