Nõukogude lennuässad Ivan Kožedub ja Aleksander Pokrõškin saavutasid kokku 121 õhuvõitu.(Eesti Entsüklopeedia)
Saksa ässad vastavalt: 1. Erich Hartmann 352
2.Gerhard Barkhorn 301
3.Günther Rall 275
(Mike Spick."Luftwaffe õhuässad.")
Milles oli viga?
Õhusõda.
Lõpuks oleme
jõudnud teemani kus ka mina oskan midagi tarka öelda)))
Ma arvan et esimene uudis on see et venelased nende sõnul onalla tulistanud 5-6 saksa lennukeid kui see reaalselt oli.
Vene hävituslenduritel kusjuures on see koeffitsient 2.5-3
Kozhedubi ja Pokryskini võitudest leiab kinnituse umbes 50%.
Saksa hävituslenduritel leiab kinnituse umbes 50% võitudest.
Konkreetselt Hartmanni kohta olen kuulnud et tal reaalselt tuleb "confirm"
umbes neljandik võitudest. Selle inffi kohta pea ei anna, kuid olen kuulnud vene lennundusajaloo tegelasest kes sellega tegeleb.
Konkreetselt aga olen lahanud teiste meestega ühe juhtumi, millal Hartmann päeva jooksul oli endale kirja pandnud 12 võitu. Reaalselt venelasid kaotasid tol päeval selles piirkonnas 5 lennukit, neist maksimaalne arv mis võis alla tulistada üks saksa lennuk oli 3.
jõudnud teemani kus ka mina oskan midagi tarka öelda)))
Ma arvan et esimene uudis on see et venelased nende sõnul onalla tulistanud 5-6 saksa lennukeid kui see reaalselt oli.
Vene hävituslenduritel kusjuures on see koeffitsient 2.5-3
Kozhedubi ja Pokryskini võitudest leiab kinnituse umbes 50%.
Saksa hävituslenduritel leiab kinnituse umbes 50% võitudest.
Konkreetselt Hartmanni kohta olen kuulnud et tal reaalselt tuleb "confirm"
umbes neljandik võitudest. Selle inffi kohta pea ei anna, kuid olen kuulnud vene lennundusajaloo tegelasest kes sellega tegeleb.
Konkreetselt aga olen lahanud teiste meestega ühe juhtumi, millal Hartmann päeva jooksul oli endale kirja pandnud 12 võitu. Reaalselt venelasid kaotasid tol päeval selles piirkonnas 5 lennukit, neist maksimaalne arv mis võis alla tulistada üks saksa lennuk oli 3.
Kalameestega olete kunagi lõkke ääres olnud? Neil oli veel lihtsam - kalad ei rääkinud vastu! Paraku võidi ka "omade" poolt sind kottida - lennuväes vist mitte - aga eestlaste suurim tankihävitus lahjenes nende endi arvates ju ka saksa üksuste peale. Ma eriti ei usuks, et põrgust eluga pääsenud mehed alustasid kohe peale esimese marketendri rüüpamist põlemalastud T-34-de duubeldamist!
overcaliming (või kuidas seda eesti keeli õigem oleks nimetada) on omane kõigile sõjas osalenud pooltele. Kellel millal see protsent just suurem oli - sõltub paljudest objektiivsetest ning subjektiivsetest põhjustest ning kõikus ka sõja jooksul ühel ning teisel poolel. Aga see polnud vist see teema, millest siin rääkida taheti.
Küsimus oli selles, et miks oli saksa ässade skoor kordi suurem, kui liitlaste ässadel (sest teadmiseks - Kožedub ning Pokrõškin on nende enam-vähem ametlike skooride põhjal kõige edukamad liitlaste ässad, inglaste ning ameeriklaste skoorid on veelgi väiksemad).
Esimene oluline vahe tuleb teha inglaste-ameeriklaste ning teiste sõjas osalenud riikide vahel. Inglased alustasid ning ameeriklased võtsid neilt üle lahingtuuride süsteemi, mida olen kirjeldanud ühes teises postis. Ning mida seetõttu siin hetkel kordama ei hakka. Lühidalt öeldes - nende lendurid sooritasid suurusjärgu võrra vähem lahinglende, kui teiste riikide aktiivsed lahinglendurid. Kuna nad siis lihtsalt korjati rindelt ära ning saadeti uusi lendureid treenima.
