Mihkelson: Putini kõne viitab uue külma sõja ohule
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul oli Venemaa presidendi Vladimir Putini kõne selge märk sellest, et Venemaa on panustamas oma sõjalisse võimsusesse.
Putini kolmapäevane kõne Kremlis oli Mihkelsoni arvates selge märk USAle ning maailma uudisteagentuurid on kõne rahvastikuprobleeme käsitlevale osale liiga palju tähelepanu pööranud.
"Putini väljaütlemised oma tuumajõudude arenduse ja selle taseme tasakaalustamise suhtes USAga oli see, millele maailm rohkem tähelepanu pöörama peaks," ütles Mihkelson Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus.
Mihkelsoni sõnul on demograafilise külje käsitlemine sellistes sõnavõttudes alati oluline ning sama tähtis on ka migratsioonipoliitika. Rohkem võtsid aga kõnes aega sõjalist tugevust ja kaitset puudutavad küsimused.
Putini väitel on USA Venemaast 25 korda üle oma kaitsejõudude võimekuse ja kulutuste suhtes ning Venemaa peaks midagi ette võtma, et endale "kindlat kodu rajada".
"Putin seadis USAd mitmel korral Venemaale eeskujuks, rõhutades, et riik peab jõudma oma kaitsevõimsuses samale tasemele," ütles Mihkelson. "Relvastuses ei ole Venemaal aga võimalik saavutada võrdväärset positsiooni USAga, vähemalt mitte sellist, mis oli NSVLi ja USA vahel mõnekümned aastad tagasi."
Mihkelsoni hinnangul on Venemaa ainsaks eeliseks tuumajõudude arendamine, seda näiteks allveelaevade ja kaugpommitajate näol ning selle abil "intellektuaalse ülekaalu" saavutamine relvastuses.
Putini kõnes lähivälismaale pööratud vähene tähelepanu ei tähenda riigikogu väliskomisjoni aseesimehe sõnul aga sugugi Venemaa rahunemise märke.
"Sõjalise tasakaalu saavutamise soov USAga on pigem viide sellele, et kõik ambitsioonid Venemaa suunal, kaasa arvatud otsene side "oranži revolutsiooniga" ja selle kandumisega Venemaa pinnale, võivad saada kas võrdse või asümmeetrilise vastulöögi," ütles Mihkelson.
Veel hoiatas Putin oma sõnavõtus USA sõjalispoliitilise strateegia eest, võrreldes Ameerikat huntidega, kes mõtlematult kisuvad tükkideks kõik, mis nende teele ette jääb. Mihkelsoni hinnangul oli Putini sõnavõtt otsene vastus USA asepresident Dick Cheney Venemaad kritiseerinud kõnele Vilniuses.
"Dick Cheney ja Vladimir Putini kõnedest on näha, et üha reaalsemaks on muutumas uue külma sõja oht, sest mõlema sõnavõtus on otsesed viited pigem jäätumise kui suhete pragmaatilise soojenemise suunas," sõnas Mihkelson.
Kolmapäeval Kremli marmorsaalis oma seitsmenda aastakõne parlamendile ja rahvale pidanud Putin ütles kõne välispoliitilises osas, et võidurelvastumine kogub maailmas uut hoogu.
------------------------------------------
Või on veel liiga vara arutleda III MS teemat, igaüks teab ju seda, et see kord ka tuleb ning nagu näha, hakkab Venemaa valmistuma selleks täie hooga. Ameerikal veel üks probleem juures, peale Iraani tuumaprogrammi jälgimise ja ohjeldamisega peab ta jälgima ka Venemaa sõjalist ettevalmistust.
Võidurelvastumine e. uus Külm sõda
-
Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 428
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
-
Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 428
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Oleneb ikka milleks relvastust moderniseeritakse.
Näiteks venemaa võib moderniseerides tuumarelvastust, õhu ja raketitõrjevahendeid ja koolitades piiratud arvul eriotstarbelisi palgasõdurite üksusi tagada endale küllaldase kaitse.
Ükski normaalne inimene ei tahaks venemaaga sõdida.
Suurt arvukust pole ju vaja - tänapäeval on tähtis kvaliteet.
Hoopis teine tera on agressiivne "kohalolekupoliitika" - baasid ja sõjalised aktsioonid välismaal (USA)
Raha kulub kümmneid kordi rohkem ja kaitsega on sel juba vähe ühist.
