Kui kaua võtab aega relva kättesaamine kapist?

[vtl]

Kopeerin siia täies mahus ühe jutukese Eesti Relvaomanike Liidu lehelt:

Relvaseadus § 46 lg 3 sätestab, et tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp). Sama § 46 lg 6 ütleb, et padruneid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.

Aga kui kiiresti te hädaolukorras oma relva ja laskemoona kapist kätte saate?

Aegade jooksul olen kuulnud palju erinevaid hinnanguid – alates soovitusest hoida relva alati laskevalmis nö. “padja all” ja lõpetades arvamusega, et “kui pätt teie elamisse sisse tungib, siis te niikuinii ei jõua relvakapini ega ei saa sealt oma relva kätte”

Padja all ei soovita relva hoida. Kuigi Relvaseadus § 46 lg 8 lubab, et relvakapp ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul, olete te selle kaotsimineku eest 100% vastutav. Kui näiteks teie relv sahtlist, padja alt vms. “raskesti avastatavast hoiukohast” ära varastatakse, jääte relva lohaka hoidmise eest vastutavaks.
Nõuetekohases kapis relva hoiustades olete aga teinud kõik endast sõltuva, et relv oleks turvaliselt hoitud ning olete vastutusest prii ka sellisel juhul, kui teie äraolekul koju sisse murtakse ja relvakapp ketaslõikuriga lahti lõigatakse.

Artikli autor tegeleb praktikal laskmisega. Praktikal on laskespordiala, kus tuleb läbida erinevaid laskeülesandeid, mis imiteerivad reaalelulisi situatsioone. Laskur ei keskendu mitte ainult täpse lasu sooritamisele, vaid peab mõtlema taktikaliselt, et leida kiireim ja efektiivsem viis võistlusraja läbimiseks. Tulistada tuleb erinevatest asenditest, varjete tagant, kitsastest piludest, avada uksi, ületada tõkkeid jms. Lisaks eelnevale ütleb iga ülesande kirjeldus ette, milline on relva olek ja asukoht enne stardihetke. Valdavalt on selleks laetud relv kabuuris, aga võimalikud on ka teistsugused variandid.

2024. a. oktoobri alguses korraldasime oma laskespordiklubis ühe L2 taseme IPSC võistluse, mille üks võistlusrada seadis väljakutse – kui kaua võtab aega relva ja laskemoona kättesaamine relvakapist ning seejärel nelja sihtmärgi tabamine.

Selleks otstarbeks tõime rajale klassikalise turvalukuga relvakapi. Laadimata relv lukustati relvakappi ning laetud salved asusid eraldi lukustatud padrunilaekas. Täpselt nii, nagu Relvaseadus ette näeb. Laskur ise istus ~5 meetri kaugusel toolil, relvakapi võti veidi eemal laual. Pärast stardisignaali tuli haarata võti, joosta kapi juurde, avada võtmega kapp, avada võtmega padrunilaegas, võtta kapist relv ja padrunilaekast laetud salv, relv laadida, vinnastada ning seejärel tulistada nelja sihtmärki, lastes igasse märki kaks lasku. Kokku 8 lasku. Märkideks olid ~3…4 meetri kaugusel olevad mini-IPSC pappmärgid, mille punkteandev ala on mõõtmetega 38 x 30 cm. Klassikalise enesekaitsesituatsiooni “röövlid murdsid majja sisse” imiteerimine. Aega mõõdetakse stardipiiksust kuni viimase lasuni.

Võistlusest võttis osa 71 erineva tasemega laskurit, algajatest harrastajatest kuni Eesti tipplaskuriteni välja. Enamik laskureid läbis võistlusraja ~20 sekundiga pluss-miinus mõni sekund siia sinna. Kõige kiirem aeg oli 12,94 sekundit ning kõige aeglasemal laskuril, kes pusis veidi kauem luku kallal, kulus 32,84 sekundit.

