Iiri Kaitsejõud / Óglaigh na hÉireann

[ruger]

Iiri armee koosseis on järjest vähenemas.

The strength of the army has dropped below 6,000 for the first time in living memory and now stands 1,500 fewer than the absolute minimum the force should have.

The latest figures also show more people continue to leave the Defence Forces than join it.

In response to queries from the Irish Examiner, the Defence Forces press office confirmed that, as of June 30, the total strength of the country’s military has fallen to 7,399, which is 2,100 short of the minimum it should have. Personnel numbers have consistently fallen every year since 2015 and there are now nearly 2,000 fewer personnel than then.

At the end of last year, the strength of the army was 6,136, the air corps was at 689, and the naval service 725.

A total of 758 left the Defence Forces last year either due to forced retirement on age grounds, resignation, or on medical grounds.

However, in 2023 they were only able to bring in 415 recruits.

The pattern has continued for the first six months of this year. Up to June 30, the strength of army, air corps and naval service was 5,959, 707 and 733 respectively.

During those six months, a further 338 personnel left the Defence Forces while just 240 were recruited.

The army should have a minimum of 7,520 personnel, the naval service 1,094, and the air corps 886.

While the naval service and air corps are short of people their numbers have remained fairly stable and in fact have improved ever so slightly.

The navy has only one ship out on patrol due to personnel shortages and mechanical issues. Five other ships — three P60 class Atlantic-capable vessels and two P70s designed for patrols in the Irish Sea — are still inoperable and the latest personnel figures suggest not many of them will be back out on patrol any time soon.

However, the army is losing a lot of sergeants and corporals.

Mark Keane the president of PDForra, which represents more than 6,000 enlisted personnel, said: “Retention within the Defence Forces has been a significant issue in recent years. The issues surrounding pay and conditions have been frequently cited for poor recruitment and retention.

“This has somewhat been addressed through the prism of recent measures such as the most recent national pay agreement.”

He said the demands of military life can make it challenging to maintain a healthy work/life balance, as long deployments, unpredictable hours and the physical and emotional toll of service can put a strain on personnel.

“Currently, the Defence Forces also face competition from other sectors, particularly the private sector, where former military personnel may attract better pay, working conditions, and career progression opportunities,” he said.

Mr Keane said PDForra welcomes the steps taken by Tánaiste and Defence Minister Micheál Martin and his department which have seen pay reviews, improved conditions, and efforts to boost recruitment and retention.

“However, many in the Defence Forces believe that these measures have been insufficient to resolve the underlying problems,” Mr Keane added.

https://www.irishexaminer.com/news/arid-41454847.html

[nukkel]

Kunagi aasta 2 tagasi lugesin et iga 27 tegev sõjaväelase kohta on 1 ametnik. See kuidagi seotud põhiseaduse ja muude seadustega. Ja eks nad loodavad UK mereväele kui midagi peaks juhtuma.

[kaugeltuuriv]

Niipalju,kui ma mäletan oma lühikesest perioodist Iirimaal aastatel 2005-2007,siis Iiri kaitsejõud on ikka paras naljanumber.
Kui ajalugu vaadata,siis oli pisike periood II Maailmasõja ajal,kui Iiri Vabariik sai endale relvastust hankida.Tänu sellele,et britid ei olnud huvitatud iirlaste asumisele sakslaste poolele.Kui aga 60-nendatel asjad P-Iirimaal uuesti hakkasid kuumenema,siis brittide survel eelkõige hakkas Iiri Vabariigi võime kaasaegset relvastust hankida vähenema.Britid oleks ju pidanud purulollid olema,kui asja oleks lubatud,osad relvad oleks kindlasti jõudnud IRA kätte.
Ma isegi peaks Iiri Vabariigi salapolitsei üksust nn.Special Branch-i palju mõjukamaks,kui Iiri relvajõudusid.

[Leo]

Iirimaal on sama teema mis paljudes teistes kaadriarmeega riikides. Kui majanduses läheb kehvasti, siis on riigiteenistus suhteliselt kindel töökoht, kuigi palk ei ole hea. Kui majanduses läheb hästi, siis on mujal võimalik lihtsamalt rohkem raha teenida. Vaadates seda, et Iirimaa on ametlikult neutraalne ja armee sisuliselt 1 brigaadi suurune, siis ega nad ikkagi päriselt ei planeerigi kellegagi Iirimaa pärast sõdima hakata. Pigem on armee sellepärast, et vahel on tore mõni kompanii või isegi pataljon välismaale rahuvalvesse saatma ja riiklikel tähtpäevadel kena vaadata kui paraadil marsivad ja lipud lehvivad.

[mäger]

No olgem ausad, neutraalse riigina mitte-imperiaalse Ühendkuningriigi kõrval on ka üsna turvaline. UK ja Iirimaa majandused on niikuinii väga seotud ja territooriumi ja territooriumiga seotud ressursside hõivamisega seotud kasu (Harari järgi) on arenenud riikidel väga vähene. Pigem on ju neil lootus poliitiliselt lahendada ajalooline ebaõiglus ja Põhja-Iirimaa jälle Iiri vabariigi rüppe tuua. Kui UK peaks mingil põhjusel diktatuuri liikuma, küll siis KV ka kasvama hakkab.

[nukkel]

https://www.irishexaminer.com/news/arid-41467882.html
Kirjutavad siin et Iiri sõjavägi ostab sisse igasugust hooldust teenust nüüd siis veel lõhkeajne koolitajaid.

[nukkel]

Iiri merevägi saadab laevad merele aga pole töötavat " pea relva " . Tea kas kardulaga hakkavad sõdima,
https://www.thejournal.ie/high-level-cr ... 4-Jan2025/

[Leo]

Väga huvitav artikkel. Iiri mereväel ei ole inimesi laevade 76 mm peakahuri hoolduseks ja sellepärast käiakse väljas rikkis relvaga. See 76 mm laevakahur peaks olema sama levinud kui nisuleib, seda kasutavad kümned riigid, kummaline, et suures hädas ei suudetud ka liitlastelt tehnikuid tellida?

[nukkel]

Kuidas Iirimaal sõjaväel läheb.
https://www.irishexaminer.com/news/arid-41574028.html

[nukkel]

Iiri sõjavägi suutis värvata aasta jooksul 7 inimest, see siis hõlmab kõiki väeliike.
https://extra.ie/2025/03/10/news/irish- ... er-too-low