Näiteks venemaa võib moderniseerides tuumarelvastust, õhu ja raketitõrjevahendeid ja koolitades piiratud arvul eriotstarbelisi palgasõdurite üksusi tagada endale küllaldase kaitse.
Ükski normaalne inimene ei tahaks venemaaga sõdida.
Suurt arvukust pole ju vaja - tänapäeval on tähtis kvaliteet.
Hoopis teine tera on agressiivne "kohalolekupoliitika" - baasid ja sõjalised aktsioonid välismaal (USA)
Raha kulub kümmneid kordi rohkem ja kaitsega on sel juba vähe ühist.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Arvan, et see oleks viga.siis muutuvad ka Eesti venelased üsna ülbeks seega ,mida varem kommude ära koristamisega pihta hakata seda parem on hiljem.
Vene imperjalismile on veteranide jms "omade" kiusamise äraksutamine oluline vahend naabrite mustamiseks ja olukorra oma huvides ärakasutamiseks.
Need kommud on nagu muulad kelle seljas koormat veetakse - ja rohkem pole imperialistil neid vaja.
Parem on neid lihtsalt ignoreerida ja ulakuste puhul talitada rangelt seaduse järgi.
Tänapäeval kulla sõbrad kulgevad rinded pangas ja börsil, tulistatakse dollaritega, pommitatakse eurodega.
Oht naabri poolt lähtub just sellest suunast.
Viimati muutis Karuke, 11 Mai, 2006 14:16, muudetud 1 kord kokku.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
-
Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 428
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Postimees:
Uued relvad, tuumaraketid, sõjalaevad, kümned õppused, elukutseliste sõjaväelaste arvu suurendamine, ajateenistuse pikkuse vähendamine kahelt aastalt ühele, korruptsiooni ja vägivalla väljajuurimine militaarelust – kirjeldas Putin miljonimehelise armee muutumist.
Paistab, et tahetaksegi nüüd panna rõhku kvaliteedile mitte massile.
Uued relvad, tuumaraketid, sõjalaevad, kümned õppused, elukutseliste sõjaväelaste arvu suurendamine, ajateenistuse pikkuse vähendamine kahelt aastalt ühele, korruptsiooni ja vägivalla väljajuurimine militaarelust – kirjeldas Putin miljonimehelise armee muutumist.
Paistab, et tahetaksegi nüüd panna rõhku kvaliteedile mitte massile.
Ärgu Putin nüüd ülearu ka ennast täis mingu! Kogu see Venemaa majanduslik "hiilgus" põhineb naftahindade kõrgel tasemel ja võib mõne aasta jooksul (kui naftavarud kardinaalselt vähenevad ja maardlad tühjaks saavad) majanduskatastroofiks muutuda! Praegu toimub Venemaal täielik jaanalinnupoliitika, kus ignoreeritakse hoiatusi väga ohtliku olukorra kohta tulevikus. Venemaal on juba iseenese tarbeks (suurlinnade küte, tööstus- ja elektritoodang, transport jne) vaja tohutus koguses naftat, millele ei planeerita senini mingit alternatiivi. Momendil veel on , mida välismaale uhada, aga mida peale hakata 3-4 aasta pärast?
Viimati muutis Troll, 11 Mai, 2006 18:26, muudetud 1 kord kokku.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
-
kapralheinz
- Liige
- Postitusi: 260
- Liitunud: 08 Juun, 2005 22:02
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Egas Putinil muud üle jäägi kui esineda selliste "programmiliste" kõnedega ja tähtsusest põski punnitada.
Kui analüüsida Venemaal valitsevat olukorda kogu ühiskonnas ja eriti just majanduses siis võib seda iseloomustada vaid ühe sõnaga: KATASTROOF.
Venemaa ei ole viimase 15 aasta jooksul viinud ellu ühtegi riiklikku majandusprogrammi. Mitte ühtegi. Tegeletud on ainult erinevate poliitilis-majanduslike huvigruppide taskute (Šhveitsi pangaarvete) täitmisega. Juba aastaid on Venemaalt päevas voolanud välja 1 miljard dollarit PÄEVAS. See on raha mis lihtsalt röövitakse kogu rahvalt kasutades oma ametipositsiooni. Näiteks praegugi on Venemaal 50.000 küla ja alevit millel on maad mööda (teid pidi) ühendus muu maailmaga 5 kuud aastas! Lihtsalt aastaringselt kasutatavad teed puuduvad.
