Külavanem Saksa ajal

[Cyberbear]

Kuidas sellesse ametisse saadi, mida see endast kujutas ja kui tõsiseks patuks pidas seda punavõim?

Küsin, sest mu renditalunikust vanavanaisa pidas seda ametit, võeti sealt Saksa sõjaväkke, langes Narva jõe ääres soos vangi, tuli koju (vahepeal oli renditaluniku perest saanud uusmaasaaja pere) ja kui külas tehti kolhoos, oli ta seal brigadir ja juhatuse liige, keegi teda ei torkinud.

[Jaanus2]

Kas Eestis sellise nimega ametimeest siis oli? Äkki oli mingi ala volinik? Eestis tegutsesid siis vallad sõjaeelse malli järgi ja siis külavanema järgi vajadust ei olnud. Igal juhul vähetähtis tegelane ja "automaatsele" represseerimisele ei kuulunud. Paha asi oli Omakaitse, see oli "fašistlik organisatsioon". Saksa sõjavägi ei olnudki nii paha, võisid väita, et mobiliseeriti.

[Valdemar]

Vanade meeste jutu järgi olid sakslased need, kes nõudsid külavanema olemasolu. Et meie külas vabatahtlikud puudusid, lepiti peremeeste vahel kokku, et amet hakkab käima külakorda. Järjekord loositi. Kui sovetid 1944 aastal sisse tulid oli külavanemaks parajasti küla kõige vaesema talu peremees, kes siis ka selle eest suht ruttu siberi poole saadeti. Teisi taluperemehi, kes enne teda seda ametit pidasid sel põhjusel ei puudutud. Omakaitse koha pealt aga kas see mitte talu peremeestele kohustuslik polnud

[Jaanus2]

See külavanem võis olla küll sakslaste leiutis, Venemaal olid nad olemas - et oleks keegi, kellele käsud kätte anda. Omakaitse oli enamvähem kohustuslik, aga kui kinni läksid, siis just "kodumaa reetmisega" selle pärast. Enamasti olid nad olnud lõpuks ka saksa armees, aga see polnud määrav.

[CaputMortuum]

Külavanemad ehk külakupjad olid juba Eesti ajal ja ka enne Eesti aega olemas. Viisid elanikele vallavalitsusi teateid kätte jms. Käskjalg ehk vallavanema käepikendus. Üldse mitte suur ega mõjukas ülemus.
Lähemalt saab lugeda näiteks siit (§§ 67-75): https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 69/page/39 . See on eestiaegne seadus, aga põhimõtteliselt kohaldati ka Saksa ajal.

[Sander17]

11.08.1942 ilmus ajalehes Eesti Sõna veste "Linlasena maal. Külavanem ja vallamaja", kus seda ametit kirjeldati nagu läbi linnamehe silmade:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

Lühidalt oli ta sidemeheks talude ja vallamaja vahel. Vedas laiali kirjalikke korraldusi jms dokumente, oli tunnistaja majanduslikku laadi küsimustes ja võimuorganite kohapealne esindaja.

[Rebane11]

Omakaitse oli enamvähem kohustuslik, aga kui kinni läksid, siis just "kodumaa reetmisega" selle pärast.

Mu ema kasuisa oli jäänud noorena läbi õnnetuse invaliidiks. Üks silm täiesti pime, teisest vist mingi 10-15 % nägi. Praktiliselt pime. Omakaitses öösiti Tõlliste silda valvamas käis (taluperemees ikkagi), hiljem 60. - 70. oli hinnatud lennukuvalvur, kui AN-2 tuli väetist majandisse külvama. Anti aga üheraudne kätte ja läks. Mida sa seal pimedas ikka näed.