Tubakas

[linnavurle]

Suitsumehed, kust, kuidas ja milliste hindadega tubakat hankisite?
Nagu ma foorumit lugedes teada sain, maksti mõnedes väosades tubakakompensatsiooni (80 kopikat). Või siis jagati tubakas natuuras välja. Kui palju seda oli, kas jätkus ka? Ja missugust tubakat - lahtist, filtrita sigarettidena, paberossidena? Meil ei makstud ei kompensatsiooni, ei jagatud midagi. (aastad 84-86)

Tubakat sai soetada kauplusest või tshainajast. Põhiline mark oli meie väeosas filtrita Astra (maksis vist 25 kopikat pakk). Priima oli hinnatud (16 kopikat pakk), aga millegi pärast oli Priima väosa poes või tshainikus väga harva müügil.
Astrale alternatiivina olid tavaliselt müügil filtrita sigaretid Vatra (samuti 25 kopikat pakk); see sõltus vist kaupluse juhataja suvast, kumba marki ta tellis.

Paberossid Belomorkanal (kummalisel kombel hinda ei mäletagi) olid ka müügil, aga neid eriti ei ostetud, sest nad kippusid nö tühjaks jooksma ja paberosside asemel leidsid taskust vaid tubakapuru.

Filtriga sigarette eriti ei ostetud, isegi ohvitserid kiskusid Astrat või Vatrat. Sõdurid ei ostnud neid hinna pärast, ohvede kohta ei oska öelda, miks. Kodunt saadeti aeg-ajalt ka filtriga sigarette (minu lemmikmark oli juba varasemast Ekstra), aga kui aus olla, siis tekitasid need sigaretid meeldivaid emotsioone vaid enne süütamist: olin ära harjunud filtrita kangete sigarettidega ja filtriga Ekstra jäi kuidagi lahjaks.

Kahe aasta jooksul oli ka juhus, kui uuendati NZ ladusid ja sealt visati välja kastide kaupa sigarette Dõmok. Neid võis igaüks võtta nii palju kui süda lustib, aga tegemist oli ikka tõelise põhuga, see Dõmok oli ikka viimane avarii-variant, neid isegi ei varastatud dumbotshkast. Pika seismisega oli neile tekkinud mingi imelik odekolonni-maitse, aga ilmselt olid nad juba sündides saast.

Sama suurpuhastuse käigus visati minema kastide kaupa moosi, mis oli pakendatud liitristesse klaaspurkidesse!!! Ei tea, kuda teda sõja ajal transporditud ja hoitud oleks? Neid moose lubati ka võtta, oli teisi kahte sorti - punane ja kollane. Millest tehtud, ei tea siiamaani. Vanaema vaarikamoosi ta maitselt muidugi ei meenutanud, aga valge leivaga sündis süüa küll. Kui vana see moos oli, seda ei tea, aga sööjatega midagi igatahes ei juhtunud, ei täheldatud isegi kroonilist kõhulahtisust.

[ignatius]

Populaarseim mark oli "Pamir"(oli vist ikka selline nimi tal?), mis maksis 10 kopikat pakk. Seda nimetati meil ka "termojadernõi", sest vähemalt Baltikumi poisid olid tsiviilis paremate markidega harjunud ja see lõi algul nii mõnelgi kõhu lahti.
See, kes kodust lisatoetust ei saanud, pidi väga pingsalt raha lugema, kui ta veel suurem suitsumees juhtus olema - oma kolm rubla läks suitsu peale ära, üle jäi 80 kopikat.
Küllap seepärast oli populaarne pöördumine suitsetaja poole - "pokurim?" Vastavalt teenistusajale ja isiklikule heldusele võis sellele reageerida kas koni lõpunitõmbamise loovutamisega küsijale või hoopis ülbe vastulause: "Kto pokurit a kto hui sasjot."
Minul kulus kuus umbes 20 pakki. Liiatigi sain kodust regulaarselt pakke, kus nii suitsu (Ekstra, Tallinn) kui raha.

[Karuke]

Polulaarseim mark meil Leningradis oli "Strela" 25 kop pakk, ilma filtrita, midagi "Astra" taolist.
Mingeid kompensatsioone ei olnud, väeosa puhvetis oli müügil millegipärast üüratu hulk erinevat tubakat, sh sigarid.
Filtriga sigarettidest läksid kõige paremini bulgaaria omad - "Rodhopi", "Stewardess" jms.
Kui keegi liiga palju suitsu pommis - siis sellele sai varutud keemiarelv "Ligeros".

[linnavurle]

Pokurim-teema on mullegi tuttav. Sõpradega sai ikka koni jagatud; samuti juhtus sageli, et sigarett kustutati poole pealt ja koni pisteti mütsi-pilotka vahele, et seda järgmisel korral edasi tõmmata. Vihale ajas aga mitmete vene meeste suhtumine - kui oli palgapäev, siis tangiti end igasugu kraami täis, raisati kogu raha ära ja ülejärgmisel päeval hakati juba sigarette nuiama. Aga see on vist vene rahvusele omapärane - kui täna olen rikas, teen kõigile välja, homme, ülehomme jne aitavad mind sõbrad.

Karauulis kontrolliti meil enne postile minekut muide taskuid - see oli ikka hirmus kuritegu, kui tahtsid suitsude ja tikkudega postile minna.

[OveT.]

Kui keegi liiga palju suitsu pommis - siis sellele sai varutud keemiarelv "Ligeros".

See "Ligeros" oli magusamaitselises paberis filtrita sigarett (üks Kuuba sort oli veel lisaks- nime ei mäleta enam). Vaat need olid tõelised sigaretid- kanged ja aromaatsed. Lihtsalt nauding, võrreldes Strela või Astraga.

[linnavurle]

Mulle on nagu kuskilt meelde jäänud, et Ligeros oli valmistatud sigarite toomisel üle jäänud purust. See võis muidugi linnalegend ka olla. Seda marki proovisin veel koolipoisina enne väkke minekut; ajas teine koledal kombel köhima ja tatistama

[OveT.]

Mulle on nagu kuskilt meelde jäänud, et Ligeros oli valmistatud sigarite toomisel üle jäänud purust. See võis muidugi linnalegend ka olla. Seda marki proovisin veel koolipoisina enne väkke minekut; ajas teine koledal kombel köhima ja tatistama

Võib vastata tõele küll.
Leningradis ja Viiburis käies sai Kosmost proovitud. See oli vist 40 kopikat.

[OveT.]

Põhiline mark oli meie väeosas filtrita Astra (maksis vist 25 kopikat pakk).t.

[kalleb]

suitsumees ei olnud

aga ega mingit suitsuraha ka kellegile ei antud

meil olid moosid suurte 3 ja 5 liitriste metallkonservide sees

[OveT.]

meil olid moosid suurte 3 ja 5 liitriste metallkonservide sees

See oli povidlo.
Povidlo – pehme marmelaad, suhkruga tihedaks keedetud puuvilja- või marjapüree.

[alax]

Muidugi ei antud eraldi mingit kompensatsiooniraha, ikka palutskaga koos. Ma imestasin, miks selline imelik summa oli 3.80 ja siis saingi rooduka käest selgitust, et 80kop. on tubaka kompensatsioon. Mahorka pakk maksis tollal 0.60. Ma ise ei suitseta, aga lõbus oli küll vaadata, mida sisse tõmmati. Meil paljud läksid piibu peale üle, sai konisid lõpuni tõmmata. Suvel polügoonil oli segu konidest, mahorkast, lepalehtedest. Aasta oli 1971.

[Satakas]

kas kellelgi sellise margiga nagu NAORA on kukkupuudet? tegu polnud vene margiga. pakil olid mingid araabiapärased hieroglüüfid ja isegi umbes 20a vanana oli oi, türa, kui kange. kuulu järgi olla seda saadetud sõbralikest araabiamaadest.

[OveT.]

kas kellelgi sellise margiga nagu NAORA on kukkupuudet? tegu polnud vene margiga. pakil olid mingid araabiapärased hieroglüüfid ja isegi umbes 20a vanana oli oi, türa, kui kange. kuulu järgi olla seda saadetud sõbralikest araabiamaadest.

Süüria

[ignatius]

Pokurim-teema on mullegi tuttav. Sõpradega sai ikka koni jagatud; samuti juhtus sageli, et sigarett kustutati poole pealt ja koni pisteti mütsi-pilotka vahele, et seda järgmisel korral edasi tõmmata. Vihale ajas aga mitmete vene meeste suhtumine - kui oli palgapäev, siis tangiti end igasugu kraami täis, raisati kogu raha ära ja ülejärgmisel päeval hakati juba sigarette nuiama. Aga see on vist vene rahvusele omapärane - kui täna olen rikas, teen kõigile välja, homme, ülehomme jne aitavad mind sõbrad.

Karauulis kontrolliti meil enne postile minekut muide taskuid - see oli ikka hirmus kuritegu, kui tahtsid suitsude ja tikkudega postile minna.

Seoses selle jutuga tulid meelde kaks asja.
Ühe kroonilise suitsunuiajaga tehti selline trikk, et spetsiaalselt tema jaoks topiti ühte sigaretti tillukesi küünetükke. Mees sai nuiamise peale temale ettevalmistatud sigareti kätte, süütas, tõmbas paar mahvi - ja suitsuisu oli tükiks ajaks kadunud.
Ja karauulis oli suitsetamine rangelt keelatud ja aeg ajalt kobati enne postile minekut taskud läbi. Sigareti ärepeitmine polnud eriline probleem aga läbikobamise korral äraandlikult krõbiseva tikutoosi asemel peideti ära tükk väävlit ja paar tikku.

[ghost]

Suitsudeks oli Vatra, Priima, Dukat tehase paberossid – nagu Bellamor aga peenemad, need olid seljakottides, millised häire puhul kõigest sealleiduvast kraamist tühjaks tegime. Filtriga suitsudest oli eelistatuim Stolitsnoe. Eks suitsuvalik sõltus hetke rahakoti seisust..