On seda vähe või palju? Kõik on suhteline. Aga ülalkirjeldatud võistlus-eksperiment tõestas, et enamus inimesi suutis umbes 20 sekundiga jõuda kapini, selle avada, võtta laadimata relva, viia see laskevalmidusse ning neutraliseerida neli kurikaela.

/Ei osanud seda juttu ühegi olemasoleva teema alla viia, eks moderaatorid/administraatorid otsustavad ise, kas liigutavad või jätavad uue teemana üles/

[vtl]

Sotsiaalmeedias seda teemat arutades asetati muidugi lauale rida argumente, mis kõik reaalelulist tulemust mõjutavad.

* Meeleseisund. Mis hetkel saab inimene aru, et nüüd on olukord tõsine ja otsustab relva haarata. Reageerimisaeg sõltub inimesest, tema ettevalmistusest, ohuteadlikkuse tasemest, adrenaliinist ja kõigest muust. See on faktor, mis võib olla nullist (kohene reageerimine) kuni lõpmatuseni ("tardumine"). Ehk kuna enamuste inimese käitumist reaalses tulevahetuses ei saa ette ennustada, ei ole ka võimalik seda faktorit sisse arvestada;
* Kaugus inimese ja kapi vahel. Luku tüüp. Võtme asukoht. Elementaarne ju, et see muudab kättesaamise aega. Siinkohal on oluline küsimus ka kapi strateegilises asukohas, kas selle valikul lähtuti mugavusest (a'la kole kapp eest ära keldrisse) või esmasest kättesaadavusest (a'la magamistoas). Optimeerimisülesanne;
* Relva liik ja ettevalmistus. See on mõttekoht. Meie seadusandlus nõuab relva ja padrunite eraldi lukkude taga hoiustamist. Seega revolvrimehed, kes on alati kiitnud oma kiiret esimest lasu (padrun on kandmisel kohe "rauas"), on siinkohal hoopis vaeslapse rollis. Kapis peab relv olema laadimata, ükshaaval padrunite trumlisse toppimine võtab aega ja moonclip on asi, mis pole meil väga levinud.
Samas padrunilaekas tohib hoida laetud püstolisalve, mille sisestamine ja vinnastamine võtab mõne sekundi.
Vindisalvega sama teema, iseküsimus, kas vintpüss on enese ja vara kaitseks siseruumides kõige mõistlikum valik.
Sileraudne-jahipüss-pump-poolauto? Kui tegu pole just salvega poolautoga a'la Saiga 12, on see pigem halb valik laadimiskiiruse kontekstis ja pead laadima vahetult kapi juures või siis haarama kaasa korraliku peotäie suuremõõtmelisi padruneid.

Selge see, et relva kättesaamise kiirus või kättesaamise võimalus üldse sõltub nii konkreetsest situatsioonist kui asjade organiseeritusest. Aga see ei olnud ka antud teemapüstituse eesmärk. Meie lähtusime oma laskeharjutuses asjaoludest, mida me *saame* mõõta.

[Kriku]

Padja all ei soovita relva hoida. Kuigi Relvaseadus § 46 lg 8 lubab, et relvakapp ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul, olete te selle kaotsimineku eest 100% vastutav. Kui näiteks teie relv sahtlist, padja alt vms. “raskesti avastatavast hoiukohast” ära varastatakse, jääte relva lohaka hoidmise eest vastutavaks.
Nõuetekohases kapis relva hoiustades olete aga teinud kõik endast sõltuva, et relv oleks turvaliselt hoitud ning olete vastutusest prii ka sellisel juhul, kui teie äraolekul koju sisse murtakse ja relvakapp ketaslõikuriga lahti lõigatakse.

Sel on vähe pistmist relva kättesaadavusega. Kui peremees kodunt ära läheb, ei saa ta ju nagunii kodus olevat relva kätte ja võib selle rahumeeles relvakappi panna. Kõik taandub ikkagi sellele, kas padja alt saavad ka teised kodused relva kätte või mitte.

[wolfgang]

Sotsiaalmeedias seda teemat arutades asetati muidugi lauale rida argumente, mis kõik reaalelulist tulemust mõjutavad.

Lisaks toodud asjaoludele veel valgustuse, mis võib ka varieeruda 0-100%. Võtme asukoha. Relvakapi võtit üldjuhul laua peal ei hoita. Kui harva ses kapis käid siis ei pruugi üldse leida ja isegi kui leiad, kus see on siis nt. 0% valgustse puhul ja värisevate kätega, krõbistad selle lukuaugu kallal potentsiaalselt päris kaua.
Koodluku puhul võib pimedas ka keeruline olla. Eriti näiteks "remont" kappide puhul, mis päris levinud meil, kuna neil pole sõrmistikul valgustust. Ma panin omale sõrmejäljega avatava pisikese seifi, kus pistolet ja laetud salv sees. Samas see pole hoiustamine vaid kandmine, aga kuna pätakad majas siis ei saa ma ka "kanda" nii, et tukk kuskil peidus vaid sellele peab olema nende ligipääs võimatu. Sõrmejäljega muidugi tuleb arvestada, et lõikad näppu või on makrofleksiga koos, see su sõrmejälge välja ei loe. õnneks saab 20 sõrmejälge eelprogrammeerida, mu omal, ja võib vajadusel ka varbaga avada .

Revolvrite puhul on lisaks moonclipidele, mis vist pigem püstoli kaliibris rekolbritele, veel kiirlaadijad välismaistest netipoodidest saada. a nende kasutamist tuleks ka veids harjutada, kuna mehhanismid erinevad väheke.
Haavlipüsside puhul võib olla abi padrunivööst, et moon näppu võtta. Aeglase laadimise vastu aitab kõige paremini ilmselt laskesport.

Samas huvitav lugemine oli.

[vtl]

Lisaks toodud asjaoludele veel valgustuse, mis võib ka varieeruda 0-100%. Võtme asukoha. Relvakapi võtit üldjuhul laua peal ei hoita.
[...]
Koodluku puhul võib pimedas ka keeruline olla. Eriti näiteks "remont" kappide puhul, mis päris levinud meil, kuna neil pole sõrmistikul valgustust...

Koodlukust olen seda siin foorumis juba kirjutanud, aga kordamine pidi tarkuse ema olema.

Enamus siinmüüdavatest koodlukuga kappidest on käepäraste vahenditega (kruvikas, riidepuu konksust väänatud traadijupp) avatavad mõne minutiga. Ehk kapp ise võib oma 3...4 mm teraspleki ja jämedate lukustuspoltidega kvalifitseeruda küll Relvaseaduse nõuetele vastavaks, aga kui võtme asemel on koodlukk, siis neid jämedaid lukustuspolte ja neid liigutavat käepidet blokeerib lihtne elektromagnet. Elektromagnet on aga kohe elektroonikamooduli kõrval, ukse metallkarbi sees.

Koodluku esipaneelil on aga mõned avad - näiteks valgusdioodide jaoks. Piisab sellest, kui lükkate kruvikaga selle valgusdioodi sisse, torkate tekkinud avast sisse sobiva kujuga traadijupi ja lükkate sellega elektromagneti ankru kõrvale ning võite seejärel luku käepidemest käsitsi avada.
Teine variant - üldiselt on paljudel koodlukuga kappidel nn. avariivõti, näiteks juhuks, kui patarei tühjaks peaks saama. Avariilukk ise asub mingi sildikese või luugikese all ning kujutab endast kõige odavamat ja primitiivsemat mööbliluku-stiilis "augutäidet", mis on avatav noaotsa, kruvika vms. abivahendiga.

YouTube on täis näidisvideoid. Kui ei usu, tehke oma koodlukuga kapp lahti, kruvige ukse siseküljel olev õhuke metallplaat maha ja veenduge oma silmaga.

Eelnev jutt käis 200..500€ hinnaklassis koodlukuga kappide kohta. A'la ehituspoodides müüdavad. Kui teil on korralik firmašeif, siis muidugi seda niisama riidepuuga lahti ei tee. Aga käed püsti, kui paljudel on selline.

[wolfgang]

Täitsa nõus, aga selles poldki teema. Ühtlasi võib paluda isikutel, kes kunagi pole autovõtmeid taga otsinud käed tõsta. Kas relvakapi võti on kuidagi erinev? Seadusesilmis jah, aga reaalselt?

Koodluku esipaneelil on aga mõned avad - näiteks valgusdioodide jaoks. Piisab sellest, kui lükkate kruvikaga selle valgusdioodi sisse, torkate tekkinud avast sisse sobiva kujuga traadijupi ja lükkate sellega elektromagneti ankru kõrvale ning võite seejärel luku käepidemest käsitsi avada.

Ilmselt nii ongi, aga ka see on siiski viivitus. Selle traaditüki sisseajamine, selle leidmine õige dioodi üles otsimine jne jne. Paar korda kuvaldaga täiest jõust lüüa, saaks ka enamuse kappe lahti ilmselt. Ja ega see igal vennikesel nii lihtsalt ka ei käi. Võite näiteks proovida mõne autoukse lahtitegemist - nii lihtsalt ei lähe üldjuhul, kui YT või filmides nähtud. Tahab ikka veids harjutamist ja tüübikoolitust.

[Walter2]

OT aga autouksed tehakse valdavalt lahti lüües kiil uksepleki ja -klaasi vahele ning sealt vahelt mehanism avatakse - Lukuabi toimetab nii. OT lõpp.

[vtl]

Selle traaditüki sisseajamine, selle leidmine õige dioodi üles otsimine jne jne. Paar korda kuvaldaga täiest jõust lüüa, saaks ka enamuse kappe lahti ilmselt. Ja ega see igal vennikesel nii lihtsalt ka ei käi. Võite näiteks proovida mõne autoukse lahtitegemist - nii lihtsalt ei lähe üldjuhul, kui YT või filmides nähtud. Tahab ikka veids harjutamist ja tüübikoolitust.

Koodlukuga kapi üks avamisvõimalus pidi olema veel selline, et asetad selle pehmele alusele, lööd õigest küljest kummihaamriga ja keerad täpse ajastusega luku avamislinki. Solenoid hüppab löögist inertsiga korraks kõrvale ja saadki lahti. Aga see ei toimi, kui kapp on korrektselt seina küljes kinni.

Aga ma olen üsna veendunud, et kuvaldaga 3 mm terasest kappi siiski puruks ei peksa.

Minu point oli pigem selles, et lukk ja kapp peaks olema proportsionaalse tugevusega. Ei ole mõtet nõuda 3 mm materjalist kappi, kui lukk on kruvikaga või traadijupiga avatav. Ja vastupidi - 0.5 mm plekist rahasahtlile või odavale hiina plekkuksele (ma mõtlen korteriust) ei ole mõtet panna hirmkallist turvalukku.

[wolfgang]

0,5 mm on enamik katusplekkidest. Veids kahtlen, et sellest mingit turvatoodet üritaks meisterdada isegi hiinlased. Pigem võibolla mingi 1,5 mm või äärmisel juhul 1 mm. Ilmselt on selle 3 mm relvakapi materjali nõue, et iga sõraga ust kõveraks ei väänaks. Jällegi, et võtaks rohkem aega/ettevalmistus ja sellega ahendaks kontingenti, kes sellega hakkama saaks. Vahet pole, kas otsid traadijuppi mida dioodiaugust sisse torgata, et seal siis hoovastiku kobama hakata, lõikad rellakaga, või peksad meetri pikkust sõrga ukse vahele ja väänad ka selle 3mm ära, lõpuks saad ikka ukse lahti. Kui aega on. Ma olen aru saanud, et vargus on üldjuhul ajakriitiline ala ja pigem haaratakse, mis kätte hakkab ja tõmmatakse lesta. Eriti, kui nt. valvesüsteemi sireen taustaks üürgab.

[vtl]

0,5 mm on enamik katusplekkidest. Veids kahtlen, et sellest mingit turvatoodet üritaks meisterdada isegi hiinlased. Pigem võibolla mingi 1,5 mm või äärmisel juhul 1 mm.

Ma pidasin näitena silmas kontoritarvete poodides müüdavat nn. "rahakarpi" (pildil). Konkreetselt minu eksemplar on ~0,6 mm plekist ja ülejäänud paksuse annab värv.

Muide, kui relvakapil puudub eraldi padrunilaegas, siis politsei on (vähemalt mõned aastad tagasi) aktsepteerinud ja sellist karpi padrunite hoidmiseks. Ei pea isegi suurema kapi küljes kinni olema.

[Manurhin]

Enamik laskureid läbis võistlusraja ~20 sekundiga pluss-miinus mõni sekund siia sinna. Kõige kiirem aeg oli 12,94 sekundit ning kõige aeglasemal laskuril, kes pusis veidi kauem luku kallal, kulus 32,84 sekundit.

Seda olukorras, kus võistlejad juba olid valmis ja ootasid stardisignaali. Aga kui öösel mingi ragina peale üles ärkad, pimedas toas ja unesegasena, palju siis aega kuluks?

[Walter2]

Seda olukorras, kus võistlejad juba olid valmis ja ootasid stardisignaali. Aga kui öösel mingi ragina peale üles ärkad, pimedas toas ja unesegasena, palju siis aega kuluks?

Selleks oleks tungivalt soovituslik omale valveteenus elamisele hankida. Öösel kui magad rakendub ustele-akendele ja teatud ruumidele öine valvestus mis annaks kindlasti sulle lisaaega adekvaatselt reageerimast. Relvakapp igal juhul valvega ruumi. Konkurents on teenuse hinnad toonud alla kuskile 20 eur/kuu peale, seadmete rendi puhul veidi kallim.

[mongol]

Koera(te) omamine on abiks. Küll nõksa kallim kui 20.-/kuu, aga emotsionaalselt annavad rohkem tagasi ka.
Planeeritud sissetungi puhul on aga meie relvahoiustamise nõuded taksitavaks teguriks - normaalne oleks siiski püstolit öökapi sahtlis hoida, et vajadusel relvakapini jõuda. Juhul, kui omatakse/hoitakse rohkem kui üht püstoli-/revolvriklassis relva ja suuremad on ilusti kapis luku taga.

[Kriku]

normaalne oleks siiski püstolit öökapi sahtlis hoida, et vajadusel relvakapini jõuda.

Ma saan aru, et võibki, aga see pole hoidmine, vaid kandmine, kui ise seal kõrval magad?

[vtl]

Seda olukorras, kus võistlejad juba olid valmis ja ootasid stardisignaali. Aga kui öösel mingi ragina peale üles ärkad, pimedas toas ja unesegasena, palju siis aega kuluks?

Oehh... me mõõtsime seda, mida ON võimalik mõõta - reaalset aega stardisignaalist viimase lasuni.

Seda, kui kiiresti läheb indiviidil aega ärkamise, toibumise, olukorra teadvustamise ja otsuse vastuvõtmiseni, EI OLE võimalik mõõta. Vähemalt mitte kirjeldatud võistlusolukorras.

PS. Kui mul on kodukontoris (eraldi majaosas) signalisatsioon mingi herilase peale keset ööd tööle läinud, siis hüppasin üles, haarasin nagist hommikumantli ja lendasin kohale loetud sekunditega. Samas ei välista, et mõni teine inimene mõnes teises olukorras ei ärkagi kohe üles.