Ruutsoo "nägemused"

[MOrav]

Pole vist paljudele võõrad Rein Ruutsoo kirjatööd, mis ka ajalooga "tegelda" püüavad. Mh ka näiteks meditsiinilehe "Kesknädal" veergudel jm.

Naistepäeva tähistas ta 8.03 Helsingis Tuglase seltsis, kus lasi u. 45-pealise kuulajaskonna ees lendu järgmisi lauseid (siia refereeritud, mitte et ma ise kohal olin).

****

Tituleeriti teda Tartu ja Tallinna Pedagoogilise Ülikooli professorina, Helsingi Ülikooli dotsendina. Ettekande teema eri nägemused Eesti ajaloo kohta. Rääkis soome keeles.

Raske olevat kirjutada ajalugu. Iga maa idealiseerib oma maad ja kirjeldab oma naabreid kui vaenlasi ja pätte. Eesti pole mingi erand.

N. Eesti ajaloolased rõhutavad, et 1918 loodi Eesti Kommunistlik valitsus (kommuun), mis aga 1920. aastal ajutiselt pidi loobuma võimust. Ameerika ja Saksamaa abiga pääses nimelt võimule röövkapitalistlik valitsus, kellega Venemaa oli sunnitud alla kirjutama rahulepingu. Tapeti hulk ametiühingutegelasi. Rein Ruutsoo lell oli ametiühingutegelane ja pandi vangi. Ruutsoo järgi valitses 1920. aastate Eestis olukord nagu "Metsikus Läänes". Näiteks viidates Jaak Valge kirjutatud majandusajaloole, toodi Eestisse eirates rahvusvahelisi õigust hulga kulda Venemaalt ja müüdi edasi teistesse riikidesse. Paljud rikastusid selliste hämarate tehingute abil. Aastal 1934 haaras võimu K. Päts ettekäändega, et oli risk vapside võimuhaaramiseks. Et õigustada võimuhaaret, esitati vapside vastu võltssüüdistusi.

Pätsi dikatuur oli rohkem ideoloogiline, sest keelati poliitilised parteid ja poliitikuid vangistati. Kedagi ei lastud aga maha ja ei loodud konsentratsioonilaagreid. Läti ja Leedu diktatuur oli palju hullem kui Eesti oma. Leedu Vilniuses oli palju juute ja neid hakati tapma juba enne sakslaste tulekut leedukate algatusel.

1940. aastal ei avaldanud Päts mingit vastupanu N. Liidu vastu. Ei proovitud aega võita läbirääkimistega, nagu tegid soomlased, ega pöördutud Rahvasteliidu poole. Seda oleks Ruutsoo arvates pidanud tegema. See oleks olnud nagu kolmas tee. Esimene oleks olnud lootusetu sõjaline vastupanu ja teine hääletu alistumise variant, mis realiseerus.
Päts oli poolvenelane, abielus venelasega, õigeusklik ja arvatavasti ei tahtnudki ta olla president Eesti Vabariigis, vaid oleks tundnud end kodusemana mingi vene provintsi juhina.

1940. aastal taastati 1918 loodud kommunistlik võim. Omamoodi järjepidavus.

1943-1944 oli Uluots õigusjärgne peaminister, kuna president oli viidud Siberisse. Tema koostas üleskutse, kus kutsuti üles eesti mehi võitlema Hitleri uue Euroopa eest. Ainult ühes lauses oma pikas üleskutses olla Uluots öelnud, et soovib taastada Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Nii tekkis Eestis 70 000 meheline natsismi eest võitlev armee. Sellise armee olemasolu andis N. Liidule tugeva argumendi ja isegi õiguse Eesti okupeerimiseks. Peaminister Parts püüdvat ka võita rahvuslaste poolehoidu, kaitstes Uluotsa ja pagulasvalitsust.

