www.militaar.net

TTT kirjutas: ↑05 Juun, 2025 10:05 See koht siin vajab ka lahtiseletamist:

mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema

Laev ei lähe pooleks mitte ainult lööklainest või kõvast kõmakast,
laev murdub pooleks oma raskuse tõttu sest veepinnal tekkib laine -
kord kannab laeva keskkoht ja otsad on "õhus", siis jälle vastupidi.
Vee all see nähtus on nullilähedane, postil on sellest kõigest suva.

See kontseptsioon on põhimõtteliselt vildakas.
Laev läheb pooleks ikka lööklainest, lihtsalt mehhanism on selline, et esmalt kahjustab lööklaine (mis erinevalt kontaktsest plahvatusest mõjutab laiemat ala) laeva konstruktsioone, järgnev alarõhulaine toob kaasa nõrgestatud konstruktsiooni purunemise (laeva kere on mõeldud kandma peamiselt väljaspoolt lähtuvat ülerõhku) ja lõpptagajärjel läheb laev pooleks. Meresõidul on küllalt olukordi, kus laeva vöör ja ahter toetuvad lainele ja midship on laineorus (laeva raskus kantakse peamiselt vöörile ja ahtrile), selle loogika järgi peaks palju laevu merel raskes laines murduma.

Täpselt sama asi on ka süvaveeplahvatusel, kõigepealt tuleb lööklaine ja seejärel alarõhk, mille järel rõhk stabiliseerub (nn teine lööklaine). Ja mõjutab see sillasammast samamoodi kui laevakeret.

Vesi on praktiliselt kokkusurumatu ollus ja kannab väga hästi lööklainet edasi. Sellel põhineb ka allveelaevade süvaveepommitamine, ei ole sugugi vaja otsetabamust kere pihta. Tuumalaengu korral on see "kolme laine" asi nii võimas, et laevad on uppunud sadu meetreid suhteliselt kasina võimsusega veealuse pommi epitsentrist (operatsioon "Crossroad" näiteks).

selle loogika järgi peaks palju laevu merel raskes laines murduma

Ja murduvadki. Hiljuti tehti ühelt lausa klipp.

TTT kirjutas: ↑05 Juun, 2025 11:52

selle loogika järgi peaks palju laevu merel raskes laines murduma

Ja murduvadki. Hiljuti tehti ühelt lausa klipp.

jah, vana ja väsinud jõelaevaga jäädi mustal merel tormikätte, laev läks keskelt pooleks.

Siinkohal ma soovitaks huvilistel minna rahvusraamatukogu antiigi osakonda (kui see kunagi lahti tehakse) ja seal võtta sirvimiseks ajakiri "Mere Tehnika" Lubatakse ainult koha peal sirvida.

seal leidub laeva insener E Masik'u artikkel "Missugune oleks Eestis võimaliku puulaeva suuruse ülimäär" (referaat kuupäevaga 27 veebruar 1921) just sellest teemast. kui muidugi tänased inimesed oskavad lugeda gooti kirja.

olge hoiatatud, mainitud artikkel on väga põhjalik ja valemeid täis. Pannakse maha neljamastilise kahvelkuunari projekt/arvutus, millega kõibaks ümber Kap Hoorni sõita.

olavsu1 kirjutas: ↑06 Juun, 2025 2:38 Siinkohal ma soovitaks huvilistel minna rahvusraamatukogu antiigi osakonda (kui see kunagi lahti tehakse) ja seal võtta sirvimiseks ajakiri "Mere Tehnika" Lubatakse ainult koha peal sirvida.

seal leidub laeva insener E Masik'u artikkel "Missugune oleks Eestis võimaliku puulaeva suuruse ülimäär" (referaat kuupäevaga 27 veebruar 1921) just sellest teemast. kui muidugi tänased inimesed oskavad lugeda gooti kirja.

olge hoiatatud, mainitud artikkel on väga põhjalik ja valemeid täis. Pannakse maha neljamastilise kahvelkuunari projekt/arvutus, millega kõibaks ümber Kap Hoorni sõita.