Sakslaste ning venelaste tulemuste võrdlemisel on sellel infil vähe kasu, kuna nende puhul sõdisid lendurid enamasti algusest lõpuni - lahingüksusesse määramisest kuni langemise või selle lahingüksuse sõjategevuse lõppemiseni.
Siin said ilmselt määravaks järgmised faktorid
- saksa hävituslennukid olid sõja algusest peale varustatud toimivate raadioseadmetega ning neid ka kasutati nende juhtimiseks. Tulemus - keskmisel saksa hävituslenduril oli keskmiselt õhulahinguid väljalennu kohta märksa rohkem kui keskmisel vene lenduril.
- saksa hävituslendurid oli palju vabamad õhulahingu taktika valikul ning olid palju vähem seotud selliste ülesannetega mis jättis neile passiivse rolli
- sakslastel oli lennukite hooldus paremini korraldatud, mis võimaldas neil ka sooritada rohkem väljalende sama ajaperioodi jooksul, kui venelased
- ja seel oli veel muid vähemaid, kuid need eeltoodud on juba piisavalt olulised...
Küsimus oli selles, et miks oli saksa ässade skoor kordi suurem, kui liitlaste ässadel (sest teadmiseks - Kožedub ning Pokrõškin on nende enam-vähem ametlike skooride põhjal kõige edukamad liitlaste ässad, inglaste ning ameeriklaste skoorid on veelgi väiksemad).
Esimene oluline vahe tuleb teha inglaste-ameeriklaste ning teiste sõjas osalenud riikide vahel. Inglased alustasid ning ameeriklased võtsid neilt üle lahingtuuride süsteemi, mida olen kirjeldanud ühes teises postis. Ning mida seetõttu siin hetkel kordama ei hakka. Lühidalt öeldes - nende lendurid sooritasid suurusjärgu võrra vähem lahinglende, kui teiste riikide aktiivsed lahinglendurid. Kuna nad siis lihtsalt korjati rindelt ära ning saadeti uusi lendureid treenima.
Sakslaste ning venelaste tulemuste võrdlemisel on sellel infil vähe kasu, kuna nende puhul sõdisid lendurid enamasti algusest lõpuni - lahingüksusesse määramisest kuni langemise või selle lahingüksuse sõjategevuse lõppemiseni.
Siin said ilmselt määravaks järgmised faktorid
- saksa hävituslennukid olid sõja algusest peale varustatud toimivate raadioseadmetega ning neid ka kasutati nende juhtimiseks. Tulemus - keskmisel saksa hävituslenduril oli keskmiselt õhulahinguid väljalennu kohta märksa rohkem kui keskmisel vene lenduril.
- saksa hävituslendurid oli palju vabamad õhulahingu taktika valikul ning olid palju vähem seotud selliste ülesannetega mis jättis neile passiivse rolli
- sakslastel oli lennukite hooldus paremini korraldatud, mis võimaldas neil ka sooritada rohkem väljalende sama ajaperioodi jooksul, kui venelased
- ja seel oli veel muid vähemaid, kuid need eeltoodud on juba piisavalt olulised...
Minu meelest, põhjused on järgmised.
1. Lennukid iseenesest. Saksa lennukid olid kordades vastupidavamad vigastuste suhtes kuna need olid tehtud duralumiinist, venelaste omad aga suurel määral vineerist, prussidest ja riidest.
Relvastus aga sakslastel oli kogu aeg võimsam. See on üks suur erinevus
See määras minu meelest, päris suure "overclaimide" arvu vene pilootidel. Nägid kuidas mõni valang tabas pihta, ning teades et samas olukorras vene lennuk oleks hukule määratud, oldi kindlad et saavutati võidu.
Lisaks see et saksa hävitajatel vertikaalmaneeur oli kogu aeg parim, sellega võimaldas see neile koos võimsa relvastusega n.n. "boom-zoom" taktika mis teoreetiliselt annab võimaluse "skoorida" ilma kaotusi kandmata
2. Lihtne ja suht. ohutu võimalus langevarjuga hüpamiseks. Näiteks, Ruddorferi lasti alla kokku vist 17 korda, Barkhorni 9. Ma ei mäleta, kellel neist oli hüüdnimeks "falshimmjäger"
Kui mina ei eksi, siis Pokryskini lasti alla 2 korda, Kozedubi 1. Vene lendurid lihtsalt hukkusid enne kui neist said ässad.
3. See et tehti rohkem lende. Näiteks, suhtarv lennud/võidud oli Hartmannil täitsa keskpärane. Aga lendas palju, tulemuseks palju võite.
4. Tohutut venelaste kaotused 41-42 aastatel millal need jäid kõiges alla.
5 ja kõige tähtsam. Asi on selles et allatulistatud lennukite arv ei ole ainuke tulemuse väljund. Vaata, kuigi see võib tunduda n.ö. selliseks hapude viinamajade jutuks, kuid just see sama süsteem mis tekitas nii palju ässasid sakslastel, oli täiesti vale ja lõpude lõpuks põhjustaski LW fiasko idarinnel.
Mis on üldse õhujõudude eesmärk. Need on põhimõtteliselt 2.
a) Kaitsta oma objektid õhurünnakutest
b) Rünnata vaenlase objektid
Mõlema ülesandega LW ei tulnud toime, kuna:
a) alates sõja II poolelt venelsed järjekindlalt viisid läbi võimsad õhulöögid Wehrmachti kallal.
b) LW poolt mõju vene maaismavägedele oli alates sellest perioodist väga madal.
Ning vene hävitajad olid need tänu kellele kogu see asi sai teoks. Just need katsid omad vägesid pommitamisest ning kaitsesid IL-2 ja muud ründelennukid hävitajatest. Jah, oma elude hinnaga. Kuni 90% sakslaste võitudest on hävitajad, vastupidi allatulistatud IL-2-dest ainult 10% 44 aastal moodustasid hävitajate ohvrid, ülejäänud 90% on FLAKide arvel.
Ja siis kui 20 IL2 said rahulikult täita oma ülesanne vaatamata sellele, et paar eskordi hävitajatest oli kaotatud oli OK lahendus, kuna kahju mis tõid need 20 sturmovikke oli palju suurim kui 2 YAK-1. Aga Hartmann võis endale rahulikult kirjutada veel paar võite arvele, mis siis et kuskil maa peal terve kolonn oli vanarauaks muutunud.
Aga nõukogude jalaväe II sõja poolel jaoks ei olnud sellist õudust mis tekitasid sakslastele rippuvad ILid.
Sellega, sakslased skoorisid ning venelased tegid tööd.
Kusjuures, läänerindel kus saksa hävitajad selle asemel et skoorida püüdsid täita strateegilised eesmärgid (õhukaitse) oli neil kaotuste suhtarv 1:4 (nende kahjuks)
1. Lennukid iseenesest. Saksa lennukid olid kordades vastupidavamad vigastuste suhtes kuna need olid tehtud duralumiinist, venelaste omad aga suurel määral vineerist, prussidest ja riidest.
Relvastus aga sakslastel oli kogu aeg võimsam. See on üks suur erinevus
See määras minu meelest, päris suure "overclaimide" arvu vene pilootidel. Nägid kuidas mõni valang tabas pihta, ning teades et samas olukorras vene lennuk oleks hukule määratud, oldi kindlad et saavutati võidu.
Lisaks see et saksa hävitajatel vertikaalmaneeur oli kogu aeg parim, sellega võimaldas see neile koos võimsa relvastusega n.n. "boom-zoom" taktika mis teoreetiliselt annab võimaluse "skoorida" ilma kaotusi kandmata
2. Lihtne ja suht. ohutu võimalus langevarjuga hüpamiseks. Näiteks, Ruddorferi lasti alla kokku vist 17 korda, Barkhorni 9. Ma ei mäleta, kellel neist oli hüüdnimeks "falshimmjäger"
Kui mina ei eksi, siis Pokryskini lasti alla 2 korda, Kozedubi 1. Vene lendurid lihtsalt hukkusid enne kui neist said ässad.
