Eesti sõjaväelased

[drachenheim]

Tere, kas kellegi on infot ja/või pilte alljärgnevatest isikutest:

kol-ltn Ernst LEITHAMMEL
kpt Johan ANVELT
kol-ltn Gustav KNORRING
kva Johannes URITAM
mjr Karl AINSON
kva Arnold LEHT
mjr Gert SAMSON
allohv Richard MICHELSON
allohv Voldemar RASS
kpt Nikolai PIIGERT
ltn Elmar MANDRI
kol-ltn Nikolai HELK
kpt Hermann TREUFELDT
kva Rudolf TRUBOK
kva Voldemar LUIK
mjr Aleksander DERRIK
mjr Karl KUKK
kpt Otto ANNUS
kpt Harald VIIRSALU
allohv Johannes SALU
allohv Elmar SELVNIK
kol H. JAKOBSON
kol N. MUHKS

[nublu]

Tere, kas kellegi on infot ja/või pilte alljärgnevatest isikutest:

kol-ltn Nikolai HELK

Eee, mis ajahetkel kol-ltn?

Aga ilmselt ikka teist samanimelist nii kõrges aukraadis ohvitseri Eesti kaitseväes polnud.

Kindralmajor Nikolai Helgist sai kirjutatud siin:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=14&start=3

[drachenheim]

Tänud info eest. See on tõesti sama Helk.

Kirjutasid Helki kohta, et 28.veebruarist 1935 sai Sõjaväeringkonnakohtu esimeheks, mõistis kohut vapside üle 1935-1936 aastal, sai selle eest 1935 koloneliks ning 1937 kindralmajoriks. 1938. aastast oli Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimeheks.

Aastatel 1918-1940 eksisteeris Eestis sõjaväekohtute süsteem. Seega olid olemas kohtu esimeeste ja sõjaväeprokuröride ametikohad. Paika oli pandud kindlad reeglid justiitsohvitseride haridusnõuete osas ning auastmete süsteem. Ohvitser ülendati sõjaväeprokuröri ametikohale määramisega koloneliks (mereväekapteniks), vaatamata tema eelmisele auastmele või auastme vanusele.
Kõrgemaks justiitsohvitseriks Eesti Vabariigis oli Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimees. Kohtu esimehe ametikohale määramisega ülendati ohvitser kindralmajoriks (kontraadmiraliks), vaatamata tema eelmisele auastmele või selle auastme vanusele (Ohvitseride teenistuskäigu seadlus, 1938).

Seega ka Helk sai oma auastme mitte vapsidega võitlemise eest, vaid tänu ametikohale määramisega.

[nublu]

Kirjutasid Helki kohta, et 28.veebruarist 1935 sai Sõjaväeringkonnakohtu esimeheks, mõistis kohut vapside üle 1935-1936 aastal, sai selle eest 1935 koloneliks ning 1937 kindralmajoriks. 1938. aastast oli Sõjaväe Kõrgema Kohtu esimeheks.

/vahepealt tehtud snip-snip-snip/

Seega ka Helk sai oma auastme mitte vapsidega võitlemise eest, vaid tänu ametikohale määramisega.

Ei oma hetkel määramiste ning ülendamiste täpseid kuupäevi, aga sealt eelmises lõigus väitsin nagu seda, et Helk sai enne kindralmajoriks kui määrati Kõrgema Kohtu esimeheks.

Võib-olla tõesti eksisin selles osas ning mõlemad sündmused toimusid samaaegselt. Sel juhul oleks vist pidanud kirjutama, et sai Kõrgema Kohtu esimeheks ning kindraliks vapside protsesside eest

[MOrav]

Knorringi puhul tuleks astuda läbi näiteks Tartu ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnast ja vaadata Knorringu fondi eriti Biograafilised materjalid alt

http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimis ... g_ttl.html

Ja 1994 peeti ta kohta konverents, kus Feliks Luiksaar tast kõneles. Seal ka eluloolised andmed. Ilmus teesivihik, kus need kirjas: "G. Knorringi 100. sünniaastapäevale pühendatud teaduslik-praktilise konverentsi ettekannete tekstid". Vt konverentsist ka Politsei, 1994, sept., lk. 8; Sõdur, 1994, 5(11), lk. 30, Eesti Jurist, 1994, 11, lk. 11-12 jt.

[nublu]

Ei viici praegu iga inimese kohta kogu infi eraldi kokku korjata. Panen sellesse posti kirja selle infi, mis olemas Fred Limbergi raamatus "Isamaa eest".

kol-ltn Ernst LEITHAMMEL
15. märtsil 1924 - kapten E Leithammel oli Sõjavägede staabi vanem käsundusohvitser
1. oktoobril 1928 - major Leithammel oli sõjaministeeriumi juriskonsult.
21. oktoober 1928 - sama ametikoht, aga juba kolonel. ametikoht ning auaste säilisid ka aastal 1939.

Kui vaatad Eesti ohvitserkonna saatuste raamatut, siis seal on kirjas, et Leithammel elas peale sõja lõppu Rootsis ning ka suri seal.

kpt Johan ANVELT

1. septembril 1939 oli major J Anvelt Sõjaväe Kõrgema Kohtu alaline liige. 24. veebruaril 1940 sai kol-ltn

kol-ltn Gustav KNORRING

15. märts 1924 - major Knorring on Sõjaprokuröri abi.
1. oktoobril 1928 - sama koht ning auaste
21. oktoober 1933 - koht sama, auaste kolonelleitnant
21. oktoobril 1934 - koht ja auaste samad
1. september 1939 - kolonel ning juba sõjaprokurör

kpt Hermann TREUFELDT
1. septembril 1939 - major Treufeldt oli Sõjaprokuröri abi

mjr Aleksander DERRIK
1. oktoobril 1928 - kapten Derrik oli 4. suurtükigrupi 3. patarei ülem
21. oktoober 1933 - sama grupp. aga patarei nr 6 ülem, juba major
21. oktoober 1934 - ümberpaigutuste tuul paisanud Petserisse 3. suurtükiväegruppi ning 1. patareisse, endiselt major ja ülem

mjr Karl KUKK
1. oktoobril 1928 - kapten Kukk ning 4. suurtükiväe grupi 4. patarei ülem
21. oktoobril 1933 - sama grupp, endiselt kapten aga patarei muutunud nr. 2
21. oktoober 1934 - kõik sama

kpt Otto ANNUS
21. oktoobril 1933 oli leitnant Annus 2. diviisi staabis surtükiväe ülemale allunud mõõdurühma ülem

Nende ohvitseride kohta oli seal infi. Ülejäänute kohta kahjuks mitte...

[drachenheim]

Suured tänud info eest

[nublu]

Teine allikas, mis ilmselt samuti tuttav, aga asja terviklikuse huvides postitan siia ära ka seal kirjas olnu.

Eesti kaadriohvitseride saatus. Üleval ka Okupatsioonimuusemi kodulehel, kust allpool toodud andmed lahkelt laenatud on

kol-ltn Ernst LEITHAMMEL
Leithammel° Ernst-Friedr. 230984 + 140955 R Stockholm kol bCVY

kpt Johan ANVELT
Anvelt° Johann 250500 + 161069 U Chicago IL kol bCp

kol-ltn Gustav KNORRING
Knorring\° Gustav-Johann 250994 + 171289 D Buchholz kol bpV

kva Johannes URITAM
Uritam# Jhs 240696 + 080842 N VjatLag kpt CRx

mjr Karl AINSON
Ainson Hans-Karl 080887 + 100158 U Baltimore MD klt bCp

mjr Gert SAMSON
Samson-Himm.\ Gerhard-K-G. 281191 + 100459 D Hamburg klt JqU

kpt Nikolai PIIGERT
Piigert°# Nikolai 200802 + 081280 E Sauga maj fTxltn

ltn Elmar MANDRI
Mandri°¤ Elmar 160204 + 150378 R Stockholm kpt CLT

kpt Hermann TREUFELDT
Treufeldt° Herman 141002 + 161264 A Sydney maj bCJY

kva Rudolf TRUBOK
Trubok° Rudolf 070797 + 141057 U Turlock CA kpt bpY

kva Voldemar LUIK
Luik° Voldemar 260897 + 250577 C Toronto ON kpt bf

mjr Aleksander DERRIK
Derrik\° Al-der 170698 + 141081 D Waldkraiburg maj Cp

mjr Karl KUKK
Kukk°# Karl-Friedrich 230396 s 010853 N Vorkuta maj CEfT

kpt Otto ANNUS
Annus° Otto 080701 + 240451 C Toronto ON kpt bCÜ

kpt Harald VIIRSALU
Viirsalu° Harald 260400 + 130682 R Lund maj bCpY

kol H. JAKOBSON
H tähega algavat Jakobsoni seal ei leidunud, ainus kolonel oli seal
Jakobsen° Ludvig-Karl 290593 + 111261 D Köln kol bp

kol N. MUHKS
Selle nimelist ohvitseri seal samuti ei leidunud.

Lõpetuseks pean ütlema et huvitav nimekiri

Valdav enamus neid ohvitsere lõpetas elupäevad väljaspool Eestit. Samas - nimekirjas on nad sees selliste auastmetega, et ilmselt valik pole tehtud mitte selle järgi. Et kas tohib küsida - mille alusel nimekiri koostatud? Mis on see ühendav tegur

Ahjaa, need tingmärgid seal nimekirjas. Nende dešifreerimise lõbu jätan küsijale

L Ü H E N D I D

1. (Tegevus sõja ajal, represseerimine.) \ = asus ümber Saksamaale; * = kuulus Punaarmee koosseisu; / = viibis 1941/1942 Saksa sõjavangis; ° = võitles Nõukogude okupatsiooni vastu; # = represseeriti Nõukogude võimude poolt; ¤ = represseeriti Saksa võimude poolt.

3. (Saatus.) a = arreteeritud; aft = pärast; b = enne; d = surmaotsus(e langetamise päev); e = hukatud; f = langenud; k = tapetud; m = kadunud; O = enesetapp; r = vabastatud karistuse kandmiselt; s = maha lastud (kohtuotsuseta); spr = kevad; summ = suvi; t = kohtuotsus(e kuupäev); w = suri haavadesse; wint = winter; x = viidi Punaarmee koosseisus N. Liitu; + = mittevägivaldne surm; ~ = ligikaudu.

4. (Maa.) A = Austraalia; Ar = Argentiina; B = Belgia; Br = Brasiilia; C = Canada; D = Saksamaa; Dk = Taani; E = Eesti; F = Prantsusmaa; G = Inglismaa; H = Holland; L = Läti; M = merel (hukkunud); N = N. Liit; Nw = Norra; P = Poola; R = Rootsi; S = Soome; T = Tš ehhoslovakkia; U = U.S.A.; Ur = Uruguai; V = Venetsueela.

5. (Elu- või surmakoht.) cp = vangilaager; H = haigla, hospidal; k = krai; o = oblast; P = vangla; POW = sõjavang(is); r = rajoon; v = vald; ~ = lähedal.

6. (Auaste a. 1939.) kad = kontradmiral; kdr = kindral; k-l = kindralleitnant; klt = kolonelleitnant; k-m = kindralmajor; kmj = kaptenmajor; kol = kolonel; kpl = kaptenleitnant; kpt = kapten; ltn = leitnant; maj = major; mkp = mereväe kapten; nlt = nooremleitnant; sva = sõjaväeametnik; vlt = vanemleitnant.

7. (Allikad.) A = Auraamatu andmete kogu (1969-1983); b = elulugu; C = Album Academicum (1994); E = Evald Laasi; f = perekond, sõbrad; G = Karl Gailit; h = ohvitser ise; I = Inno Salasoo; J = Jaan Isotamm; K = Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon; L = Lembit Lauri; O = Ott Ambur; p = trükitud allikad; P = August Pähklimägi; q = ametlik dokument (väljastpoolt N. Liitu); R = EÕRL "Memento"; S = Sõdur; z = Küüditatud 1941; Z = ZEV-i 1942. a. nimestik; t = ZEV-i 1943. a. nimestik; T = Tartu Instituut (Toronto); U = Oskar Angelus (1941); V = Võitleja; W = V. Villemson-Williamson; Ü = Eesti Üliõpilaste Selts; x = ametlikud N. Liidu (surma- jne) tunnistused; Y = Lakewoodi arhiivi mikrofilm nr. 145.

[drachenheim]

Suured tänud.

Nimekiri on koostatud sõjaringkonnakohtu, sõjaprokuratuuri ja kaitseministeeriumi juriskonsultuuri ühise rinnamärgi omanikest (neid oli kokku 24). Ehk ´tegemist oli eelmise iseseisvusaja militaarjuristidega.

[nublu]

Tänud vastuse eest.

Sellisel juhul pakuks välja, et nimekirja kaks viimast ei olnud eestlased. Muhks ilmselt lätlane. Jakobson võis ka tegelikult ole Jakobsons, või siis mõni soomlane, või...

Ühesõnaga, keegi sõbralikest riikidest.

[Marissa]

Vajaks informatsiooni ühe sõjaväelase kohta: RUDOLF MARTINSON (oli kas major, kolonelleitnant või kolonel - täpsem inf aukraadi kohta puudub)

[MOrav]

Hiljem Ruudu Martma.

*

Album Academicum annab:

TÜ matrikkel 9205
Eesnimi Rudolf Johannes (a-st 36 Ruudu)
Perekonnanimi Martinson (a-st 36 Martma)
Kool Tln Sõjakool 27
Eriala keem 28-29-, keem (rakenduskeem) 33-36-
Sünniaeg 3.8.1906
Surm ca 1987
Sünnikoht Trtm Valguta
Surmakoht Tartu
Isanimi Karl
Elulugu Kaadriohvitser, 28 3. üksiku jalaväepataljoni 3. kompanii ülem (veel 34). 40 kapten. II ms ajal NAs.

*

Eesti kaadriohvitseride saatus annab daatumid:

Martma* Ruudu 03 08 06 +25 05 88 E Tallinn kpt COPt


*

Vt EAA, Fond 2100, nimistu 1, s. 8788 - üliõpilastoimik

*

Eesti Vabariigi Sotsiaalho... > 9. Pensionide ja toetuste ... > 9.2. Personaalpensionide m... > Martma, Ruudu Karli p.
Leidandmed ERA.R-16.3k.2741
Pealkiri Martma, Ruudu Karli p.
Lehti 35

[MOrav]

Pean kiiruga kirjutatud tekstile lisama veel, et Rudolf Martinson on ka üks teine mees, major (1893-1959) ja 34. pp. ja 286. pp.

[štabskapitan]

Soovitan vaadata Riigiarhiivi lugemissaali Tallinnas Madar tn. Avariiulil on fondi 495 nimistu 7 (2 kd), mis sisaldab Eesti sõjaväes teeninud ohvitseride teenistustoimikuid. Kõik on ilusti alfabeedis. Usutavasti saad sealt kõige põhjalikuma vastuse.

[Marissa]

Aitäh, et aitasite mul vanavanaisa jälgi ajada ...