Üleriiklike infrastruktuursete süsteemide olukord on katastroofiline. Neisse ei ole paigutatud raha praktiliselt 10 aastat.
Venemaa raudteest vajab kohest remonti 80%. Raudtee veeremist on amortiseerunud 65%.
Reisilennukitest on amortiseerunud 75%.
Elektri ülekandeliinidest (magistraalkõrgepingeliinid) on amortiseerunud 60%.
Sildadest (nii raudtee kui maantee) on ohtlikus olukorras 25% (tuleks kohe sulgeda). Remonti vajavad 80%. Praktiliselt sama lugu on tunnelitega. Moskva metroo vajaks koheselt remondiks 150 milj rubla, eraldatakse 500.000 kuus!!!!
Eraldi lood on suurlinnade, Moskva, Leningrad kohalike tarbijate jagamisvõrkudega. Äsja toimus Moskva ühe keskalajaama suurpõleng. Kohalikest võrkudest on Moskvas täielikult amortiseerunud 93%!!!.
Sama jama on kõikjal ka laevastikus (jõe mere). Siseveeteede valitsus teatas, et 80% ulatuses tuleks remontida koheselt kõikide kanalite lüüsisüsteemid, alates Volga-Doni:st lõunas kuni Valge mereni.
Eraldi tuleks veel vaadata allmaa-kaevandusi, söest kuni uraanini. Stolle-drekke, nende elutagamisseadmeid (ventilatsioon, elekter, transport), konstruktsioon, (laetoestus) kõik on amortisatsiooni viimasel veerel.
Ja põhjus? Põhjus on see, et CCCP ajal oli võimalik riiklikke resursse konsentreerida, sellisteks ettevõtmisteks GES:sid, MAZ:id, BAM:id ja muud "sajandiprojektid", aga nüüd on juba 10 aastat tegeletud jõhkra RÖÖVIMISEGA. Ladvikul on lihtsalt poh...ui!
Putinil ei jää tõesti muud üle kui publiku ees ennast puhevile ajada, selleks pole peale õhu midagi vaja...
Salamisi hiilib ta kindlasti SIEMENSI asedirektori kohta Saksamaal...
Kui analüüsida Venemaal valitsevat olukorda kogu ühiskonnas ja eriti just majanduses siis võib seda iseloomustada vaid ühe sõnaga: KATASTROOF.
Venemaa ei ole viimase 15 aasta jooksul viinud ellu ühtegi riiklikku majandusprogrammi. Mitte ühtegi. Tegeletud on ainult erinevate poliitilis-majanduslike huvigruppide taskute (Šhveitsi pangaarvete) täitmisega. Juba aastaid on Venemaalt päevas voolanud välja 1 miljard dollarit PÄEVAS. See on raha mis lihtsalt röövitakse kogu rahvalt kasutades oma ametipositsiooni. Näiteks praegugi on Venemaal 50.000 küla ja alevit millel on maad mööda (teid pidi) ühendus muu maailmaga 5 kuud aastas! Lihtsalt aastaringselt kasutatavad teed puuduvad.
Üleriiklike infrastruktuursete süsteemide olukord on katastroofiline. Neisse ei ole paigutatud raha praktiliselt 10 aastat.
Venemaa raudteest vajab kohest remonti 80%. Raudtee veeremist on amortiseerunud 65%.
Reisilennukitest on amortiseerunud 75%.
Elektri ülekandeliinidest (magistraalkõrgepingeliinid) on amortiseerunud 60%.
Sildadest (nii raudtee kui maantee) on ohtlikus olukorras 25% (tuleks kohe sulgeda). Remonti vajavad 80%. Praktiliselt sama lugu on tunnelitega. Moskva metroo vajaks koheselt remondiks 150 milj rubla, eraldatakse 500.000 kuus!!!!
Eraldi lood on suurlinnade, Moskva, Leningrad kohalike tarbijate jagamisvõrkudega. Äsja toimus Moskva ühe keskalajaama suurpõleng. Kohalikest võrkudest on Moskvas täielikult amortiseerunud 93%!!!.
Sama jama on kõikjal ka laevastikus (jõe mere). Siseveeteede valitsus teatas, et 80% ulatuses tuleks remontida koheselt kõikide kanalite lüüsisüsteemid, alates Volga-Doni:st lõunas kuni Valge mereni.
Eraldi tuleks veel vaadata allmaa-kaevandusi, söest kuni uraanini. Stolle-drekke, nende elutagamisseadmeid (ventilatsioon, elekter, transport), konstruktsioon, (laetoestus) kõik on amortisatsiooni viimasel veerel.
Ja põhjus? Põhjus on see, et CCCP ajal oli võimalik riiklikke resursse konsentreerida, sellisteks ettevõtmisteks GES:sid, MAZ:id, BAM:id ja muud "sajandiprojektid", aga nüüd on juba 10 aastat tegeletud jõhkra RÖÖVIMISEGA. Ladvikul on lihtsalt poh...ui!
Putinil ei jää tõesti muud üle kui publiku ees ennast puhevile ajada, selleks pole peale õhu midagi vaja...
Salamisi hiilib ta kindlasti SIEMENSI asedirektori kohta Saksamaal...
[url=http://www.youtube.com/watch?v=35wkGEnD ... ed&search=]"Panzerlied"[/url]
Investeeringud infrastruktuuri on see, mis Venemaal aastaid juba tegemata on ja see maksab pikas perspektiivis väga valusalt kätte. Venemaa on tohutu suure teritooriumiga ja seetõttu omab ka väga suurt majanduslikku inertsi. Miljon dollarit investeerituna Eesti majandusse omab mõõdetavat tulemust statistikas, miljon dollarit Venemaal ei muuda mitte midagi. See, et viimasel viiel aastal on riigieelarve naftatulude tõttu ülejäägis, ei näita suurt midagi. Infrastruktuuri seda raha ju ei investeerita. See raha läheb oligarhide taskusse jalgpalliklubide ostmiseks välismaal ja sõjatööstuse turgutamisse.
Selleks, et Venemaa majandus kaasaaegseks muuta, tuleb paarkümmend aastat järjest igal aastal sadu miljardeid üle riigi investeerida. Transpordisüsteem, energiamajandus, koolid, tervishoid, looduskaitse - kõik vajavad raha. See mis praegu toimub on järjekordne potjomkinlus. Suurte linnade ümber toimub tõesti elu edasiminek, ehitatakse uusi kaubanduskeskusi ja elumaju, palgad kasvavad ja öösel säravad suurlinna tuled. Mine aga paarsada kilomeetrit sellest oaasist välja ja sa leiad külaühiskonna mis töötab naturaalmajanduse põhimõttel - sina mulle puskarit ja mina sulle kartuleid. Selline järsk kihistumine, kus suurlinnades voolavad rahajõed ja külades pole raha üldse kasutusel ongi kõige ohtlikum, kuna nii hakkab järjekordselt tekkima meile juba ajaloost tuntud revolutsiooniline olukord kus ühed enam ei saa ja teised enam ei taha vanamoodi. Vastuolu maa ja linnarahva ning metropoli piirkondade ja vähem perspektiivikamate piirkondade vahel ajavd selle riigi lõhki. Kui näiteks tsetseenid otsustavad, et aeg on teha üks pisike diversioon ja lasevad sügisesel vihmaperioodil üheaegselt õhku BAM-i, paar naftajuhet ja elektriülekande magistraalliini, siis on sisemine katatroof käes.
Kui Venemaa naftatulud mingil põhjusel ära kaovad, siis on riigieelarve uuesti miinuses ja riik jälle pankrotis, sest midagi muud mõistlikku ju ei ekspordita. Soomlastel on Nokia, puu ja paberitööstuse seadmed, laevaehitus aga nimetage mulle mõni üleilmselt tuntud edukas Venemaa kaubamärk, mis hästi müüb? Esimesena tuleb meelde Kalashnikov, selle müügiga aga täna eriti raha ei teeni.
Kui Venemaa täna jälle relvadesse investeerib, siis tähendab see seda, et põllumajandusse ja tööstusesse ta seda raha ei pane. Investeeringud peavad ennast majandusloogika alusel aga ära tasuma, muidu on pankrott. Investeeringud ründerelvadesse tasuvad ennast ära aga ainult siis, kui nendega ükskord sõda alustatakse ja võetakse kasum välja nendelt kes relvade asemel mujale investeerisid. Ja see viimane tähendab meie jaoks julgeolekuohtu.
Saudi Araabia on viimastel aastatel aktiivselt investeerinud oma naftaraha aktiivselt üle maailma erinevatesse kohtadesse ja kui ühelt sheigilt küsiti, et miks te peale nafta veel muude äridega tegelete, siis oli too vastanud, et naftaaeg saab ükskord läbi ja kiviaeg ei lõppenud ka mitte kivide puudumise pärast, vaid seepärast, et metallidest sai efektiivsemaid tööriistu kui kivist.
Mina arvan, et nii lähebki. Maailm on juba väga pikalt tegelenud uute energiatehnoloogiate väljatöötamisega ja kui näiteks saame kümne aasta jooksul naftaorjusest vabaks, siis ongi naaberriigis pankrott käes. Nende jaoks aga saabub siis aeg oma relvainvesteeringu dividendid välja võtta, sest muid valikuid nägu õieti polegi.
Mõned isiklikud mälestused ka:
Kui mina 1985-87 Moskva obalstis ringi müttasin, siis käisin pidevalt tööl sealsetes tehastes. Tellisetehase sisseseade oli tsaariaegne (s.t. press, ahjud) konveirlint oli seitsmekümnendatest, poolel tehasel puudus katus, sarikad olid sisse kukkunud ja peainsener muudkui hädaldas, et sellel viisaastakul ei ole meie tehase remont veel päevakorras. Praagiprotsent päevas oli 20%. Iga kuu oli regulaarselt päevi kui ahjud nässus olid ja mitme päeva toodang tuli jälle 100% tehase seina taha loopida.
Tsementtoodete tehas oli teine kus pikalt aega viitsin. Sisseseade aastast 1920-1930. Praagiprotsent päevas oli umbes 10-15%, kui alla 10 mingi ime läbi juhtus olema, siis saime kiita ja tehti välja. Katusega olid lood seal paremad, sest tehas ise tootis eterniitplaate ja seda muret ei olnud. Probleem oli aga selles, et telliseid ise ei tehtud. Nimelt ehitati vana tehasehoone kõrvale uut, kuhu pidid Saksa DV-st masinad tulemad. Müürid kerkisid jõudsalt, aga ühel kevadhommikul, kui olin õist vahetust lõpetamas kuulsime kohutavat mürinat. Asja uurima minnes selgus, et 100 m pikkuste seintega, kuid veel ilma katuseta uus majakarp oli kokku kukkunud... Maa sulas kevadel ja vilets vundament vajus alt ära ning lõpuni ehitamata seinad vajusid algul veidi viltu, siis murenesid tellised ja siis oligi varing.
Peainsener tahtis enesetappu teha, direktor oli nädala viinakoomas, sisseseadeks mõeldud valuutarublad võeti ära, sest uue seina ladumiseks kive kuskilt võtta polnud ja kui mina sealt pool aastat hiljem koju lahkusin, siis seisis see rusuhunnik puutumatult oma kohal. Tehase töö jätkus aga endiselt samade masinate ja suureneva praagiprotsendiga. Ei saa märkimata jätta, et kogu tehas oli ehitatud jõekaldale, sest tehnoloogilise vee vajadus oli väga suur ja kõik heitveed läksid puhastamata jõkke tagasi.
Autoremondi tehas kus kaa kolm kuud tööl käisin oli vähe uuem, ehitatud viiekümnendatel, seinad olid seal ainult moe pärast, lasid läbi nii valgust kui tuult. Mõni masin mis remondist välja tuli oli veelgi hullemas seisukorras kui enne remonti, ainult tagasillad olid musta nitroga üle värvitud.
1988-89 algas NL aga hüperinflatsioon ja seetõttu arvan, et raha nende tehaste renoveerimiseks pole tänaseni leitud. Kui need tehased muidugi üldse enam eksisteerivad.
See tegevus, mida seal ka ise tegin polnud töö, vaid korraliku toormaterjali rikkumine suure energiakuluga ja kui majanduse infrastruktuuri ei investeerita, siis sellest riigist ka normaalset riiki ei tule.
