Grenader Kirjastus

[istorik]

Olen endale pea kõik selle kirjastuse poolt välja antud Teise maailmasõja teemalised raamatud ostnud ja alati tuleb lugedes peale väike masendus, sest algmaterjal on neil hea aga kas siis tõesti ei ole võimalik leida pädevaid toimetajaid?
Ka viimast raamatut, R.Säägi sõjamälestusi lugedes, teeb mõni fakt tuska:
lk.27 kaart Siivertsi sillapea vallutamisest- allohvitser harald Nugiseks sai selle lahingu käigus raskesti haavata.
lk.28- kasutades elavat laskemoona?
lk.31- kaevikute "rullimine" tähendas venelaste kaevikust välja ajamist.
lk.57 ja lk.59- jutt sellest, et meestel olid seljas kaitserüüd? Vägisi kipuvad mõtted ristisõjale...
Hoolikal lugemisel leiab selliseid kentsakaid fakte veelgi ja mõningaid situatsiooni, millest ka mitmekordsel ülelugemisel sotti ei saa?
Seega on raamatul minu jaoks "ülejala" viskamise maik juures. Kas auväärt sõjaveterani memuaaridega ei peaks väärikamalt ümber käima?

[PW]

Toimetajat, kes sellist teemat valdaks, on ilmselt üsna raske leida. Ainult keeletoimetaja oskustest ei piisa, peab tundma terminoloogiat, ajalugu ja oskama vajdusel ka fakte kontrollida (kui muidugi on kusagilt kontrollida). Olen selliste kindlat ala käsitlevate raamatute toimetamise ja kirjastamisega üsna lähedalt kokku puutunud ning võin öelda, et kerge ja odav see töö kindlasti pole. Ilmselt et need ajalooraamatud vist nii palju sisse ei too, et korralikku toimetajat tasuks palgata. Pidevalt esinevad kirjavead on muidugi teine asi, sellist pornot ei tohiks ühestki raamatust leida.

[Frundsberg]

Mõnikord jääb mulje, et raamatu on tõlkinud isik, kes pole iial antud teemaga tegelenud. Üks viimase aja halvemaid näiteid oli minu jaoks 11 SS diviis Nordlandi raamat. Ei peagi olema eriline spetsialist, lihtsalt võiks enne raamatu trükki andmist teksti korra üle lugeda ja vead ära parandada. Võtaks ehk 1 päev aega.

[speedsta]

lk.57 ja lk.59- jutt sellest, et meestel olid seljas kaitserüüd? Vägisi kipuvad mõtted ristisõjale..

Mõeldakse tõenäoliselt seda asjandust, ei teagi kuidas seda õigem nimetada on?
http://www.ostfront.com/Merchant2/merch ... E-Engineer

Nordlandi raamatu osas ühinen Frundsbergi arvamusega, alguses oli naljakas, pärast hakkasid värdsõnad häirima.

[alex]

eks ta ole - body armour kõlab õigetsi aga kuida ssee eesti keeles peaks olema. raudrüü tundub nagu veidi anakronistlik aga see asjandus ju selline ongi. Muuseas veel seitsmekümnendatel oli miilitsatel sarnane asjandus erivarustusena- muidugi kaetud halli riidega nii et kaugelt just rauda ei näe. Mingil hetkel tekkisid siis tugevast plastikust ja väidetavasti ka titaanist kaitsevestid.

[Arnold]

eks ta ole - body armour kõlab õigetsi aga kuida ssee eesti keeles peaks olema. raudrüü tundub nagu veidi anakronistlik aga see asjandus ju selline ongi.

On selline ilus ja ammu kasutuselolev eestikeelne sõna - "turvis".

[istorik]

Tänud kamraadidele huvitavate arvamuste eest!
Minu arusaamist mööda on viimasel juhul kaitserüüde all mõeldud lihtsalt camot?
lk.57- Meile oli see suureks naljaks, kuna igaühel meil olid Raudristi- lindid rinnas, mis oli kaitstud kaitserüüdega.
lk.59- Meie kaitserüüsid eemalt vaadates võis pidada samaks, mis venelastel.

[oleeg]

PW kirjutas:

Toimetajat, kes sellist teemat valdaks, on ilmselt üsna raske leida. Ainult keeletoimetaja oskustest ei piisa, peab tundma terminoloogiat, ajalugu ja oskama vajdusel ka fakte kontrollida (kui muidugi on kusagilt kontrollida).

Ometi suudetakse vahel ka suuremate apsakateta läbi saada ...

Nõustun täielikult Frundsbergiga:

Mõnikord jääb mulje, et raamatu on tõlkinud isik, kes pole iial antud teemaga tegelenud. Üks viimase aja halvemaid näiteid oli minu jaoks 11 SS diviis Nordlandi raamat.

Aga uusi killuraamatuid tuleb pidevalt juurde ja nende kommenteerimine on suhteliselt tänamatu tegevus - justkui tasuta reklaam või kuidas ?

terv
o

[PW]

PW kirjutas:

Toimetajat, kes sellist teemat valdaks, on ilmselt üsna raske leida. Ainult keeletoimetaja oskustest ei piisa, peab tundma terminoloogiat, ajalugu ja oskama vajdusel ka fakte kontrollida (kui muidugi on kusagilt kontrollida).


Ometi suudetakse vahel ka suuremate apsakateta läbi saada ...

Loomulikult suudetakse, aga inimesi, kes seda puhtalt entusiasmist teevad on väga vähe. Tegelikult ei peaks me üldse virisema, hea et üldse keegi selliseid asju kirjastab.

[Frundsberg]

Kirjastatakse mitte niisama heast tahtest vaid ikka seepärast, et säärased raamatud hästi müüvad. Norida võib iga raamatu kallal, alati teeb autor vigu, oleks võinud raamatut paremini tõlkida jne. Mis puutub aga selle Nordlandi raamatu tõlget, siis see on ju täielik haltuura. Inimene võib ju keelt osata, aga kui sa teemast ikka üldse mitte midagi ei jaga, siis tulebki tõlke asemel välja mingi soperdus.

Kui tegeled sellise temaatika raamatute väljaandmisega, siis võiks eeldada, et tunned natuke ka ise asja vastu huvi. Ja kui tunned huvi, siis on sul ka nähtavasti tuttavaid, kes sinu huvi jagavad. Kui ei raatsi raha maksta, siis võiks kasvõi enne trükki andmist lasta tõlge paaril inimesel üle lugeda. Tuleks ka palju parem tulemus...

[istorik]

Mina olen küll seda meelt, et kui kirjastus annab välja raamatu siis peab see vastama kõikidele kriteeriumitele. Vastasel korral jääb mulje, et tegemist on pelgalt kommertsiga. Kuna Teise maailmasõja teema on jätkuvalt populaarne siis meie inimene ostab aga kõike ja tihtipeale pigistab silma kinni ning mõtlebki, et hea, et sellegi raamatu kätte sain!
Kuna suhtlen nii mõnegi muuseumiga Eestis siis tavakäitumine on viimasel ajal selline, et tuleb kuskilt kirjastusest inimene ja ütleb:"Mul on vaja selle ja selle või tolle ja tolle kohta fotosid!" Hiljem näed neid kuskil uues raamatus nagu R.Säägi raamatu puhul. Olen 100% kindel, et Grenader sai vanahärralt käsikirja ja kuna see ei andnud mahtu välja siis hakati sinna "liha kontidele" riputama.
Mul poleks sellise skeemi vastu üldse midagi ja 175.- pole ka antud raamatu eest kobisemist väärt. Ja isegi see fakt mind ei vaeva, et raamatus kasutatud minu fotot- mulle muidugi teatamata! Aga tehku seda siis kvaliteetselt, et oleks hea lugeda ja nautida! Raamat läheb ju massidesse ning kirjastus peab oma toodangu eest vastutama.

[PW]

Mina olen küll seda meelt, et kui kirjastus annab välja raamatu siis peab see vastama kõikidele kriteeriumitele. Vastasel korral jääb mulje, et tegemist on pelgalt kommertsiga. Kuna Teise maailmasõja teema on jätkuvalt populaarne siis meie inimene ostab aga kõike ja tihtipeale pigistab silma kinni ning mõtlebki, et hea, et sellegi raamatu kätte sain!
Kuna suhtlen nii mõnegi muuseumiga Eestis siis tavakäitumine on viimasel ajal selline, et tuleb kuskilt kirjastusest inimene ja ütleb:"Mul on vaja selle ja selle või tolle ja tolle kohta fotosid!" Hiljem näed neid kuskil uues raamatus nagu R.Säägi raamatu puhul. Olen 100% kindel, et Grenader sai vanahärralt käsikirja ja kuna see ei andnud mahtu välja siis hakati sinna "liha kontidele" riputama.
Mul poleks sellise skeemi vastu üldse midagi ja 175.- pole ka antud raamatu eest kobisemist väärt. Ja isegi see fakt mind ei vaeva, et raamatus kasutatud minu fotot- mulle muidugi teatamata! Aga tehku seda siis kvaliteetselt, et oleks hea lugeda ja nautida! Raamat läheb ju massidesse ning kirjastus peab oma toodangu eest vastutama.

Õigust räägid! Ja minu jutt toimetamise hinna kohta polnud looomulikult seotud sita töö propageerimisega.

[Frundsberg]

Aga samas on paraku kurb tõsiasi see, et enamus meist ei ole esiteks nii haritud, et lugeda vabalt raamatuid kõikides võõrastes keeltes ja teiseks ei ole need võõrastes keeltes välja antud raamatud ka nii väga lihtsalt kättesaadavad tavalugejale.

Seega jääbki tegelikult reaalsuses kahest halvast võimalusest valida vähem halb - raamat ikkagi ära osta ja viletsalt tõlgitud kohad lihtsalt ise enda jaoks normaalseks lugeda. Sest kui jätad raamatu ostmata, siis ei saa sa ju sedagi.

Minu meelst kui juba mingit asja teha, siis püüda teha võimalikult hästi. Ja siin ei ole tihti jutt üldse selles, et korralikult tehtud töö oleks nii metsikult palju kallim. Siin juba palju kritiseeritud Nordlandi raamatu oleks saanud muuta palju paremaks kasvõi siis kui keegi oleks suvatsenud tõlke üle lugeda ja ilmsed rumalused (oskamatu tõlkija poolt tehtud vead) ära parandanud.

Parandus: et mitte liiga teha grenaderi kirjastusele olgu öeldud, et see Michaelesi Nordlandi raamat on välja antud hoopis Olioni poolt. Tõlkijaks keegi Toomas Huik.

[MOrav]

Huik nii väga keegi polegi... Ta ka Michaelise ihutõlk siin. Ja haare on saksa, vene, inglise, soome, leedu...

(Viitele siin klikkida ei saa, * katkestab ära. Lisaks "Rommeli müüt", mis eraldi allolevast viitest.)

http://merihobu.utlib.ee/search*est/ahu ... &1%2C43%2C

[oleeg]

Olen eelkõnelejatega paljuski nõus. Kirjutasin sellest Nordlandi raamatust juba ammu ...
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 91&start=0

terv
o