Saksa käsk, et kurjategijaid ei pea tingimata karistama

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Vasta
Külaline

Saksa käsk, et kurjategijaid ei pea tingimata karistama

Postitus Postitas Külaline »

Käsk siit:

http://www.clas.ufl.edu/users/ggiles/barbaros.html

Nagu näeme, kuritegude eest tsiviilelanike vastu võis siiski karistada kui väeosa komandör distsipliini säilitamiseks seda tarvilikuks pidas. Ent kohustust polnud. Ja nagu olen juba kirjutanud, väidetavalt ei ole teada, et saksa sõjaväelasi oleks kohus tsiviilelanike vastaste kuritegude eest karistanud.

Ilmselt oli Saksa armees autundega komandöre, aga ilmselt oli ka natse, kelledel ei olnud midagi selle vastu kui alamat inimsaasta natuke "pigistatakse". Eestis ja Lätis (ja Leedus?) aga ilmselt taolist valikuvabadust komandöridele ei antud.
Barbarossa Decree of 13 May 1941

Decree on the jurisdiction of martial law and on special measures of the troops

The exercise of martial law serves primarily to maintain military discipline.
The wide extent of operational space in the East, the form of combat that this offers, and the peculiarity of the enemy, present tasks to the courts martial...that, with their limited personnel, they can only solve, if military law restricts itself for the time being to its central task.
That is only possible if the troops themselves defend themselves against every threat from the enemy civilian population without mercy....

I
Treatment of criminal acts by enemy civilians
1. Criminal acts of enemy civilians are withdrawn until further notice from the jurisdiction of courts-martial and summary courts.

2. Guerrillas are to be dispatched without mercy by the troops either in combat or while trying to escape.

3. Furthermore, all other attacks by enemy civilians against the Wehrmacht, its members and retinue are to be repelled on the spot by the most extreme measures up to the destruction of the attacker.

4. Where measures of this kind were missed or were initially not possible, the suspicious elements are to be immediately brought before an officer. He will decide whether they are to be shot.
Collective drastic action will be taken immediately against communities from which treacherous or insidious attacks against the Wehrmacht are launched, on the orders of an officer with at least the rank of battalion commander upwards, if the circumstances do not permit a speedy apprehension of individual culprits.

5. It is expressly forbidden to detain suspected culprits, in order to hand them over to the courts when jurisdiction over native inhabitants is restored to these.

II.
Treatment of criminal acts by members of the Wehrmacht or its retinue against native civilians
1. For acts which members of the Wehrmacht or its retinue commit against enemy civilians, there is no compulsion to prosecute, even when the act represents at the same time a military crime or offense.

2. In judging such deeds it is to be considered in any proceedings that the collapse in the year 1918, the later period of suffering of the German people, and the battle against National Socialism with the movement’s countless sacrifices of blood are incontestably to be attributed to Bolshevik influence, and that no German has forgotten that.

3. The chairman of the court must therefore examine whether a disciplinary reprimand is appropriate or whether it is necessary to institute judicial proceedings. The chairman only orders court-martial proceedings for acts against native inhabitants, when the maintenance of discipline or the protection of the troops demands it. That applies, for example, in the case of serious acts that result from the loss of sexual restraint, are derived from a criminal disposition, or are a sign that the troops are threatening to run wild. Criminal acts, by which lodgings or supplies or other plunder are senselessly destroyed to the detriment of our own troops, are not on the whole to be judged more leniently.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Kaljukindlate väidete kõrvale näiteks vahelduseks selline lugu:

Autonoomsete õigustega ja omavalitsusega Lokoti vabariigis (Orlovi oblastis) hukati 1943. aasta suvel kaks sakslast - sonderführer ja unterohvitser, kes röövisid veskit ja tapsid peremehe. "Lokoti kohus mõistis mõlemad poomissurma. Sakslaste palvele, et ametliku kohtuotsuse teeks Saksa välikohus, vastas Kaminski eitusega. Keelduti ka hukkamise edasilükkamisest päeva võrra, et Wehrmachti esindajad kohale jõuaksid. Kohtuotsus viidi täide Lokoti keskväljakul arvuka rahvahulga ees." (Ivan Gribkov, "Lokoti vabariik 1941-1943").
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Võib-olla rakendati Lokoti vabariigis samu põhimõtteid, mis Eestiski? Oli ju tegu sakslaste-sõbraliku moodustisega.
Kasutaja avatar
starkatter
Liige
Postitusi: 309
Liitunud: 06 Mär, 2005 13:49
Kontakt:

Postitus Postitas starkatter »

Siin on juttu ühest karistamisest:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/4CF940C5 ... CE0037FFC3

Karistamisest meenub ka Kaminski ja Dirlewangeri lugu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Lepik oli julgeolekupolitseist, mitte armees. Ja pealegi veel Eestis.
teddybbeer
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

mul vanaonu kord jokkis peaga(manalamees nyid) vastas minu kysimusele, et kas sa ka kedagi tapsid sõja ajal vastas, et olevat pannud 2 sakslast seina äärde 1944 aasta taganemise käigus, olevat terroriseerinud yht eesti perekonda... (kysimusele, et kas ka mujal vastus oli, et olin kuulipilduja taga ja lasin ja et neid seal ikka kukkus....)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

1944. a. taganemisperioodist pärineb tõepoolest rida mälestuskilde, et Saksa armee kuritegelike kalduvustega element (millist on igas armees) kippus elanikke röövima (eelkõige toitu). Loomulikult ei olnud see juhtkonna poolt lubatud, aga taganemissegaduses otsustasid mõned juhust ära kasutada.
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

"...väidetavalt ei ole teada, et saksa sõjaväelasi oleks kohus tsiviilelanike vastaste kuritegude eest karistanud."

Pole ma mingi Saksa sõjaõiguse tundja ja mingite üksikute tegude esiletoomisega ei saa ilmset üldtendentsi kummutada (nt Nürnbergi dokumentides jm toodud Hitleri, Himmleri jt seisukohad käitumisest Ida-alade elanikega ja siis Jodli jt sõjaväelaste justkui esitatud protestid selle vastu; muidugi tuleb siin allikakriitikat ehk tunnistuste andmise tingimusi silmas pidada...), aga tsiviilelanike-vastaste kuritegude karistamisest okupeeritud Ida-alal on mõni näide siin (ja mõni hea viide ka asjakohasele kirjandusele, mis muidugi kaugel ja vaevaga kättesaadav):

DIE RECHTSPRECHUNG DER WEHRMACHTGERICHTSBARKEIT ZUM SCHUTZE DER ZIVILBEVOLKERUNG IN BESETZTEN GEBIETEN 1939-1944
(published in: Humanitäres Völkerrecht , Jahrgang 7, No. 3, 1994, pp. 118-124)

http://www.alfreddezayas.com/Articles/G ... s_de.shtml

Toon selle lihtsalt esile seepärast, et ei taha leppida siin kursiivis korratud väitega...
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Kasulik lugemine seegi:

Die Wehrmacht und die Nürnberger Prozesse
(in H. Poeppel (ed) Soldaten der Werhrmacht, 1998)

mis

http://www.alfreddezayas.com/articles.shtml

alt tuleb klikkida (*.rtf -fail).
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Pole ma mingi Saksa sõjaõiguse tundja
Seda pole minagi ja seepärast kirjutasingi, et väidetavalt.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline