Pealkirja pole, on vaid ängistav sisu

[oleeg]

Paul Maitla on minu kui 16.a koolipoisi jaoks tõeline eeskuju. Kahjuks sain temast vaid teada interneti ja teie toreda foorumi kaudu, sest meie koolides pole mina küll mitte midagi Maidlast, Rebastest jne. kuulnud.
Lõpetan hetkel põhikooli, aga võibolla on gümnaasiumis need kangelased sisse kantud!

Lugesin seda foorumis postitatud kirja ja

Omal kasvab kaks poega. Kas ka nemad lähevad ellu ja hakkavad avastama selliseid asju?
Kas jälle on see aeg käes, kus isa-ema võtavad lapsele õhtuti maailma asju selgitada kardinate taga ja küünlavalgel ?

kas keegi kaasfoorumlastest oskab ehk tänast kooliprogrammi kommenteerida ? Või on küsimus valesti vormistatud, ei teagi.


Võttis pead vangutama. Tunnen, et mõtted hakkavad väga pateetiliseks ja isamaaliseks minema kuid midagi saaks ju muuta ! ?
Kas tõesti peaks hakkama nende koolide nimekirja koostama, kus eesti ajalugu kõige viletsamini õpetatakse ? Vahest oleks see liiga kauge ja mõjutusvahendina ebatõhus? Või ebaefektiivne?

Kui teema ei ole nö arutamist väärt või väljub selline arutelu foorumi reeglitest - palun sulgeda

lugupidamisega
oleeg

[Lennart]

Koolis õpetatakse seda mis on õpikus ja õpiku sisu on on kooskõlas riikliku õppekavaga(minuarust miinimumteadmised).Aga vahest leidub ka õpetajaid,kes oskavad koolijutsid kuulama panna ja seletab lisa,kes Arnold Merist kes Paul Maitlast.Aga põhikooli õpilasi tavaliselt ei huvita näiteks ajalugu-kui hakkad rääkima siis tuleb kohe vastus-mind ei koti ja mis jama sa ajad,selline on enamus. Näiteks tegime ammu naljapärast katse:Printisin välja Mõned 3 reichi juhtorganite pildid ja siis küsimus õpetajale,kes on pildil.Õpetaja oli sõnatu,ei tundnud ära goebbelsit,paksu goeringut j.n.e .Aga ise oli ta Ülikoolis ajalooõpetajaks õppinud.

[Karuke]

Paul Maitla on minu kui 16.a koolipoisi jaoks tõeline eeskuju.

Arvan, et selline olukord on dikteeritud riikliku õppekava koostajate soovist olla poliitkorrektne ja õpetada lastele ajalugu läänemaailmas üldtunnustatud väärtustest lähtuvalt.

Asi ei ole mitte härrade Rebase ja Maitla isiklikes omadustes - mehed olid kindlasti ühed parimad eesti soost sõjaväelased - vaid mõningastes vastuoludes...

Nii leiame nende auväärt meeste seljast mundri - just täpselt samasuguse nagu Auschwitz-i valvuritel.
Selle jama objektiivne läbiseedimine käib täiskasvanutelegi üle jõu - lastest rääkimata.

[uusmario]

Kooli ajalugu on vast liiga üldine, et laskuda üksikisiku tasemele.Selleks jääb juba aega puudu.

[Wiking]

Tõepoolest, uurisin ka igaksjuhuks paari 12 klassi lõpetaja käest, kas koolis on räägitud eesti sangaritest, nagu Paul Maitla, Harald Riipalu, Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Hando Ruus jne. Vastus oli ühene - ei ole. Seega paneb meil riik rõhku ainult teiste riikide ajaloole. Võrdluseks Soome, kus nende ajalugu võetakse ükshaaval läbi. Iga Soomllane teab oma sangareid! Ja Venemaal Ja USA-l on rõhk riigi ajaloole väga suur.

Aga noormehele, kes ned kurvad read kirjutaś, tahaks lohutuseks ütelda. Ära lase ennast pimestada lohakatest haridusprogrammidest, sea tee lähimasse raamatukogusse ja alusta omal käel tutvust nende meestega ja meie ajalooga.

[Sasha]

Gümnaasiumiõpikus on vist Rebane mainitud. Maitla kohta pole kindel. Aga siin on ju foorumis tõesti palju kooliõpilasi -- Oleegil on õige mõte neid küsitleda. Oleks tõesti huvitav, millest räägitakse koolitundidel õppekava juurde.

Niipalju kui olen eesti kooliõpikutega tutvunud, tundus, et nad on pealiskaudsemad kui nõukogude omad. Aga see on võib-olla ainult esmamulje, sest ma pole võrdlenud nad §§-te kaupa. Koolis mul lihtsalt vedas õpetajatega -- nad olid nõudlikud ja seepärast ajalugu kui õpeaine tundis tõsisena. Ja see praegune pealiskaudsus on vist paratamatu: nõukogude õpikutes oli dogmaat, mis lisaks sündmuste loetelule seletas, kuidas need sündmused tõlgendada. Praegustes õpikutes pakutakse tõlgendused endale teha. See on hea, aga tulemustes on ka üks halb joon: isehakatud tõlgendused on liiga primitiivsed. Siit ka oskamatus vaielda, oma seisukohtade eest argumenteeritult seista, luua loogilised ahelikud, laiemast nurgast sündmustele ja tegudele vaadata. Üldine häda.

[tlpWFG]

Minu 11 senise kooliaasta jooksul pole ausaltöeldes kordagi vist lähemalt räägitud nendest suurmeestest.

[Mazz]

kohe-kohe endalgi 9 klassi läbi ja pole ka veel Maitlast, Rebasest või näiteks Riipalust kuulnud. Kuulud ja lugenud olen ikka ise kooli kõrvalt. Kehva jah!

[Marissa]

Lugesin siin eespool kirja pandud mõtteid ja kui aus olla siis jah, mis parata, teil kõigil õigus. Ega tänapäeva koolinoored tea tõesti midagi Maitlast, Rebasest jt. Ma ei oska teile siin kommenteerida põhikoolide ja gümnaasiumide programme, kuid nendega vist nii, et suunitlus on rohkem ikka nii, et sõdadest räägitakse vähe. Nendest tehakse n.ö. lühiülevaade. Ja pealegi seab piirangud programm ning õpikud, millest mõned ei kõlba mitte kuhugi. Ja II maailmasõja käsitlus enamikus õpikutes (mulle kätte sattunud) selline, et rõhk rohkem ikka globaalsetel asjadel, Eesti sündmusi vähe. Tundub et teatud osade käsitlusel on need kokku kirjutatud nii, et mitte keegi kusagil maailmaotsas ei saaks viriseda ja eestlasi fašismi toetamises süüdistada.
Soovitus siin foorumis olevale rahvale: ärge jääge lootma kooliprogrammile ja ajalooõpetajatele. Rääkige oma lastele ise meie kangelastest ja meie ajaloo keerdkäikudest. Kui te jääte kooli peale lootma, siis võib juhtuda nii, 12. klassi lõpetanu teab jube hästi, kes oli nt. Nero, kuid tal pole halli aimugi kes on nt. Alfons Rebane. Ja olgem ausad, paljude ajalooõpetajate jaoks sõjaajalugu üks väga vastik ja keerukas teema. Lihtsam rääkida nt. kultuurist jne., aga hakata lahkama sõjasündmusi jne. ... jajah, ma parem ei räägiks sel teemal edasi.
Ja lõpetuseks üks pisilugu, mis seotud eelnevaga. Ühe kutsekooli ajalooõpetaja vilistas programmile ning rääkis II maailmasõja all pikalt ja põhjalikult sündmustest Eestis, sh. ka sellistest meestest nagu Maitla, Rebas jt. ... Teema lõpetuseks andis ta aga koduseks tööks referaadi. 15 teemast enamik käsitles just neid teemasid, millest oleeg jt. tegid siin juttu. Eks noored kodus mainisid seda, mis tunnis räägiti ja järgneva nädala jooksul oli selle inimese mobiil mõnede vanemate tigedatest kõnedest punane ... süüdistus ei rohkem ega vähem kui fašismi propageerimine ja mõrtsukate õigustamine (?!) ning sellised inimesed ikka noori õpetama ei kõlba küll. Kõigil neil helistajatel oli keegi võideldnud Punaarmees.
No comments!

[Kuperjanov]

Niipalju kui mina olen koolis käinud, ei ole ma seal nendest kangelastest sõnagi kuulnud. Isegi Sinimägede lahingut pole mainitud, see valmistab ikka tõsist pahameelt Aga praegu tean Eesti kangelastest ning sellest mis toimus Eestis II maailmasõja ajal suhteliselt palju aga seda ainult tänu oma militaarhuvile ning enda pealehakkamisele. Internet ning raamatud (mõtlen ikka ajaloolise sisuga raamatuid, mitte kooliõpikuid) on inimese parimad sõbrad

[Tundmatu sõdur nr. 4]

kohe-kohe endalgi 9 klassi läbi ja pole ka veel Maitlast, Rebasest või näiteks Riipalust kuulnud. Kuulud ja lugenud olen ikka ise kooli kõrvalt. Kehva jah!