3. See et tehti rohkem lende. Näiteks, suhtarv lennud/võidud oli Hartmannil täitsa keskpärane. Aga lendas palju, tulemuseks palju võite.
4. Tohutut venelaste kaotused 41-42 aastatel millal need jäid kõiges alla.
5 ja kõige tähtsam. Asi on selles et allatulistatud lennukite arv ei ole ainuke tulemuse väljund. Vaata, kuigi see võib tunduda n.ö. selliseks hapude viinamajade jutuks, kuid just see sama süsteem mis tekitas nii palju ässasid sakslastel, oli täiesti vale ja lõpude lõpuks põhjustaski LW fiasko idarinnel.
Mis on üldse õhujõudude eesmärk. Need on põhimõtteliselt 2.
a) Kaitsta oma objektid õhurünnakutest
b) Rünnata vaenlase objektid
Mõlema ülesandega LW ei tulnud toime, kuna:
a) alates sõja II poolelt venelsed järjekindlalt viisid läbi võimsad õhulöögid Wehrmachti kallal.
b) LW poolt mõju vene maaismavägedele oli alates sellest perioodist väga madal.
Ning vene hävitajad olid need tänu kellele kogu see asi sai teoks. Just need katsid omad vägesid pommitamisest ning kaitsesid IL-2 ja muud ründelennukid hävitajatest. Jah, oma elude hinnaga. Kuni 90% sakslaste võitudest on hävitajad, vastupidi allatulistatud IL-2-dest ainult 10% 44 aastal moodustasid hävitajate ohvrid, ülejäänud 90% on FLAKide arvel.
Ja siis kui 20 IL2 said rahulikult täita oma ülesanne vaatamata sellele, et paar eskordi hävitajatest oli kaotatud oli OK lahendus, kuna kahju mis tõid need 20 sturmovikke oli palju suurim kui 2 YAK-1. Aga Hartmann võis endale rahulikult kirjutada veel paar võite arvele, mis siis et kuskil maa peal terve kolonn oli vanarauaks muutunud.
Aga nõukogude jalaväe II sõja poolel jaoks ei olnud sellist õudust mis tekitasid sakslastele rippuvad ILid.
Sellega, sakslased skoorisid ning venelased tegid tööd.
Kusjuures, läänerindel kus saksa hävitajad selle asemel et skoorida püüdsid täita strateegilised eesmärgid (õhukaitse) oli neil kaotuste suhtarv 1:4 (nende kahjuks)
Lugupeetud foorumlased!Olen jälginud siinseid sõnavõtte lendurite vilumusest ja tehnika headusest või kõlbmatusest ning taktikast. Kuid keegi siin pole esile toonud erinevusi Saksa ja Vene õhujäägrite võitude arvestamise süsteemides. Aga see on üks peamisi faktoreid. Nii mina kui minu kolleegid sõjaajaloolased (näit. Mati Õun) on teinud vastavaid uurimusi ning selle põhjal võin kindlalt väita, et venelastel läks kirja võit siis, kui objekt (lennuk) oli tõesti mättasse löödud. Sellele lisandus siis juurekirjutuskoefitsent, mis erines muidugi sakslaste omast.
Sakslaste võitude arvestus kehtis ka vigastatud lennukite ning maapealsete objektide osas. Võit läks kirja ka siis kui lendur suutis vastase masina rivist välja lüüa ehkki se lendas veel edasi. Sageli küttisid jäägrid ka maapealseid liikuvaid ning liikumatuid objekte kuna taevas momendil midagi ei tolknenud. Ja kui pihta saadi ning sellele ka tunnistajaid leidus kaasvõitlejate näol, läks võit kirja. Sellest siis ka see hirmus suur kontrast vene ja saksa ässade vahel. Aga üldiselt olid saksa jäägrid siiski tulemuslikumad kui venelased kui mitte arvestada juurdekirjutuse koefitsenti ja teisi asjaolusid.
Anton - horridoo!
Sa kahjuks eksid, Anton.