Selleks, et Venemaa majandus kaasaaegseks muuta, tuleb paarkümmend aastat järjest igal aastal sadu miljardeid üle riigi investeerida. Transpordisüsteem, energiamajandus, koolid, tervishoid, looduskaitse - kõik vajavad raha. See mis praegu toimub on järjekordne potjomkinlus. Suurte linnade ümber toimub tõesti elu edasiminek, ehitatakse uusi kaubanduskeskusi ja elumaju, palgad kasvavad ja öösel säravad suurlinna tuled. Mine aga paarsada kilomeetrit sellest oaasist välja ja sa leiad külaühiskonna mis töötab naturaalmajanduse põhimõttel - sina mulle puskarit ja mina sulle kartuleid. Selline järsk kihistumine, kus suurlinnades voolavad rahajõed ja külades pole raha üldse kasutusel ongi kõige ohtlikum, kuna nii hakkab järjekordselt tekkima meile juba ajaloost tuntud revolutsiooniline olukord kus ühed enam ei saa ja teised enam ei taha vanamoodi. Vastuolu maa ja linnarahva ning metropoli piirkondade ja vähem perspektiivikamate piirkondade vahel ajavd selle riigi lõhki. Kui näiteks tsetseenid otsustavad, et aeg on teha üks pisike diversioon ja lasevad sügisesel vihmaperioodil üheaegselt õhku BAM-i, paar naftajuhet ja elektriülekande magistraalliini, siis on sisemine katatroof käes.
Kui Venemaa naftatulud mingil põhjusel ära kaovad, siis on riigieelarve uuesti miinuses ja riik jälle pankrotis, sest midagi muud mõistlikku ju ei ekspordita. Soomlastel on Nokia, puu ja paberitööstuse seadmed, laevaehitus aga nimetage mulle mõni üleilmselt tuntud edukas Venemaa kaubamärk, mis hästi müüb? Esimesena tuleb meelde Kalashnikov, selle müügiga aga täna eriti raha ei teeni.
Kui Venemaa täna jälle relvadesse investeerib, siis tähendab see seda, et põllumajandusse ja tööstusesse ta seda raha ei pane. Investeeringud peavad ennast majandusloogika alusel aga ära tasuma, muidu on pankrott. Investeeringud ründerelvadesse tasuvad ennast ära aga ainult siis, kui nendega ükskord sõda alustatakse ja võetakse kasum välja nendelt kes relvade asemel mujale investeerisid. Ja see viimane tähendab meie jaoks julgeolekuohtu.
Saudi Araabia on viimastel aastatel aktiivselt investeerinud oma naftaraha aktiivselt üle maailma erinevatesse kohtadesse ja kui ühelt sheigilt küsiti, et miks te peale nafta veel muude äridega tegelete, siis oli too vastanud, et naftaaeg saab ükskord läbi ja kiviaeg ei lõppenud ka mitte kivide puudumise pärast, vaid seepärast, et metallidest sai efektiivsemaid tööriistu kui kivist.
Mina arvan, et nii lähebki. Maailm on juba väga pikalt tegelenud uute energiatehnoloogiate väljatöötamisega ja kui näiteks saame kümne aasta jooksul naftaorjusest vabaks, siis ongi naaberriigis pankrott käes. Nende jaoks aga saabub siis aeg oma relvainvesteeringu dividendid välja võtta, sest muid valikuid nägu õieti polegi.
Mõned isiklikud mälestused ka:
Kui mina 1985-87 Moskva obalstis ringi müttasin, siis käisin pidevalt tööl sealsetes tehastes. Tellisetehase sisseseade oli tsaariaegne (s.t. press, ahjud) konveirlint oli seitsmekümnendatest, poolel tehasel puudus katus, sarikad olid sisse kukkunud ja peainsener muudkui hädaldas, et sellel viisaastakul ei ole meie tehase remont veel päevakorras. Praagiprotsent päevas oli 20%. Iga kuu oli regulaarselt päevi kui ahjud nässus olid ja mitme päeva toodang tuli jälle 100% tehase seina taha loopida.
Tsementtoodete tehas oli teine kus pikalt aega viitsin. Sisseseade aastast 1920-1930. Praagiprotsent päevas oli umbes 10-15%, kui alla 10 mingi ime läbi juhtus olema, siis saime kiita ja tehti välja. Katusega olid lood seal paremad, sest tehas ise tootis eterniitplaate ja seda muret ei olnud. Probleem oli aga selles, et telliseid ise ei tehtud. Nimelt ehitati vana tehasehoone kõrvale uut, kuhu pidid Saksa DV-st masinad tulemad. Müürid kerkisid jõudsalt, aga ühel kevadhommikul, kui olin õist vahetust lõpetamas kuulsime kohutavat mürinat. Asja uurima minnes selgus, et 100 m pikkuste seintega, kuid veel ilma katuseta uus majakarp oli kokku kukkunud... Maa sulas kevadel ja vilets vundament vajus alt ära ning lõpuni ehitamata seinad vajusid algul veidi viltu, siis murenesid tellised ja siis oligi varing.
Peainsener tahtis enesetappu teha, direktor oli nädala viinakoomas, sisseseadeks mõeldud valuutarublad võeti ära, sest uue seina ladumiseks kive kuskilt võtta polnud ja kui mina sealt pool aastat hiljem koju lahkusin, siis seisis see rusuhunnik puutumatult oma kohal. Tehase töö jätkus aga endiselt samade masinate ja suureneva praagiprotsendiga. Ei saa märkimata jätta, et kogu tehas oli ehitatud jõekaldale, sest tehnoloogilise vee vajadus oli väga suur ja kõik heitveed läksid puhastamata jõkke tagasi.
Autoremondi tehas kus kaa kolm kuud tööl käisin oli vähe uuem, ehitatud viiekümnendatel, seinad olid seal ainult moe pärast, lasid läbi nii valgust kui tuult. Mõni masin mis remondist välja tuli oli veelgi hullemas seisukorras kui enne remonti, ainult tagasillad olid musta nitroga üle värvitud.
1988-89 algas NL aga hüperinflatsioon ja seetõttu arvan, et raha nende tehaste renoveerimiseks pole tänaseni leitud. Kui need tehased muidugi üldse enam eksisteerivad.
See tegevus, mida seal ka ise tegin polnud töö, vaid korraliku toormaterjali rikkumine suure energiakuluga ja kui majanduse infrastruktuuri ei investeerita, siis sellest riigist ka normaalset riiki ei tule.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1329
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
See oli veel niigi hästi, sest osa toodangust oli ju ka kasutuskõlblik...
Meie sõjaväesigala kõrval asus kohaliku sovhoosi lehmalaut. Koos ülemusega oli tööl 4 inimest.
Seal oli ca 30 lehma, kes tootsid päevas 120 l piima.
Siis neli liitrit per nose.
Piimaliitri jaehind oli 20 kop. Päevas tootis asutus 24 rbl tulu. Kuu ajaga 720 rbl.
nelja inimese palgad, veoauto, traktor, elekter, söötmine piima töötlemine, poekulud jne jne jne......nomaitia.....
Meie sõjaväesigala kõrval asus kohaliku sovhoosi lehmalaut. Koos ülemusega oli tööl 4 inimest.
Seal oli ca 30 lehma, kes tootsid päevas 120 l piima.
Siis neli liitrit per nose.
Piimaliitri jaehind oli 20 kop. Päevas tootis asutus 24 rbl tulu. Kuu ajaga 720 rbl.
nelja inimese palgad, veoauto, traktor, elekter, söötmine piima töötlemine, poekulud jne jne jne......nomaitia.....
Vaat sellist unejuttu ajab ka Vene valitsus oma rahvale. Tegelik olukord on aga palju kriitilisem. Juba paari aasta jooksul ammenduvad mitmed suuremad naftamaardlad, kusjuures ühes maailma suurimas Urengoi maardlas lõpeb tootmine mitte naftavarude otsasaamise pärast, vaid seetõttu, et röövelliku tootmistehnoloogia tõttu ei saada rohkem kui poolt naftast enam kätte (põhjavee sisseimbumise tõttu maardlasse, tänu idiootlikule tehnoloogiale).waffen kirjutas:Ei usu,et areng nii kiire on.Vähemalt maagaasi jätkub neil oma tarbeks umbes 60aastaks.Troll kirjutas:Momendil veel on , mida välismaale uhada, aga mida peale hakata 3-4 aasta pärast?
Ja gaasivarude puhul on vaks vahet, kas tegemist on teoreetiliselt ennustatava koguse või reaalselt kättesaadavaga! Seniajani jätkub värdjalik gaasivarude põletamine, kogu tundra on neid tõrvikuid täis.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Madis Reivik ja 3 külalist