Ära ohka, noor kamraad, vaid hakka ise kaaslasi harima! Ja kui vaja, siis oma jobudest õpetajaid ka!

PS - umbes sada aastat tagasi tegin ise sama - ja sain hakkama küll. Ajaloo hinne oli mul pidevalt kas 5 või 1 (edasi mõtle ise).

Once more - ära hala - hakka ise tahmasid harima!

[tlpWFG]

kohe-kohe endalgi 9 klassi läbi ja pole ka veel Maitlast, Rebasest või näiteks Riipalust kuulnud. Kuulud ja lugenud olen ikka ise kooli kõrvalt. Kehva jah!

Ära ohka, noor kamraad, vaid hakka ise kaaslasi harima! Ja kui vaja, siis oma jobudest õpetajaid ka!

PS - umbes sada aastat tagasi tegin ise sama - ja sain hakkama küll. Ajaloo hinne oli mul pidevalt kas 5 või 1 (edasi mõtle ise).

Once more - ära hala - hakka ise tahmasid harima!

Täpselt nii ma vaiksel teengi.
Eile ja täna oli koolis kaasas raamat Sinimägede sangarist Paul Maitlast, eks ma ikka üritasin näidata, aga pagana tõhad ei tahtnud eriti vedu võtta.
Üldiselt olen ikka natuke oma teadmisi teistele paljastanud, kui mõni huvipakkuv teema on kuidagi kalevi alt välja tulnud.

[Mazz]

Noh se ajalooõpik on ka üks jama asi, teine maailmasõda kah mingi 4 lehte ja kõik. Kirjas ainult kuna algas, millega algas ja vastupidi. Eesti valikutest oli ka midagi, loed ühe raamatu ja oled palju targem!

[Frundsberg]

Minu meelest oleneb kõik ikka õpetajast, mitte aga niivõrd õpikust ja kooliprogrammist. Meie koolide suur viga on see, et igasugu vanad punamolkused võivad vabalt lastele ajalugu õpetada. Näiteks meie koolis toimus küll 90-ndate alguses päris huvitav "värvivahetus" - veel 1988/89 padupunastest said korraga ausad isamaalased. Üks eriline fanaatiline kommunist pani isegi sini-must-valge märgi rinda...

Jama selles, et kui meie nende tõelist palet kõik teadsime ja ei jätnud seda loomulikult ka välja näitamast, siis näiteks 4-5 aastat peale meid ei mäletanud enam keegi, kes oli komsorg, kes niisama t*bla. Ja selline kaader õpetab praeguseni paljudes koolides. Mis Rebasest ja Maitlast nad rääkima peaksid, nende ala olid igasugu viisaastakud ja Nikonovi vägiteod.

Nüüd on juba hilja midagi ette võtta, aga vähemalt ajalooõpetajad oleksid pidanud küll kõva atesteerimise läbima et oma koht säilitada. Kui näiteks inglise keelet annab mingi endine kommar ja ta seda hästi teeb, siis vahet pole, noor inimene saab sellegi poolest keele selgeks. Ajaloo puhul on asi aga teine. Aga see on üldisem probleem - näiteks kohtutesse jäi samuti vana kaader ja neist ei saa lahti enne kui surm nad ükskord viib...

[tlpWFG]

Vähemalt meie noor nais-ajalooõpetaja on küll suhteliselt rahvuslikult meelestatud.
Täna pajatas meile, kuidas ta oli telekaees venelasi kirunud ja röökinud, kui Tõnismäge näitas.
Kuid suur roll on selles siiski minuarvates mängida riiklikul õppekaval, just need õppekava koostajad ei ole pidanud tähtsaks, et kui tahetakse kasvatada lapsest tublit kodanikku ja Eestile ustavat poega, siis on vaja rääkida neile kõikidest eelnimetatud suurmeestest ja sellest mis tol ajal Eestimaa pinnal tegelikult juhtus.
Ei saa aru, miks on laiemast kajastamisest ja õpetamisest välja jäänud just Teise maailmasõja ajajärk, see mis toimus Eesti pinnal ja sõjajärgne metsavendade tegevus- just need on asjad, mida tuleks õpetada suuremas mahus.
Muistne vabadusvõitlus on aga pikalt, laialt lahti seletatud.