Reaalselt oli nii sakslasel kui ka venelasel 1 võit=1 allatulistatud vaenlase lennuk. Venelastel pidi olema võit kinnitatud kellegi teise poolt, sakslastel mitte. Reaalselt venelastel on 5 taotletud täisvõitude kohta on tavaliselt 1 allatulistatud (100%), 1 hädamaandumise teinud (25-50%),1 vigastatud (1-5%) ning 2 olematut (0%)
Sakslastel on 1:2. Kuid ekspertidel on õhku rohkem, a la Ruddorfer mis tulistas alla 12 IL-2 mis kõik kukkusid järve või Hartmanni 12 allatulistatud vene lennuki 2-3 reaalselt kaotatud vastu. Või näiteks lahing kus Novotny tulistas alla 3 Curtisst (reaalselt venelastel kaotusi polnud)
Siin kohal ka reegel, et mida suurim on korraga taotletud võitude arv seda väiksem on nende tõenäolisus. Nii et enamus n.n. üksikvõite kinnitatakse, lahingutest kus räägitakse 3-5 kinnituse leiab pool, ning suurte propagandavõitude puhul juhtub ka see et pole ühtegi kinnitatud võitu. Näiteks, ei leia kinnituse ükski leit. Gorobets poolt ühes lahingus allatulistatud Ju 87 (kokku need pidi olema 9)
Reaalselt oli nii sakslasel kui ka venelasel 1 võit=1 allatulistatud vaenlase lennuk. Venelastel pidi olema võit kinnitatud kellegi teise poolt, sakslastel mitte. Reaalselt venelastel on 5 taotletud täisvõitude kohta on tavaliselt 1 allatulistatud (100%), 1 hädamaandumise teinud (25-50%),1 vigastatud (1-5%) ning 2 olematut (0%)
Sakslastel on 1:2. Kuid ekspertidel on õhku rohkem, a la Ruddorfer mis tulistas alla 12 IL-2 mis kõik kukkusid järve
või Hartmanni 12 allatulistatud vene lennuki 2-3 reaalselt kaotatud vastu. Või näiteks lahing kus Novotny tulistas alla 3 Curtisst (reaalselt venelastel kaotusi polnud) Siin kohal ka reegel, et mida suurim on korraga taotletud võitude arv seda väiksem on nende tõenäolisus. Nii et enamus n.n. üksikvõite kinnitatakse, lahingutest kus räägitakse 3-5 kinnituse leiab pool, ning suurte propagandavõitude puhul juhtub ka see et pole ühtegi kinnitatud võitu. Näiteks, ei leia kinnituse ükski leit. Gorobets poolt ühes lahingus allatulistatud Ju 87 (kokku need pidi olema 9)
Kas asi polnud ka osalt selles, et Saksamaa kasutas Idarindel võrdlemisi vähesel arvul hävitajaid s.o saksa pilootidel oli iga mehe kohta palju "tulistamisobjekte"?
Viimati muutis Troll, 23 Veebr, 2005 14:57, muudetud 1 kord kokku.
Tsiteerin:
Sa kahjuks eksid, Anton.
Reaalselt oli nii sakslasel kui ka venelasel 1 võit=1 allatulistatud vaenlase lennuk. Venelastel pidi olema võit kinnitatud kellegi teise poolt, sakslastel mitte
Lugupeetud denis23! Olen kindel et eksid sina
Sa seadsid kergelt väljendades kahtluse alla nii mitmegi tuntud ja kuulsa sõjaajaloolase uurimistöö, millega võid isegi mõnede eneseväärikust riivata 
Arvan, et sa ei ole veel selliste teadmistega kui nemad. Nemad on oma väiteid teaduslikult tõestanud. Sina ei saa vastupidist teha mõne minuti vältel. Selleks pead aastatepikkust tööd arhiivides tegema ja ka tõestusmaterjali esitama. Peaksid rohkem saksa lennuväes teeninute raamatudi lugema. Sakslastel läksid kirja ka vigastatud lennukid ning maa ja merepealsed objektid See on teaduslikult juba ammu tõestatud. Aga kui sa jääd endiselt oma seisukiohale, siis ootan teadusliku tõestusmaterjali
Sa kahjuks eksid, Anton.
Reaalselt oli nii sakslasel kui ka venelasel 1 võit=1 allatulistatud vaenlase lennuk. Venelastel pidi olema võit kinnitatud kellegi teise poolt, sakslastel mitte
Lugupeetud denis23! Olen kindel et eksid sina
Sa seadsid kergelt väljendades kahtluse alla nii mitmegi tuntud ja kuulsa sõjaajaloolase uurimistöö, millega võid isegi mõnede eneseväärikust riivata Arvan, et sa ei ole veel selliste teadmistega kui nemad. Nemad on oma väiteid teaduslikult tõestanud. Sina ei saa vastupidist teha mõne minuti vältel. Selleks pead aastatepikkust tööd arhiivides tegema ja ka tõestusmaterjali esitama. Peaksid rohkem saksa lennuväes teeninute raamatudi lugema. Sakslastel läksid kirja ka vigastatud lennukid ning maa ja merepealsed objektid See on teaduslikult juba ammu tõestatud. Aga kui sa jääd endiselt oma seisukiohale, siis ootan teadusliku tõestusmaterjali Anton - horridoo!
Lugupeetud FW Anton
Olen läbi vaadanud n.n. võitude failid. Pole seal näinud kunagi mitte ühtegi maapealse objekte.
Ja ma ei tea, kes need tuntud tegelased on, seni olnud suhelnud küll ja küll piisavalt kompetentsete inimestega.
Ma arvan et sa segad vahele kaks erineva asja, nimelt võidud ja kaotused. Just oma kaotuste arvutamisel oli sakslastel keeruline süsteem, millel kaotuse aste varieerus 10-100% piires. Vaenlaste suhtes olid ikka ja ikka võidud
Olen läbi vaadanud n.n. võitude failid. Pole seal näinud kunagi mitte ühtegi maapealse objekte.
Ja ma ei tea, kes need tuntud tegelased on, seni olnud suhelnud küll ja küll piisavalt kompetentsete inimestega.
Ma arvan et sa segad vahele kaks erineva asja, nimelt võidud ja kaotused. Just oma kaotuste arvutamisel oli sakslastel keeruline süsteem, millel kaotuse aste varieerus 10-100% piires. Vaenlaste suhtes olid ikka ja ikka võidud
Hea denis 23!Ei ma ei aja midagi sassi. Olen ise ajaloolane juba pikka aastaid (peale sõjaväge) ja suhtlen selle ringkonna proffessionaalidega ja tean omast käest, mis tähendab arhiivis tuhnimine ning kogutud materjalidest mingite järelduste tegemine. Kaks aastat tagasi uurisin ma aasta otsa Luftwaffe ajalugu Eestis ja koostasin sellest ka üsna mahuka käsikirja. Mulle on tuttavad nii sakslaste võidud kui kaotused. Avalikult kättesaadavaid materjale läbi töötades leidsin ma saksa pilootidel palju identifitseerimata võite mida ei saa üheselt ka bluffina võtta, sest tänapäeval kiputakse toonaseid sissekandeid erinevalt tõlgendama või ei saada tekstist lihtsalt aru. Osa oli kindlasti ka bluff ja bluffiti tavaliselt just lennukite allatulistamise juures mainides ka lennuki margi. Ja lahingukaaslane pidi igal juhul võitu kinnitama vastasel juhul loeti asi nö. identifitseerimata võitude hulka. Peale meie sõjajaloolaste on sakslaste võitude registri süsteemi analüüsinud ka paljud lääne eksperdid. Neid võib leida ka internetist teinekord. Raudselt enamik on kindlad, et võidu kirja läksid ka vigastatud lennukid, mis ei suutnud enam lahingut pidada. Seega oli lendur ju oma ülesande täitnud - vigastatud vastane oli lahinguvõimetuks muudetud. Ka maapealsete objektide hävitamise või suure kahju tekitamise üle peeti arvestust ja kirja läksid need üldskoori identifitseerimata võitudena (tänapäeva uurijate keeles). Ja kui sellele kompotile lisada veel bluff, ongi käes aukartust äratav skoor. Vot nii on lood kallis denis23
Muidugi mängisid rolli ka kõik teised faktorid nagu taktika, väljaõppe, tehnika jne. nagu siin ülalpool juttu oli. Aga kui kõikki võitusid allatulistaud lennukitena võtta, siis oleks nii sakslastel kui venelastel lennukid juba ammu enne sõja lõppu otsa saanud. 