Tänapäeval on suurem osa raamatukogude sisust digiteeritud, eriti just vanemad asjad. Antud artikli esimene osa ilmus 1921. aasta märtsis ja on täielikult kättesaadav Digaris https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 65/page/11 koos järgedega järgmistes osades: aprilli oma https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 166/page/7

KHKMMM.
Ma väga vabandan, et asjatundmatuna võõrale marjamaale trügin, aga ...
Kas lugupeetud moderaatoritel on väga keeruline sellistele, kuskilt väljalõikena uue elu saanud teemadele, nagu ka käesolev, lisada ka link, kuskohast asi alguse sai?

Esimeses postituses on see viide olemas.

see klassik sobib pealkirjaga

https://youtu.be/3m5qxZm_JqM?t=1

https://www.youtube.com/watch?v=gaZhnNlutuQ

see on teemasse.

olavsu1 kirjutas: ↑15 Juul, 2025 0:05 https://www.youtube.com/watch?v=gaZhnNlutuQ

see on teemasse.

See laev, kadund MV Arvin, oli Volgo-Balt seeriast. https://en.wikipedia.org/wiki/MV_Arvin
Nõukaajal ehitati neid hulgi ja nagu nimigi ütleb siis kasutamiseks jõgedel ja Balti mere sarnastes lompides. 1990-ndate esimesel poolel vedas tollane EMEX niisugustega Soome rauda. Visuaalselt on Volgo-Balt väga pikk ja kitsas laev. Kandevõime ca 3000 tonni. Umbes sama võimekad laevad mis tänapäeval Soome ümber tiirlevad on tükk maad töntsakamad ehk lühemad ja laiemad.

Ma ei tea miks Volgo-Balt nii kitsas projekteeriti. Võimalik et mingite laadimise iseärasuste pärast sest igas jõesadamas küll sellist kraanat pole mis laiemale laevale vabalt vastaspardasse ulatuks. Aga sellise kerekuju tõttu lainetas ta ka tavaolukorras. Laevamehed rääkisid et ega suurema lainega ahtrist alati võõri ei näegi. See on vahel kuskil laineoru põhjas. Metall venib päris palju ja pole sugugi nii et vöör ja ahter toetuvad laineharjale ning keskpaik on õhus. Minumeelest oli tal piirang, et mingist laine kõrgusest alates ei tohtinudki sadamast välja sõita. Aga tollal olid need laevad juba eraomandis, vene mehed peal ja raha tegi õigust.

Musta mère lainetus on muidugi veel karmim ja laeva oli juba pea 50 aastat väntsutatud. Eks ta ükskord põhja pidi minema.

vanahalb kirjutas: ↑15 Juul, 2025 21:14 Ma ei tea miks Volgo-Balt nii kitsas projekteeriti.

Vahest on Venemaal jõelaevade mõõtudele piiranguks läbimahtumine Volga lüüsidest.

Piiravaks on ka sügavused, ega kõiki neid jõgesid nad süvendada suuda, vooluveekogus kantakse uuesti setet peale.
Nii diagonaalis lugedes olen aru saanud, et 3,6 m on see "punane joon". Muidugi venelased on leidlikud, suurevõitu süvisega allveelaevu on liigutatud mingi ujuvdoki abiga. Vene Buyan klassi korvett (mida ehitatakse Zelenodolskis Volgal) on just ehitatud sellise arvestusega, et nad saavad vabalt liikuda nelja mere vahel, kasutade siseveeteid. Süvis on 2 meetrit kopikatega, jooniseid kuskil ei paista, aga tundub, et kere on tunneltüüpi, kus sõukruvid asuvad sellistes tunnelitaolistes kohtades, mis vähendab süvist.

Siseveeteede süsteem ühendab Kaspiat, Musta, Valget (st ka Barentsi) ja Läänemerd.