Eesti keel vene sõjaväes

[kalleb]

harilikult seda pruukida ei saanud sest väeosas eestlasi polnud

kui kellegiga naaberväeosast juttu ajasid eesti keeles siis harilikult hakkasid segased vinguma sest ei saanud jutust aru

(a la -potsemu porusskii ne govoris ja potsemu po nemetski govoris)

üks tuttav rääkis et mingi venelane tuli ta juurde ja kukkus painama et nii-on ju eesti keel väga saksa keele sarnane,et peaaegu sama

tüüp muidugi polnud suu peale kukkunud ja küsis kohe vastu et ma olen kuulnud et vene keel on hiina keelega väga sarnane ,on ju tõsi

üldiselt mustad kartsid et sa sõimad kindlasti teda oma keeles

ka ohvitserid hakkasid vigisema kui eesti keelt rääkisid

muidugi kui ikka väeosas 85% eestlasi oli siis oli ka eesti keel poolametlik keel (nägin seda ainult ühes väeosas)

[ennww]

Utšebkas oli eestlasi palju, saadeti kõik pundis TPI-st, meie "patareis" olime 6-kesi, lisaks veel teistes üksustes. Omavahel olles ikka rääkisime eesti keeles, viriseti, aga kallale ei tuldud
ka hiljem teenistuskohas olime 4-5 eestlasega meie divisjonis, polgus kokku ehk 10-12 eestlast. Omavahel kokku saades oli raudselt kõnekeel eesti keel. "Töökeel" ja suurema pundiga koosistusmise keel oli ikka vene. Aga ka aserid, usbeid ja hohollid rääkisid omavahel oma keelt, otsest kottimists ellepärast ei olnud.
Peale kroonut oligi nii, et niisama suhtlemisel eesti keelega probleeme polnud, aga poodi minnes hakkasin automaatselt vene keeles rääkima.

[linnavurle]

Mul oli isegi juhus, kui zampolit KÄSKIS eesti keelt rääkida:)

Teenisin Tallinna-nimelises väosas (baseerus teine Novosibirski lähistel) ja sinna toodi igal kevadel ja sügisel 10 eestlast või eestivenelast. Kuna väeosa ise oli suht väike (ma tõesti meeste arvu ei tea, aga mahtusime koos kõigi abiteenistusega ühte 4-korruselisse kasarmusse, kusjuures voodid olid kõikjal ühekordsed; ühes "pomeshenijes" elasid tüübid, kes ei kuulunud meie väeossa ja üks "pomeshenije" täitus vaid siis, kui noored karantiini pandi) , siis oli eestlaste kontsentratsioon suur.

Mina olin juba dembel, kui zampolit kamandas mind tsainajasse, et mine aja nüüd oma kaasmaalastega juttu. Olid saabunud järjekordsed 10 eestlast. Zampolit istus ka tsainikus ja muudkui naeratas ning käskis mul aga eesti keeles poistega rääkida, et kui tubli ja hea meie väeosa ikka on ning kui tore on seal teenida. Ma siis rääkisin naeratuse saatel, mis vaeseid mehi kahe aasta jooksul ees ootab ja zampolit oli ka kangesti õnnelik

[dude]

minu naabrimees - eesti venelane, õppis eesti keele jälle vene sõjaväes selgeks kuna enamus tema rühmas olid eestlased ja muud võimalust nendega suhtlemiseks polnud ja ju siis jätkus tahet ka, aga uskumatu ikka...

[Tarmo Männard]

Kõige ilusam lause, mida olen suutnud sõjaväes eales teisele eestlasele ütelda, oli:

"Armin, võta apilkasid ja sõpiita sinna teise kletkasse"


nuuuuuuu, keeleteadlased.......kes tõlgib noorte jaoks ära

[kalleb]

no apilka on saepuru ja kletka on puur ehk sulg

see lause siis tähendaks

-võta saepuru ja puitsta sinna teise sulgu-

ju notsudega oli tegemist

mul oli ka tuttav semjorka sealaudas 87-89

näitas oma käekella-see oli see kõige paksem ja suurem komandirskie mis

üldse tol ajal oli

klaas oli praoga ja rääkis et kult hammustas selle katki

[OveT.]

Kõige ilusam lause, mida olen suutnud sõjaväes eales teisele eestlasele ütelda, oli:

"Armin, võta apilkasid ja sõpiita sinna teise kletkasse"


nuuuuuuu, keeleteadlased.......kes tõlgib noorte jaoks ära

Armin oli ilmselt sunnitud saepuru teise seasulgu siputama.

[kalleb]

olin korra komandeeringus ühes väeosas kus teenis 9 eestlast,venelane,mingi tsutsmekk ja hoholl-ülemused mõned ohvitserid,teenendasid autoparki kus NZ oli 400 autot
väeosa kutsutii BRIGADA MATERIALNOVA OBESPETSENIJA ARMII

eestlased muidugi rääkisid pidevalt eesti keelt

igale tüübile ja esemele oli eestikeelne nimi pandud

huvitav oli kuulata kuidas tsurkat aeti siis parki

-davai kuradi pilusilm bizduita parki-

tüübid käisid pidevalt nädalavahetusel bussiga kodus sest ülemused tellisid üht-teist ja vahemaa polnud ka mis kauge (ööga sõitis koju)

[linnavurle]

Meil oli periood, kui ühe liikuva telefonikommutaatori meeskond koosnes vaid eestlastest, va autojuht. Siis käis ka kogu asjaajamine vaid eesti keeles ja roodukas rehmas ainult käega - "pust estontsõ sami razbirajut". Mehed olid head spetsialistid, kõik telefoniliinid said õigeks ajaks õigesse paika veetud ja roodukas ei toppinud oma nina vahele. Ainus isik, kes tõsiselt hämmeldunud oli, oli õppuste ajaks kommutaatorile tööle komandeeritud linnatibi - see ei saanud küll muhvigi aru, mida räägitakse ja oli üsna nõutu, küsides vaid, et Kas Hiina on juba Nõukogude Liidu vallutanud ja ta teenindab nüüd hiinlaste kommutaatorit? Neist tibidest, kes meie seltskonda õppuste ajal ilmestasin, olen juba kirjutanud, ei hakka enam pikemalt üle seletama. Vaid niipalju, et ei olnud nad sõduritele näppida, sest ohvitserid võtsid nad tugevama õigusega endale.