Anton - horridoo!
Eelkõige tahan sind Anton tervitada nagu vana sõjalenduri ikka Nõukogude Armee aastapäevaga
Kuigi sinu jaoks suurim püha on augusti kolmas pühapäev, nagu öeldakse,
võiga putru ära ei riku
Eile olen veel lugenud pikad arutelud saksa võitude süsteemi kohta ning ütlen et pole seal mingeid osaliste võitude süsteemi leidnud. Mis oli on see et osade kinnitamata võitude puhul kanti need arvele märkusega "kinnitamine pärast"
Kuule minul on teine küsimus. Mis on teada JG 54 eestis ja lätis?
Palju need endale võite taodeldi, kui palju omal olid kaotused jne?
Kuigi sinu jaoks suurim püha on augusti kolmas pühapäev, nagu öeldakse,
võiga putru ära ei riku
Eile olen veel lugenud pikad arutelud saksa võitude süsteemi kohta ning ütlen et pole seal mingeid osaliste võitude süsteemi leidnud. Mis oli on see et osade kinnitamata võitude puhul kanti need arvele märkusega "kinnitamine pärast"
Kuule minul on teine küsimus. Mis on teada JG 54 eestis ja lätis?
Palju need endale võite taodeldi, kui palju omal olid kaotused jne?
Jah, muidugi poolikute võitude süsteemi polnud ei sakslastel ega venelastel. Sakslastel läksid lihtsalt täisvõitude kirja ka vigastatud (rivist väljalöödud) masinad ning muud hävitatud objektid.
Aga oma küsimusele saad ka ise vastuse leida. Internet võimaldab seda täielikult. Mul pole olnud eesmärgiks lüüa JG 54 võitude ja kaotuste arve kokku, aga kaotuste osas saan öelda Eesti kohta küll: see on ajavahemikus 1941-1944 vigastuste protsendiga 25-100% tuleks kokku 24 lennukit. Loomulikult 25-60% vigastatud lennukid ilmselt taastati ja neid kasutati jälle. Läti osas tuleks vaadata taas JG 54 kaotuste nimekirja. Selle leiad aadressilt www.jg54greenhearts.com/losslist.htm
kuid viibides Kuramaal käisid jäägrid ka Eesti territooriumil ja mine sa võtta kinni kus see parasjagu alla kukkus või mõne vastase alla tulistas. Üldiselt on losslistis ära märgitud ka koordinaadid, kui sa nendest midagi jagad. Võitude osas olen teinud statistikat personaalselt iga lenduri kohta, kes on teada, et sõdis siinmail, kuid on ka vähetuntud alagajaid lendureid, kes pole veel euroopa statistikatabelitesse jõudnud. Nii, et võitude osas ei saa ma ka midagi täpset öelda.
Aga oma küsimusele saad ka ise vastuse leida. Internet võimaldab seda täielikult. Mul pole olnud eesmärgiks lüüa JG 54 võitude ja kaotuste arve kokku, aga kaotuste osas saan öelda Eesti kohta küll: see on ajavahemikus 1941-1944 vigastuste protsendiga 25-100% tuleks kokku 24 lennukit. Loomulikult 25-60% vigastatud lennukid ilmselt taastati ja neid kasutati jälle. Läti osas tuleks vaadata taas JG 54 kaotuste nimekirja. Selle leiad aadressilt www.jg54greenhearts.com/losslist.htm
kuid viibides Kuramaal käisid jäägrid ka Eesti territooriumil ja mine sa võtta kinni kus see parasjagu alla kukkus või mõne vastase alla tulistas. Üldiselt on losslistis ära märgitud ka koordinaadid, kui sa nendest midagi jagad. Võitude osas olen teinud statistikat personaalselt iga lenduri kohta, kes on teada, et sõdis siinmail, kuid on ka vähetuntud alagajaid lendureid, kes pole veel euroopa statistikatabelitesse jõudnud. Nii, et võitude osas ei saa ma ka midagi täpset öelda.
Anton - horridoo!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline