Tee keema ajamine (vee keetmine) sõjaväes

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Tee keema ajamine (vee keetmine) sõjaväes

Postitus Postitas kalleb »

Tavaliselt kasutati traktorit (kahest või enamast ziletiterast valmistatud agregaati, mis ühendati vooluvõrku)
See pani vee väga kiirelt keema, aga vees toimus ka elektrolüüs ja jäi vastik maik.
No vette väheke soola ja korgid lendavad (õigemini raudnaelad korkides jäävad terveks, aga maja juhtme ümber hakkab põlema).
Samuti tehti neid agregaate ka saaparaudadest ehk podkovadest.
Ma olen keetnud teed ka suure rohelise takistiga.
Nii on saanud ka kartuleid keeta.
Millised olid teil viisid kuidas vesi keema saada?
Harilikku keedupulka ei kasutatud ja kui oligi, keerati see kiirelt nässu
(kuum pulk vette ja nalja palju).
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1331
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Ikka enamasti traktoriga. Traktor valmistati ise järgnevalt: võeti kuus tuletikku ja kaks ziletitera, kolm tuletikku läksid siis ühte otsa ja kolm teise otsa nii, et üks tikk jäi terade vahele ja kaks kumbagile poole. Selline kolmik seoti siis niidiga kinni. Siis virutati kusagilt laualambi küljest juhe ja üks traat siis vasakule poole alumise zileti külge ja teine paremale poole ülemise zileti külge. Asi tuli panna klaaspurki. Ükskord üks tsuurik viskas selle ka oma teekannu, aga siis käis liiga kõva pauk ja saabus pimedus.
Teine variant oli selles, et ostsid poest triikraua spiraali, kui just triikrauda ei õnnestunud varastada, siis otsisid kaks kärgtellist ja jällegi ühe laualambi juhtme. Kärgtelliste seest sai kerge vaevaga näpitsate abil kivitükikesi ära murda, nii et tekkis spiraalne kanal spiraali jaoks. Sellise asja peale sai panna ka juba plekist tsainiku ja lisaks tootis asjandus ka sooja, mis oli oi-oi kui oluline, sest miskipärast oli talvel kogu aeg külmavõitu. Lisaboonusena sai sealt ka suitsu põlema kui tikke polnud.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Postitus Postitas ghost »

Vee keetmiseks oli kasutusel ainult traditsioonilised vahendid. Teemaja (tsainaja) oli lahti kella 20.00-ni ja kasarmus oli mäletamist mööda mingi kann, millel spiraal sees. Olid veel kasutusel mingid väikesed keraamilised pliidid lahtise spiraaliga - kusagil 15 cm läbimõõdult ja sama kõrged.
Lennuväljal keedeti teed-kohvi eskadrillide majades, üksuste pesapaikades ja ka lennukites. Tänu pidevas komandeeringus vehkimisele hakkasin sõjaväes kohvi jooma. Enne nagu ei tarbinud seda eriti. Kuna aga mingisse x punkti lendamine ikka omajagu aega võttis, siis keetsid lendurid kohvi. Järelikult ei jäänud ka mul siis midagi muud üle, kui kohvi juua.
Kord komandeeringus oli järgmine seik. Diisel müdises, tootis voolu ja mina kirjutasin autos. Mingil hetkel jooksis mõte kokku, jätsin kirjutamise pooleli ja läksin lennukisse, et vaatan, mis teevad – lennukis mitte hingelistki, mitte kusagil. Vahin seal siis päris totra näoga, et mis jama see siis on ja kuhu kõik siis läksid ja mulle ei öelnud. Ronisin siis autosse tagasi kirjutama, midagi jälle valmis kritseldanud lähen järgmisele ringile – kamp on tagasi jõudnud ja praevad seeni kurivaimud. Ma ei osanud seepeale kohe mitte midagi öelda. Tuli välja, et üks lenduritest oli metsa poole asjale läinud ning nägi seeni. Tagasi tulles teistele rääkides oli kõigil nii suur seeneisu tulnud, et panid kõik kollektiivselt seenele. Sada ja seened seekord siis päeva lõpetuseks.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
ennww
Liige
Postitusi: 308
Liitunud: 11 Mai, 2006 9:12
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ennww »

Traktor oli keeduriistaks ikka põhiline. Paksem, "Neva" žilett oli parem, kuigi läks rooste. Enamasti kahest terast tegime, aga mõnikord ka neljast. Sellel oli ikka väge :). Saapraudadest sai ka tehtud. Pakisuppi sai ka sellisega tehtud. Potis sai hoida küll, kui vaatasid, et kuhugi vastu ei puutu ja ise ka käega potti ei puuduks.
Elektripliidi asemel sai veel kasutatud vana triikrauda, millel regulaator vahelt ära võetud. PEa alaspidi kahe tellise vahele ja elektripliit missugune.

Kaptjorkade soojendamiseks kerisid poisid ise spiraale. Kuskilt saadi sobivat traati (Vaevalt see nikroom oli, pigem peenike terastraat), aeti ümber mingi pulga spiraali ja spiraal omakorda keriti ümber asbesttoru jupi. Soojendas nii et küll.

Elektritarve kasarmus olu muidugi meeletu, aga saksaaegsed juhtmed pidasid vastu. kaitsmeid ei olnud, juhtmed olid suure poldiga kokku keeratud. Kord pimedas pööningukorruselt kaptjorkast tulles imetlesin, kuidas see polt pimedas õrnalt hõõgus...

Aga maja maha ei põlenud.
linnavurle
Liige
Postitusi: 210
Liitunud: 27 Okt, 2006 12:24
Kontakt:

Postitus Postitas linnavurle »

Sellist asjandust nagu traktor ma tean ja olen näinud, kuid meil teda eriti ei kasutatud. Ei meenu, et kasarmus üldse oleks teed keedetud - ju siis joodi sööklas isu täis. Karauulimajas oli tee keetmiseks täiesti tsiviliseeritud elektripliit, õppustel keetsime teed leeklambi abil - vesi ämbrisse, kaks leeklampi ämbri seinu soojendama ja läks keema küll.

Leeklamp oli üldse meil väga tähtis ja eluline riistapuu, ilma selleta juba "sõtta" ei mindud. Leeklambiga tehti kõik asjad ära. Leeklamp asendas isegi auto kabiini rikkis soojendust. Tõsi küll, kõnealuse lambiga oma autot soojendanud sõdur nägi välja nagu mõni Lumumba Kesk-Aafrika vabariigist ja sinel tuli minema visata, aga vähemalt soe oli :D
ennww
Liige
Postitusi: 308
Liitunud: 11 Mai, 2006 9:12
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ennww »

Teejoomist oli meil küll palju. Üks asi oli see, et tihti peale juba "vanake" olles seda kalalurri sööma ei läinud õhtul, noored tassisid sai kasarmusse ja see siis loputati teega alla.
Meid oli seal koos päris mittu eestlast, üks neist divisjoni staabi kirjutaja, nii me siis tihti jõime õhtuti koos staabis teed, seda keetsime karahvinis. Hea klaasist nõu.

Isekeedetud tee oli üldjuhul kange. No mitte selline mürk nagu vangidel, aga ikka eriti läbi ei paistnud.

Õppustel sai enamasti vette keedetud ahju peal. Telgkides olid ju buržuikad sees. Nii tegime ka pesuvett. Heal juhul viidi poügoonielu jooksul ühel korral sauna, kas siis lähimasse linna või tuli telgisaun kohapeale. Talvel -20ga tegime ahjupeal termosesisuga vee soojaks kuumaks, ja siis kiiresti õues hanges pesime. ja hooga telki kuivama.
Karuke
Liige
Postitusi: 1445
Liitunud: 12 Veebr, 2006 19:49
Asukoht: Stockholm
Kontakt:

Postitus Postitas Karuke »

"Traktor" oli meil tundmatu nähtus. Väeosa kaupluses oli selle eest müügil elektriline keeduspiraal 1 rbl 20 kop tükk. :D
(sihuke väike, mahtus teeklaasi ära )
Ju vist isake polgukas oli hoolitsenud elektrisüsteemi säilivuse eest.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
Kasutaja avatar
villy.64
Liige
Postitusi: 151
Liitunud: 29 Sept, 2005 16:57
Asukoht: Haapsalu
Kontakt:

Postitus Postitas villy.64 »

Ikka traktor.Veel meenub, et koduõlut sai tehtud bogatõris, ehk siis vahukustutis. Seda seni kuni mingi tuletõrjekontroll ühe kontrolliks lahti päästis....oh seda üllatust...
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 351
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

Samuti traktor, kuigi meil nimetati seda kuidagi teisiti - kahjuks olen unustanud kuidas seda nimetati. Kuna žiletiterasid oli piisavalt, siis muid elektroode näha/kasutada ei õnnestunud.
Sehandse riistapuuga seoses meenub koomiline katse keeta pakisuppi. Kolmeliitrises purgis keemaaetud veele supipuru lisamisel lahvatas purgis lilla välk ja õppehoonesse saabus pimedus.

Teine omalaadne elektri kasutamise moodus oli suitsule tule saamiseks. Kaks klambrit, kummagi taha ühendatud eri poolused, mille vahele sai lihtsa naksakuga lükata jupi 'kontrovkat' (peent raudtraati). Suitsule tule saamise tseremoonia käis nii, et üks pistis suitsu hambu, oli valmis imema ja pani vastu traati ning teine lülitas voolu sisse. Asjaga käis kaasas ehtsõjamehelik käsklustejaga - 'Zarjažai', 'Gotovo', ainult et voolu sisselülimisest teavitas 'Sss' ehk siis 'Sosai', mis tuli anda veidi enne lülitamist.
Traadijupike põles muidugi sekundi murdosa jooksul läbi aga tule sai veidikese treenimise peale otsa kenasti. Vanemad olijad olevat alguses proovinud traatspiraali aga kuna sellise eluiga oli sama ja ettevalmistamisvaev suurem, siis jäid lihtsa traadijupi peale.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
gans
Liige
Postitusi: 232
Liitunud: 22 Nov, 2005 20:09
Kontakt:

Postitus Postitas gans »

Lisaks eelpool kirjeldatud vahenditele veel "traktori" võimsam vend- see valmistati kahest lapikuks taotud roostevabast lusikast.
Veel olid kasutuses mingite kuumaveeboilerite tennid- need olid rabavalt suure vastupidavusega- lisaks soojale andsid ka mingil määral valgust.
Aga alumiinumist anum põles sellise peal hoobilt läbi.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1331
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Mitte teadjatele peaks seletama ära ka kustkohast traktor oma nime saanud on. Nimelt hakkasid ziletiterad vooluvõrgu sagedusel 50-60 Hz (nii kuidas kusagi juhtus see sagedus olema), võnkuma ja selliselt tekkiv heli ongi madalal sagedusel kuuldav müdinana nagu kusagil käiks traktori mootor tühikäigul. Sinna juurde lisandus muidugi ka eralduvate vesiniku mullide õrn mulin. Minu mäletamist mööda oli selliselt keedetud vesi ka pisut teise maitsega kui muidu.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline