Meenutagem

[lembetu]

1030 - Jaroslavi sõjaretk eestlaste vastu ja Tartu vallutamine.
1051 - Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possadnik Ostromir teostab sõjakäigu eestlaste kallale, saab aga lüüa.
1054 - Izjaslav korraldab retke "sosolite" vastu ja maksustab neid raskesti. "Sosolite" nimetus arvatakse käivat kas Sakala või Soontaga kohta. Järgmisel aastal kihutavad "sosolid" maksuvõtjad minema.
1061 - eestlased hävitasid Jurjevi ja vabanesid Vene ülemvõimust Ugandis. Vasturetk Pihkvani.
1077 - Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb sõdivad üheskoos "tšuudide" vastu. 12. saj. algus - Novgorodi vürsti Mstislavi retk "Otšela" vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).

1113 - Mstislav korraldab vene allikate põhjal võiduka retke "tšuudide" vastu ja võitnud neid "Boru peal" (oletatavasti Irboska või Metsepole).
1116 - Mstislavi juhtimisel korraldavad novgorodlased ja pihkvalased sõjakäigu eestlaste vastu. 1. novembril langeb nende kätte Otepää linnus. Venelased laastavad lugematul hulgal külasid ja pöörduvad tagasi paljude vangidega.
1130 - Mstislav saadab oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüsteretkele maksude saamiseks. Tapetakse mehi, põletatakse elamuid, naised ja lapsed viiakse vangi.
1132 - Novgorodi Vsevolod teostab oma jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid saab 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. "Juhtus hiigla pahandus ja mustus", jutustab vene kroonika, "palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha."
1134 - Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu. 9. veebruaril vallutatakse Tartu.
1180 - Novgorodi Mstislavi laastamisretk lätlaste ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkuvad kodudest ja tõmbuvad kuni mereni.
1190 - Pihkvalased tapavad salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud mööda Narva jõge Peipsile.
1192 - Novgorodi vürst Jaroslav teostab novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu. Vallutab Tartu.
1192 - Sama aasta suvel läkitab Jaroslav jõugu pihkvalasi Otepääd maha põletama.

1210 - Novgorodi vürsti Mstislav ja ta venna Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik märtsis eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandlased on sunnitud kaheksapäevase piiramisel järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja osa võtma vastu õigeusu.
1211 - Pihkva venelaste ja saksa ristisõdijate ühine retk Soontagasse jaanuari esimesil päevil.
1212 - Jaanuaris või 5. veebruaril siirdub Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürsti Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola hõbedaga enda piiramisest lahti ostis.
1216 - Pihkva vürst Vladimir tuleb sõjaretkega, vallutab Otepää ja hakkab ugandlastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstab ja saagitseb ümbruskonnas. Ugalased teevad vasturetke Pihkvamaale.
1217 - venelaste ebaõnnestunud sissetung Liivimaale.
1219 - venelaste röövretk liivlaste alale.
1221 - Novgorodi vürsti väed rüüstavad tagasipöördumisel Liivist Ugandit.
1223 - venelased saavad lüüa mongoli-tatari väelt Kalka lahingus. Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulevad 20 000-mehelise sõjaväega liitlastena Eestisse, kuid hakkavad seejuures siin ise maad laastama.
1226/27 talvel venelaste suur röövretk Novgorodi vürsti Jaroslavi juhatusel Häme maakonda Soome.
1227 suvel venelaste rüüsteretk Karjalasse.
1228 - hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele.


meenutagem...
1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.
1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Sakslastega koos sõdivad eestlased, keda venelaste käe läbi palju langeb.
1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab ühes Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile.
1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad maa-ala lääne pool Narva jõge.
1255 venelaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse.
1262 - Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki".
1267 - Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
1268 - Jaanuaris tuleb mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstab tagasiteel Virumaad.
1269 - Ordu vastulöök Pihkvale eestlaste osalusel, Irboska ajutiselt Ordu käes.
1278 - Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse.
1294 - venelased põletavad Narva.
1296 - Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks.

1322 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel, Irboska tehakse maatasa.
1329 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse eestlaste osalusel.
1341 - venelased põletavad teist korda Narva asula.
1342 - Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi.
1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodša juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, venelased põletavad kolmandat korda Narva.
1368 - Ordu väed Irboska all.
1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliina. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud.

1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi.
1480 - Novgorodi inkorporeerinud Moskva suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, mille väes võitlevad ka eestlased, venelaste röövretked Lõuna-Eestisse. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants.
1481 - Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimub veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langevad muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastatakse ja rüüstatakse, raskesti kannatada saab Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeritakse rängasti, et ka sel murda vastupanu. 16. saj. algus - Liivimaa allikais hakkab Vene (eriti XVI sajandi algusest peale) esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust; venelasi mainitakse põlisvaenlastena.

1501 - Venelased tungivad röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainib 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungib Viru- ja Harjumaale. Väel on kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida.


meenutagem...,
1502 - Venelaste retk Tartu piiskopkonda.
1558-1582 - Vene-Liivi sõda.
1558 - Jaanuari lõpul tungib Vene sõjavägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva linn. Suvel 1558 toimub uus vaenlase pealetung 60 000 - 80 000-mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.
1559 - Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.
1560 - Venelaste rüüstamise all kannatavad Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritavad venelased 40 000 ja 12 000-mehelise sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendavad venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harrastatakse väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist.
1570 - Hertsog Magnus hakkab suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa. "16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini ja palju hirmsamini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis Harjumaal varjul olid ja endistest venelastest olid puutumata jäänud. Ja läksid Tallinna alla Telliskopli leeri ja raiusid selle toreda metsa seal maha ja rikkusid ära." Piiramine jääb aga tulemusteta ja venelased lahkuvad Tallinna alt 16. märtsil 1571.
1573 - Venelased tulevad suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutavad Paide linnuse. Pärast Paide vallutamist venelaste 16 000-meheline sõjavägi siirdub vallutama Läänemaad, saab aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.
1574 - Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. "Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimesete hobused linna alt karjamaalt ära."
1575 - Venelased vallutavad Pärnu
1575 - Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. "Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõike Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsinud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta."


meenutagem...,
1576 - Venelased rüüstavad Tallinna ümbrust: "Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist."
1577 - Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
1579 - Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestisse. "Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuleb teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoegadele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langeb ja nad kinni võtab. Siis oli Harjumaal häda häda peale".

1656-1658 - Rootsi-Vene sõda; venelased tungivad Eestisse. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Vene valdusse kuni 1661. a.

1700-1721 - Põhja sõda
1700 - Venelaste esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine venelaste poolt. Narva lahing 19. novembril.
1701 - Vene väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda. Talupojad korraldavad enesekaitse salku.
1702 - Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: "Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugu vägivalda - nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa."
1703 - Tsaar Peeter I väejuhi šeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: "Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikesi linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulk vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi."
1703/04 - Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
1704 - Venelaste rüüsteretk Tartumaale: "1704. a. jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla."
1704 - Tartu alistub 13. juulil Vene piiramisväele. Venelased ei täida kapitulatsioonitingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.


meenutagem...,
1704 - Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt. "Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haiges, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14. a. vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia."
1707 - Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
1708 - Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
1708 - Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Venemaale sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
1709 - Pärnu vallutatakse venelaste poolt.
1710 - Tallinn kapituleerub venelastele.
1710-1918 - Eesti tegelik kuulumine Vene alla.

1917 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene sõjaväed omavolitsevad ja rüüstavad Eestis.
1918 - Vene punavägi hakkab novembrikuus tungima Eestisse. Järgnevad veresaunad Rakveres, Tartus ja mujal.
1924 - Piiritagant organiseeritakse Eestis mässukatse 1. detsembril.
1939 - Vene surub Eestile peale vägivaldse "abistamispakti". Vene väed asuvad baasidesse. Venelased rikuvad pakti tingimusi.
1940 - Vene vägi asub 17. juunil Eestisse. 21. juunil teostab vene vägi Eestis riigipöörde.
1944 - Vene vägi tungib 2. veebruaril üle Narva jõe.



20. august 1991

24. juuni 2006

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Hea nimekiri LEMBETU-lt.

Pean selle endale ka kuskile seivima .

Ja häid pühi kõigile !

[Karuke]

Selline see suur-riigi naabruses elamine on.
Aga mis sa selle nimekirjaga öelda tahad?
Ma mõtlen teiste riikide vallutusaktsioonide puudumist sellest nimekirjast ?:roll:

[hugo1]

Aga mis sa selle nimekirjaga öelda tahad?
Ma mõtlen teiste riikide vallutusaktsioonide puudumist sellest nimekirjast ?

Seda nimekirja ei koostanud mitte lembetu, vaid prof. J Uluots 1944a.
Mõistad, siis ehk miks seal ainult venelastest räägitakse.

Saatuslikul 1944. a. kirjutas professor Jüri Uluots artikli „Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast". See jäigi tema viimaseks tööks seni avaldatud uurimuste ja kirjutiste pikas reas. Kui riigimees, jurist ja õigusajaloolane ei saa Jüri Uluots jätta ütlemata, et Vene tung Eesti ruumi on aastast 1060 kuni praeguseni põhjustanud ligikaudu 40 sõda, kaasa kiskudes ka lähemaid ja kaugemaid rahvaid.„Isiku sulatamine kollektiivsusesse, kollektiivne tegutsemine, riigivõimu käsitamine vägivallana ja seaduste vägivaldne andmine ja rakendamine, mis on Suur-Venes endastmõistetavad ja püsivad, osutusid eesti eksperimentides (bolševistliku okupatsiooni ajad Eestis a. 1917 ja 1918 ning 1940-41) eluvõõraiks ja kogu rahvast surmavalt häirivaiks ning ähvardavaiks, tekitades äärmiselt raskeid võitlusi, sõdasid elu ja surma peale (a. 1918 – 20, Teine maailmasõda 1941. aastast, eriti 1944. a. veebruarist alates).

Siin üks huvitav artikel
http://www.sirp.ee/Arhiiv/05.02.99/Sots/sots1-5.html

[lembetu]

...vaid prof. J Uluots 1944a.
Mõistad, siis ehk miks seal ainult venelastest räägitakse.

Uluots neh. Tollal oleks olnud ideoloogiliselt vale ja suisa tagurlik näidata ka sakslaste vastavasisulist tööd eesti rahva harimisel. Peaks koostama uue nimekirja, kus kõik vallutajate tegemised on üles tähendatud. Info 1211 aasta kohta muutsin juba ära, see oli liiga räige, hoopis piiskop Alberti vennad olid peategijad Soontaga maalinna mahapõletamisel, venelaste salk oli kaasas nö. abijõuna. Mingil perioodil said venelased-sakslased hästi läbi, sest vürst Mstislavi tütar abiellus piiskopi vennaga. Koos võeti ette mitmeid ühiseid sõjakäike eestlaste vastu, 1211 oli vaid üks paljudest.

[hugo1]

Uluots neh. Tollal oleks olnud ideoloogiliselt vale ja suisa tagurlik näidata ka sakslaste vastavasisulist tööd eesti rahva harimisel

Minu isiklik arvamus on, et asi ei olnud ainult ideoloogias, vaid selles, et koos sakslastega oli meil ainus võimalus venelastele vastu panna.
Kus kohast mujalt oleksime me 1944a relvad saanud
1940- 41a sündmused ju näitasid, et vaenlane nr. 1 oli N-Liit.
Sellest sai isegi Päts ja teised tollased juhid tookord aru, ka Soome arvamus oli sama.
Vaenlane nr. 1 on N-Liit, kõige suurem oht kummitab idast.
Elu näitas, et neil oli õigus.

[Karuke]

Aga nimekiri peaks ikke täielik olema

[lembetu]

Minu isiklik arvamus on, et asi ei olnud ainult ideoloogias, vaid selles, et koos sakslastega oli meil ainus võimalus venelastele vastu panna. Kus kohast mujalt oleksime me 1944a relvad saanud
1940- 41a sündmused ju näitasid, et vaenlane nr. 1 oli N-Liit.
Sellest sai isegi Päts ja teised tollased juhid tookord aru, ka Soome arvamus oli sama.
Vaenlane nr. 1 on N-Liit, kõige suurem oht kummitab idast.
Elu näitas, et neil oli õigus.

Antud juhul sinuga nõus. Moskoviidid olid/on vaenlased nr. 1. Tõsi, mina soovin, et Kaitseväe ohvitserid oleksid Pätsi ja Laidoneri arreteerinud ning venelastele oleks lahing antud juba 1939 aastal. Siis poleks olnud küsimust, et kust relvi saada...

[Soobel]

Ei tea kust siis?

[lembetu]

Ei tea kust siis?

Mismõttes kust? 30-ndate aastate Eesti Kaitsevägi teeks tolleaegse relvastusega praeguse Kaitseväe selja vabalt prügiseks. Nappis lennukeid ja tanke, aga tankitõrjerelvastus oli olemas. Ja mina arvan, et Eesti oleks suutnud - küll suurte kaotuste hinnaga - venelased tagasi peksta. Juhtide reeturlikkuse ja arguse tõttu aga läks nii nagu teame.

Me oleks kindlalt saanud abi Soomelt, Punaarmee laevastik oleks blokeeritud Hanko ja Osmussaare kahurite ja miiniväljadega, meretee oleks lahti hoitud, läänest (Rootsist kõigepealt) võinuks tuua juurde kõike vajaminevat, vajadusel kasvõi müünuks maha kõik kullavarud ja väliskunsti varad (mida praegu olla meil hinnanguliselt 4 miljardi dollari eest)

Ma arvan, et oma lippude all sõdimine, isegi kui see tähendanuks täielist kaotust, on õigem kui joosta fritsude sabas ja aidata neil rajada Suur-Saksamaad aaria rassile ja täielist küüditamist teisejärgulistele - k.a. eestlastele. Sõda 44-ndal oli vaid niipalju mõttekas, et andis võimaluse osadel läände pageda, aga sama saanuks teha ka 39-ndal kui sõda oleks kaotatud.

Mõned arvavad, et venelased oleksid vastupanu korral kõik eestlased tapnud või küüditanud. Mina ei saa aru, mis alusel nad seda arvavad. Ideoloogilises mõttes olnuks see puhta lollus. Nad oleksid küll korraldanud küüditamise ja juhtide tapmise (aga see tehti ju nagunii) kuid
me oleksime olnud pärast II MS võrreldamatult soodsamas poliitilises situatsioonis. Pluss teadmises, et eestlased ei sõdinud omavahel võõrastes mundrites võõraste lippude all.

[hugo1]

Mismõttes kust? 30-ndate aastate Eesti Kaitsevägi teeks tolleaegse relvastusega praeguse Kaitseväe selja vabalt prügiseks. Nappis lennukeid ja tanke, aga tankitõrjerelvastus oli olemas. Ja mina arvan, et Eesti oleks suutnud - küll suurte kaotuste hinnaga - venelased tagasi peksta. Juhtide reeturlikkuse ja arguse tõttu aga läks nii nagu teame.

Me oleks kindlalt saanud abi Soomelt, Punaarmee laevastik oleks blokeeritud Hanko ja Osmussaare kahurite ja miiniväljadega, meretee oleks lahti hoitud, läänest (Rootsist kõigepealt) võinuks tuua juurde kõike vajaminevat, vajadusel kasvõi müünuks maha kõik kullavarud ja väliskunsti varad (mida praegu olla meil hinnanguliselt 4 miljardi dollari eest)