Ruutsoo ütles, et välismaale emigreerinud (!) eesti ajaloolased lõid idealiseeritud pildi Eesti ajaloost, samal ajal püüdes igati halvustada N. Liitu. Rahvusäärmuslased Isamaaliidus (näit Mart Laar, Trivini Velliste) püüdsid seda ka alguses teha oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Nad on nüüd hakanud aru saama, et see mineviku värk ei ole enam nii tähtis praeguses poliitikas.

On pääle kasvanud uus ajaloolaste põlvkond, kes on lugenud muud kui N. Liidu ja Eesti ajalooramatuid. Nad tunnevad sotsioloogiat, majandusteadust ja kultuurilugu. Väliseestlased oskavad ainult opereerida mõistetega eestlane kontra venelane, vaenlane kontra sõber - see ei ole ajalooteadus. Ilmjärv on praegu Eesti ajaloouuringu suurkuju. Teda olevat väliseestlaste aga ka mõnede kodu-eestlase poolt asjatult süüdistatud Eesti ajaloo mustamises/võltsimises. Selle tõttu tundis ta end olevat sunnitud põgenema Soome, et seal oma väitekiri valmis kirjutada. Ilmjärve väitekiri olevat murrangulise tähtsusega Eesti ajaloo uuringus. Kuna ta oli peaaegu sunnitud põgenema Soome, olevat ta kättemaksuks oma raamatus mõnd argumenti "teritanud".

Jne.

[Külaline]

Ilmjärv on praegu Eesti ajaloouuringu suurkuju.

Ma arvan, et suurkujud nii ei tee:

Kuna ta oli peaaegu sunnitud põgenema Soome, olevat ta kättemaksuks oma raamatus mõnd argumenti "teritanud".

[Arnold]

No Sul, Estoloog, pole ka midagi teha! Küll neid Ruutsoo paskville lehtedest loetud ja kommentaarinurkades vahutatud. Nii mõnigi on mehikese jupp-jupilt lahti seletanud, mida siin enam - saatke doktor Mumma juurde! Täitsa väsinud sellest krantsist!

[MOrav]

Aega palju jah Nägemused jätkuvad nt ajakirjas "Haridus" 3/2005, lk 18-21: Ruutsoo, R. Ajaloo uurimine ja ideoloogia: Kommentaare Edgar Savisaare raamatule "Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990-1992". Samas ka Sirje Kiini ja Mart Laari vastulaused "Vaidlustes sünnib tõde" ja "Viha ei lahenda midagi" (lk 22-23). Saadaval parimates ajaleheputkades

[Shiim]

Päts oli poolvenelane, abielus venelasega,...

Pätsi abikaasa oli ju eestlanna.

[Karuke]

Väliseestlased oskavad ainult opereerida mõistetega eestlane kontra venelane, vaenlane kontra sõber - see ei ole ajalooteadus.

Ei saa õelda, et see väide õige ei oleks ja ei saa öelda, et Ruutsool üldse õigus ei oleks - "Rahvusromantiline" ajalookäsitlus ruulib praegu tõesti.

[OveT.]

Olen ikka tavaliselt ka Ruutsoo üllitised läbi lugenud. Kui algul ajasid ehk "leiligi", siis nüüd olen liigitanud sõnavabaduse pahema poole paratamatuks osaks.
Eks need sobivad ju hästi kokku meie liitriigi ametliku poliitikaga.

[Arnold]

Vana teema, aga Ruutsoo möllab ka sel aastal Ühele Laari vastulausele Ruutsoo järjekordse kräunumise puhul on üks kommentaator kunagi lisanud omapoolse tabava teksti:
"momentum, 01:12 16.08.2004
Gott sei Dank! Hästi öeldud, Mart. Homme, kui Evelyn Sepa nimeline Laimu- ja Tativabrik tööle hakkab, sa muidugi saad, aga senised kommentaarid näitavad, milline on tegelik suhtumine ja kui vähe on õieti neid ruutsoid. (Siit tuleb üks hea haigusenimi andolepsia kõrvale: ruutsoidsus.) Jah, haige mehike. Kusjuuures ilmselt skisofreenik. Skisofreenik on nimelt selline haige, kes teeb valest eeldusest õigeid järeldusi. Näiteks kui ta on veendunud, et tal on peas linnupesa, siis ta käitub täpselt nii, nagu käituks üks ülimalt arukas inimene, kui tal OLEKS peas linnupesa. Sama lugu Ruutsooga. Tal on peas koguni mitu linnupesa: esiteks, et rahvusmeelsus on primitiivne; teiseks, et talle on elus õudselt liiga tehtud; kolmandaks, et liiga tegijate esirinnas on isamaalased, eriti Laar ja Vahtre; neljandaks, et tegelikult peaks Eestit juhtima Rein Ruutsoo; viiendaks, kuuendaks, seitsmeteistkümnendaks... Ja kui see kõik OLEKS õige, siis oleks Ruutsoo käitumine adekvaatne, aga paraku...
Muuseas oskab Ruutsoo silma pilgutamata nii kõnes kui kirjas valetada. Olen teda sellelt tabanud. Temas endas see mingit eetilist probleemi ei tekita, sest talle on nii hirmsasti liiga tehtud (vt linnupesa nr 2), et see vabandab igasugused enesekaitsemeetmed, kaasa arvatud laimu.
Ühesõnaga, hunt s.ttugu tema haua peale. Varese tüüpi enesehaletsejad müüsid Eesti üks kord maha, ja nad teevad seda veel, kui vaid anda võimalus."

[Karuke]

Arnold kirjutas:

esiteks, et rahvusmeelsus on primitiivne

Eei.
Mitte nii. Rahvusmeelsus ei ole primitiivne - sellel on oma kindel roll rahva eneseteadvustamisel ja muidugi rasketel aegadel.
( sõjapropaganda, kompromissitu üleskutse vaenlasega võitlemiseks ja selleotstarbeline ajaloo heroiseerimine)
Arusaadav.
Kuid ajalooteadusega ei ole sel suurt midagi pistmist. Selles suhtes on Ruutsool minu arvates õigus.

[Roamless]

Olen kuulanud palju Ruutsoo loenguid, vanal on loomulikult omad kiiksud, aga teda süüdistada mingisuguses mentaalses haiguses on ikkagi üle pingutatud.
Peamine, mida mina täheldan, on see, et nagu Estoloogi kõige esimese postituse alguses on öeldud, et ise ei viibitud kohal, vaid refereeritakse teksti.
Kui keegi luges aasta alguses ilmunud EPL-i artiklit http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=310504 ja vastulauset http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=310593 siis siit tuleb välja täpselt seesama ehk siis kolmanda allika ebatäpsus.
Siin keegi on juba öelnud, et vaidlustes sünnib tõde. Sünnibki, kui teisi ka ära kuulatakse.

[MOrav]

Ruutsoo kirjatükikesi saab lugeda ka ilma nende kirjutamise juures kohal olemata.

[Kri]

Ruutsool on koguaeg selline veendumus, et kõik tahavad teda rünnata, isegi kui jutt pole adresseeritud temale.

[Soobel]

Doktor Joalal on ka omamoodi nägemus sportlaste tervisest, sellest tuli välja glamüüdiakomöödia. Ehk et see teema peaks kuuluma hoopis huumori teema alla. Või luua eraldi teema "Haige huumor"

[alex]

minul hr Ruutsooga seoses kahetised arusaamad. Olen temaga paaril korral mingite seminaride konverentside vaheaegadel mõne sõna vahetanud ja on temast jäänud ehk küll eksalteeritud aga suhteliselt aruka inimese mulje. Vaielda meeldib tall muidugi hirmsasti. Tema kirjatükid mind hämmastavad oma liialdustega. Kas Langemets mitte ei ristinud seda "marutõbiseks laarivihkamiseks"? Ehk ongi nii ja paraku on väiksemas kohas ikka nii et isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad on toestatud asjaosaliste isiklikest kokkupuudetest?