USA kokkuvarisemine

[harri13]

niisiis stenaarium:USA majandus kuumeneb üle. aksiad ja raha ja väärtpaberid muutuvad kiiresti väärtusetuks. Terroristid ründavad majanduskriisis olevat USAd. USA valitsus astub tagasi. USA positsioonid vähenevad väga kiiresti. Iraagis ja Afganistanis saadakse lüüa. Ülejäänud maailm suudab end hoida majanduskriisist. Ameerika on kokkuvarisenud, maailma esikoht on vakantne. Mis saab edasi? Kes asub maailma supervõimuks? kas EL, Venemaa, Jaapan, Hiina RV või hoopis Islamimaad ja terroristid.NB! Pidage meeles, et Eesti ja teiste riikide väed on Iraagis, NATO on enda mõju minetanud, USA poolt rajatud välisele võimsusele pole võimalik võimalik enda võimsust rajada...

[Karuke]

Eks liidrikoha haravad EL majanduslik võimsus koostöös Venemaa nahaalsusega.
Kusjuures märksa vaesema kuid ambitsioonikama Venemaa diktaadi alla mitte sattumaks tuleb EL-il kõvasti rabelda.
Ka Hiina oleks võimalik kandidaat kuid Hiina mõju tugevnemine ei ole kasulik mitte kellelegi, ei lagunevale USA-le, ei EL ega venemaale, samuti mitte Jaapanile ja isegi mitte islamimeestele.

[araterI]

Tõsised inimesed vist selliste fantaasiatega ei tegele? Endale pakub huvi asi sellepärast, et 10-30 aasta perspektiivis võib tekkida olukord kus sõltumata naatodest ja ee-ellidest leiab vene võimaluse meil noaga neeru urgitseda. Ehk mind huvitab, mis situatsioon see võiks olla ja kuidas seda ette ära tunda.

Suure tõenäosusesega ei tulene USA majanduse mõjuvõimu vähenemine läbi ülekuumenemisjärgse kriisi vms. Kui, siis toimub vaikne hääbumine nagu on juhtunud varasemate superriikidega. Maailma rahaturud on nii globaalsed ja suure intertsiga, et suurt pauku kohe ei käi. Väikesedi laksakaid tuleb kindlasti ette aga praegu on näiteks USA turud pärast mõneajalist eufooriat täiesti adekvaatselt tagasi tõmmanud. Ja nii ikka aeg-ajalt. 1920-ndate majanduskriis enam ei kordu.

USA-s "valitsus ei astu tagasi" neil on seal natuke teistmoodi loogika kui me siin Eestis või Euroopas harjunud oleme. Iraagis ja eriti Afganistanis "lüüa saamisest" ei ole mõtet rääkida. Võib rääkida passiivsusest või tagasitõmbumisest ja selle skandaalsusest. Peaprobleem on ikkagi võimalik sõda Iraaniga. Põhja Koreaga on lihtne 1:0 teha. Pigem võiks mingit uuetüübilist jama otsida Ladina-Ameerikast a la Chavez või Kaug-Aasiast - nt Indoneesia. Olukorda halvendaks see, kui Venemaa ärkaks ja hakkaks mingil suunal sõdima. Hetkel tõenäolisim on Kaukaasia suund ja selle varjus Baltikum või Valgevene/Ukraina. No jääb ka Kesk-Aasia aga seal laiutab Kasahstan ees. Baltikum loomulikult siis kui Nato ei saa või ei taha sekkuda. Ja seda kõigest hoolimata. Ootame 20 aastat - EL on juba üsna sarnane ÜRO-le, natoga nii lihtne ei ole aga me pole veel kõike näinud. Näiteks kutse Venemaale ühineda Natoga. EL ei näita mingied normaalseks muutumise tendentse.

EL ei ole supervõim ega saa selleks. Kui ei suudeta nii lihtsaid asju ära lahendada nagu põllumajanduspoliitika, Prantslased panevad üle päeviti jalad lauale ja peeretavad, Saksa aja endiselt mingit baatushka Rossija liini ja UK ripub endiselt USA nisa otsas (no kõike liialdan aga mõte jääb samaks), siis ei ole sellest EL-ist midagi loota. Kogu ülejäänud EL on nii heterogeenne, et vaatab seda suurte titemängu tüdimusega pealt. Eestil on selles asjas roll aga see roll tuleb veel võtta.

Tulevane supervõim on ammu teada - see on Hiina. Me võime seda tahta või mitte aga 1 miljardi inderts ja tavaline diskontomatemaatika ütleb, et hiljemalt 50 aasta pärast see juhtub ja konkurente pole. Hiina kommunistlik agressiivus seguneb Jaapanilaadse ida-korporatiivsusega ja ongi olemas. India väikese hilinemisega ka aga ambitsioonid on natuke teised. Jaapan juba on ja jääb mõttetuks Kagu-Aasia heaoluriigiks ja Lõuna-Korea liigub sinnapoole. Venemaal jätkub jõudu tõmblemiseks täpselt seni kuni on naftat ja gaasi. USA on tuleviku Suurbritannia - siiski tugev aga mitte üleliia laiav arenenud riik. Muidugi nende latiinodemograafia võib 50-100 aasta perspektiivis nii mõndagi muuta.

Kui USA oma laiamist koomale tõmbab ja Iisrael ei saa ka nii palju ülbitseda siis pakun, et terrorism tõmbab koomale ja see jääb 20 saj lõpu 21 alguse fenomen. Vanad saavad ise ka aru, et pole mõtet. Peamine islamirelv on tiltsu ja tussu ja sigivad nad endiselt nagu jänesed. Illegaalne immigratsioon Euroopasse muudkui edeneb, eriti pärast mõnede Balkanimaade ja Türgi EL-i vastuvõtmist. EL-i elanikkonnast aastal 2100 on vähemalt 30%, halval juhul kuni 50% islamipäritoluga inimesed. Mida Sa ikka oma suguvendi pommitad kui kontroll on juba käes.

[Tux]

Võimalikke teoreetilisi mantlipärijaid on muidugi mitu, mõned nendest omavad ka ambitsioone sellist rolli omada. Selleks aga, et seda edukalt teha on vaja omada mitut vahendit: rahanduslikku, sõjalist, tehnoloogilist ja poliitilist.
Ühte dominanti kohe ei tule, esialgu hakkab aset leidma piirkondlik jõudude koondumine:
Venemaa - hüppab rõõmust lakke ja kasutab juhust, et oma naabritega ülbitseda, ei oma aga siiski piisavat rahanduslikku, sõjalist ja tehnoloogilist resurssi, et ronida uuesti näiteks aafrikasse ja ameerika kontinendile.
India - ei oma ambitsioone, et maailma valitseda, aga kasutab kiirelt võimalust ja nullib ära Pakistani.
Hiina - "first fings first" - Taivani probleem leiab lõpliku lahenduse, ülejäänud piirkonna riigid nagu Vietnam, Põhja Korea jne. tahavad olla Suure Hiina kõige parimad sõbrad. Lõuna-Korea ja Jaapan on esialgu raskemad seedida.
Brasiilia ja Argentiina - teevad omavahel liidu või siis lähevad kiskuma, ei oska ennustada.
Euroopa - suurim troonipärimise pretendent, euro saab uueks maailmarahaks. Inglismaa ja Rootsi liituvad rahaliiduga. Pool maailma vaatab suu ammuli Brüsseli poole ja nõuavad kaitset ja õiglast vahekohtu pidamist-rahuvalvamist. Kuna enamik USA teadlasi on pärit välismaalt, siis eurooplased kolivad koju tagasi ja pooled hiinlased, indialased, kes oma kodumaale minna ei soovi tulevad ka Euroopasse. Olen optimist ja usun, et euroopa suudab ennast kokku võtta ning sisesed vastuolud ületada. Kogu maailmas korra loojat EU-st siiski ei saa, aga lähipiirkonnas nagu seda on Põhja-Aafrika hoitakse kord majas. Soome, Rootsi ja Ukraina liituvad NATO-ga.
Aafrika - algab suur segadus ja arvete klaarimine ning kolonisaatorite poolt joonlauaga tõmmatud riigipiiride õigeks seadmine.
Lähis-Ida - asuvad kõige õigema moslemi välja selgitamisele. Eelkõige selgitavad parimat pärslased ja araablased. Kurdid ei saa samuti võimalust mööda lasta ja vahetavad viisakusavaldusi türklastega. Naftasheigid on sunnitud valima endale poole.
ÜRO - muutub sama mõtetuks jututoaks kui seda oli Rahvasteliit.

[Kapten Trumm]

niisiis stenaarium:USA majandus kuumeneb üle. aksiad ja raha ja väärtpaberid muutuvad kiiresti väärtusetuks.

Miskipärast arvan, et USA majandust ei reguleeri idioodid....

Terroristid ründavad majanduskriisis olevat USAd.

Miks arvad, et need asjad üksteisega seotud on? Peale 9/11 ei ole suudetud mitme aasta jooksul korda saata enamat kui paar pommi Londonis. See annab selge ülevaate pommimeeste võimekusest. Õigemini on nende võimekus nii väike, et 9/11 (mis sõjalises mõttes ei tekitanud USA-le märkimisväärset kahju) teostamisele eelnes mitu aastat planeerimist ja ettevalmistusi.

Teiseks majanduskriis ei avalda USA kaitsevõimele kunagi nii suurt mõju, et terroristid saavad end vabalt tunda. Kui ka kaitsekulud langevad poole võrra, on sellest enam kui küllalt oma mandriosa kaitsmiseks.

USA valitsus astub tagasi. USA positsioonid vähenevad väga kiiresti. Iraagis ja Afganistanis saadakse lüüa. Ülejäänud maailm suudab end hoida majanduskriisist.

Vähevõimalik.

Ameerika on kokkuvarisenud, maailma esikoht on vakantne.

Isegi 1929. a majanduskriisi ajal ei varisenud USA kuskile. Oli jah raske, aga ka näiteks siis jäi riik riigiks - näiteks Hooveri tamm Colorado jõel, mis oli tollal maailmas suurimad hüdrotehnilisi rajatisi, ehitati suure majanduskriisi ajal, kasutades selleks sundkorras mobiliseeritud töötuid
http://en.wikipedia.org/wiki/Hoover_Dam

Ennem varisevad Hiina, EL või Venemaa.

Mis saab edasi? Kes asub maailma supervõimuks? kas EL, Venemaa, Jaapan, Hiina RV või hoopis Islamimaad ja terroristid.NB! Pidage meeles, et Eesti ja teiste riikide väed on Iraagis, NATO on enda mõju minetanud, USA poolt rajatud välisele võimsusele pole võimalik võimalik enda võimsust rajada...

Iraak tegelikult ei mõjuta maailma stateegilises plaanis eriti palju asja. Naftat märkimisväärses koguses ei tule sealt praegugi.

USA kriis on väga halb variant eelkõige Eesti jaoks, sest NATO kahest tiivast (üks on USA+GB ja teine mädanev vana euroopa) suudab meid reaalselt aidata ainult esimene. Kui on küsimus selles, kes suudab 48 h jooksul saata siia õhudessantdiviisi või suurema lennuväeüksuse, siis vanast Euroopast seda saada (naer saalis) - peale USA ja GB meile keegi sellist abi pakkuda ei suuda.

[kaur3]

Siin on 2004 aasta jänkide mõttemängud tuleviku suhtes.

http://www.dni.gov/nic/NIC_2020_project.html

Siin on jänkide mõtted sõjalisest abitõttamisest.

http://www.rand.org/pubs/monographs/2004/RAND_MG112.pdf

[harri13]

ma tean et see värk on ebatõenäoline aga näiteks http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=1985 see teema on ka suht ebatõenäoline. oleksoloogia ongi selle jaoks

[araterI]

Kui süveneda 9/11 rahalistesse tagajärgedesse, siis kogumats maailmamajandusele oli hinnanguliselt 100 miljardit USD. Mõne arvates rohkemgi.

Geniaalne, kas pole?

[Kapten Trumm]

Tegelikult oli see 100 miljardit õhumull, ülereageering, paanika. Sisuline kahju oli kahe maja maksumus+kõrvalkahjud+jama koristamine. Võib-olla mõni miljard. Ülejäänu oli õhu edasi-tagasi pumpamine.

Asja võimendas omakorda meedia ja paljud kasutasid võimalust, et soetada endale kiirelt kukkunud aktsiaid, mis pärast uuesti hinda läksid.

Kas seda võitu on arvesse võetud? Ja näiteks sõjatööstusele väga positiivselt mõjunud järgnevaid sündmusi - Iraagi ja Afganistani sõda?

Niiet igal sardellil on kaks otsa.

[kaur3]

araterl kirjutas:

Kui süveneda 9/11 rahalistesse tagajärgedesse, siis kogumats maailmamajandusele oli hinnanguliselt 100 miljardit USD. Mõne arvates rohkemgi.

9/11 otsese tulemusena läksid jänkid Afganistani. Mõni aasta hiljem samal ettekäändel Iraaki. Sellest ajast saadik on juba otseselt sõjamasina käigus hoidmiseks uskumatus ulatuses pappi magama pandud. Lisaks veel kulud nö nation buildingusse. Kui neid sõdu ei oleks olnud, siis mis oleks küll nafta hind? Meie head idanaabrid naudivad otseselt selle vilju. Eestis on see omakorda üks inflatsiooni põhjustest. Meie sõdurid on mõlemas sõjas ja ebaproportsionaalne osa Eesti sõjaväe aurust läheb sinna. Lisaks on pidev kamm moselemitega kogu Euroopas, kes ennast Al Qaeda mõttekaaslastena defineerivad ning jama tahavad kokku keerata (Madrid, London). Siit tulevad jälle kaudsed kulud julgeolekule, integratsioonile jne. Kas Iraan laiaks kui Saddam seal tal vastaks oleks jne.

Üks kamm on kajuks käimas Lähis-Idas ning kui sellise olukorra tekitamine oli Al Qaeda eesmärgiks, siis on neil kõik läinud plaani kohaselt.

[kaur3]

Lisaksin oma eelmisele mõttekäigule kahe harituma, Kolumbia ja Harvardi taustaga, inimese kalkulatsioonid-mõttekäigud.

http://www2.gsb.columbia.edu/faculty/js ... n_iraq.pdf

Eelmise aasta seisuga kalkulatsioonid leiab järgneva lingi alt ning kulutused on juba kõvasti tõusnud.

http://www2.gsb.columbia.edu/faculty/js ... Milken.pdf

Kui siia liita veel koalitsiooni kulutused, siis läheva numbrid veelgi suuremaks.

[kaur3]

Kujundlik ülevaade jänkide Iraagi sõja kuludest. Tulevikuprognoos järgmiseks 10 aastaks on uskumatult suur number.

http://www.foreignpolicy.com/Ning/archi ... pn-159.pdf

[ak47]

Kujundlik ülevaade jänkide Iraagi sõja kuludest. Tulevikuprognoos järgmiseks 10 aastaks on uskumatult suur number.

http://www.foreignpolicy.com/Ning/archi ... pn-159.pdf

Oi jummel meeletult suured numbrid tõesti.

[Kapten Trumm]

USA kokkuvarisemise asemel on meile hoopis reaalne märksa proosalisem must stsenaarium: demokraatide triumf järgmistel presidendi ja kongressi valimistel. Demokraadid on end järjekindlalt näidanud suurte "rahupooldajatena".

Kui demokraadid hakkavad oma agendat ellu viima, tuleb USA-le teine Vietnam ja mitte ainult:

1. Väed tuuakse Afganistanist ja Iraagist koju.
2. Nendes riikides puhkeb koheselt suurem kodusõda
3. Iraagis hakkavad erinevad moslemimaad omi huve taga ajama - türklased notivad kurde, Iraan toetab shiasid ja Süüria sunnisid. Igaüks üritab vastavat tükki Iraagist endale haarata. Sama väiksemal kujul Afgaanis.
4. Venemaa produtseerib ÜRO julgeolekunõukogus resolutsioone Iraani kaitseks ja vetostab kõiki Iraani vastaseid meetmeid. Eesmärgiks on suurema regionaalse sõja õhutamine Lähis- ja Kesk-Idas.
5. Naftadefitsiit, hinnad lendavad taevasse. Venemaast saab hoobilt naftamüüja, millest sõltub kogu maailm. Relvajõud kosuvad tublisti.
6. USA ei suuda midagi parata, sest tänu "demokraatidele" on lähepositsioonid käest antud, armee ära kohitsetud ja sõjaline osalemine Euroopas null.
7. Kõik saadaolevad NATO väed üritavad meeleheitlikult ohjata kriiside levimist üle maailma. Kuid neil napib jõudu, sest eelkõige euroopa sotsialistlik pool on kärpinud neide teovõime olematuks. Õhujõudu piisab hädapäraselt oma territooriumi valveks tugevneva Venemaa eest. USA-l ei ole vägesid ega relvastust saata, samuti on kogu külma sõja aegne sõjaline logistika ja infrastruktuur igasugu "pingelõdvendajate" poolt ammu hävitatud.
8. Algab Venemaa kaotatud territooriumite tagasivõtmine. USA ja inglased võtavad küll vähe sõna, kuid venelased ähvardavad neid sekkumisel tuumarelvaga. Mädanev Euroopa on nagu 1939 - igaüks üritab vagusi istudes oma nahka päästa. Vene tuumarelva eest pole end kaitsta millegagi, sest eelkõike Saksa sotside vastutöötamise tõttu (et saada gaasi) ei ole raketikilp ikka valmis.
9. Saksamaa abistab vaid neid riike, kes tema nahka kaitsevad, eelkõige Poola ja Tsehhi.
10. Baltikum on saatuse hooleks jäetud. Tänu "NATOga lõimumisele" on sõjaväe võitlusvõime olematu, puuduvad raskerelvad ja üldine kaitsetahe. Millele on kaasa aidanud mitmete poliitikute tegevus. Umbes kuuajalise sõdimise järel lükkavad vene tankid viimased kaitsjad merre. Lätist sõidetakse üle umbes nädalaga, Leedust kahe nädalaga. Eesti, kes ehk pole selleks ajaks kaotanud oma ajateenistust ja suurt reservarmeed, peab vastu natuke kauem.
11. Soome vaatab asja pealt nagu 1939, lootes jääda puutumatuks, sõjaline koostöö on tänu "prioriteetsetele välismissioonidele" olematu.

Vot see on märksa reaalsem oleksoloogia.

[linnavurle]

Aga juudid? Kas ja kes nende eest hoolt kannab? Sõidavad kaltsupead neist enne üle, kui omavahel hakkavad kiskuma, või tekib mõni muu stsenaarium?