Kas tagasi peksta või mitte, pähkel oleks see venelastele olnud.
Kui mõelda, et kõik need tuhanded mehed, kes 1941a punaste poolt mõrvati, küüditati, punaarmeesse mobiliseeriti. Kõik need tuhanded, kes endale ise 1941-1944a Saksa vormi selga tõmbasid, või Saksa väkke mobiliseeriti, kes langesid kodust kaugel idarindel, või surid mõtetult punaste Tsehhide käes, igal pool vangilaagrites üle euroopa ja Venemaa.
Kõiki neid oleks saanud 1939a ju Eesti mundris püssi alla kutsuda

Ma arvan, et oma lippude all sõdimine, isegi kui see tähendanuks täielist kaotust, on õigem kui joosta fritsude sabas ja aidata neil rajada Suur-Saksamaad aaria rassile ja täielist küüditamist teisejärgulistele - k.a. eestlastele.

1939a leidus vähe neid eestlasi, kes haakristi lipu all, ruunid krae peal sõdida tahtsid.
1940 ja 41 aasta muutis paljusid mehi ja nende suhtumist venelastesse igaveseks.
Ei saa ega tohi neile seda süüks panna, et nad selle vormi selga ajasid.
Muud võimalust ju neil lihtsalt enam ei olnud.
Meie küüditamist sakslaste poolt Minu teada ei ole siiamaani seda tõestatud, et neil selline plaan oli. Sellest ka siin foorumis varem juttu olnud. Meis ju jookseb ka seesama aaria veri
Ennemini oleksime võib olla ise pidnud neid venelasi, kes soome ugri aladel elavad küüditama hakkama.
Ise kaldun arvama, et meid oleks üritatud saksastada.
Kuid vaielda selle teema üle ei ole mõtet, loomulikult oli ka sakslane okupant, mingit juttu omariikluse taastamisest ei olnud, isegi õrna lubadust mitte.

[Soobel]

Minu arust oli Rootsil see aeg tegemist sakslastega, kaheldav, kas sealt oleks relvi saadud. Ja sitta ka teised riigid oleks eriti aidanud, tõesti ehk aidanuks Soome.

Aga liitlased olid lollid: Mida nad kipitasid selle Normandia dessandiga, lasnud Aadolfil rahulikult Stalin mättasse lüüa, tulnud siis Aadut materdama!

[wudu]

http://www.sirp.ee/Arhiiv/05.02.99/Sots/sots1-5.html

Sellest huvitavast artiklist jäi minule üks veidi imelik lõik silma

Türklased on Venemaaga pidanud kaheksa sõda, eestlased nelikümmend

Türklased on pidanud riigina kaheksa sõda Venemaaga. Kuid eestlased riigina ainult ühe. Vabadussõja.
Aga kui hakkata lugema kui palju on türklased rahvana venelastega sõdinud siis oleks seda isegi rohkem kui nelikümmend ...

Ainult sellel ajal kutsusid venelased neid türklasi polovetsideks.
Kuigi võib vaielda, kas polovetsid on ikka need tänapäeva türklaste esivanemad. Kuid samas võib ka selle üle siis vaielda, kas sakalased olid ikka üks meie esivanemate hõimudest ....

[hugo1]

Aga liitlased olid lollid: Mida nad kipitasid selle Normandia dessandiga, lasnud Aadolfil rahulikult Stalin mättasse lüüa, tulnud siis Aadut materdama!

Siis oleks olnud Saksamaa vallutamine liitlaste jaoks juba palju ohvrite rohkem ja kaheldav.
Muidugi eestlasena oleks ka mina seda tahtnud, et nii oleks läinud, nagu Sina välja tõid.
Teine võimalus, et Stalin oleks hoopis ise Aadu mättasse löönud ja punased hordid oleksid valgunud üle euroopa, mis siis oleks saanud

[Frundsberg]

Tegelikult võiks veel ühe nimekirja teha: eestlaste vallutused ja sõjaretked naaber- ja mitte nii väga naaberaladele. Muidu jääks ju kaunis masohistlikuks see asi: muudkui käisid siit üle kõll venelases, sakslased, taanlased, lätlased jne.

Ajalugu pole mõtet häbeneda, näidake mulle kasvõi üks riik, mis poleks ajaloo jooksul oma naabritega sõdinud