Eesti Vabariik 1918 - 2008
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Väärt idee Arnoldil! Kärstna tootem on tänapäeval ka kaunis kaeda, ilus helevalge. Mul on mõned originaalpildid ja mõned, mida vanaisa peale sõda igaks juhuks dubleeris (originaale pole kahjuks leidnud), aga pole kusagil skännida neid. Esimesel võimalusel seda muidugi teen ja siis saate näha paari-kolme Järwamaa ausammast.
Гив Ми Мани
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Märjamaa kerkovärat, mis selles mõttes originaal, et peideti tahvlid nimedega, kuid värav ise püsis, kuna punanahad KIRIKUväravat otseseks ohuks ei pidanud (tahvlid hiljem küll hävitati):

Tallinna Kaitseväe kalmistul asunud Mälestusehitisest säilinud urn Metsakalmistul:

Arnoldi poolt näidatud Kärstna samba esikülje kirjad:

Üks viletsakvaliteediline päevapilt Järva-Peetri VS ausambast, mis püsis läbi terve nõukogude aja, (pronkspoiss, tahvlid VS-s langenute nimedega ja sõnad "vabaduse ja" eemaldati). Ümber ausamba on langenute hauad, milledel kirjad stiilis "Langes Vabadussõjas" olid ilusti alles ka N-ajal:


Tallinna Kaitseväe kalmistul asunud Mälestusehitisest säilinud urn Metsakalmistul:

Arnoldi poolt näidatud Kärstna samba esikülje kirjad:

Üks viletsakvaliteediline päevapilt Järva-Peetri VS ausambast, mis püsis läbi terve nõukogude aja, (pronkspoiss, tahvlid VS-s langenute nimedega ja sõnad "vabaduse ja" eemaldati). Ümber ausamba on langenute hauad, milledel kirjad stiilis "Langes Vabadussõjas" olid ilusti alles ka N-ajal:

Гив Ми Мани
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Jälgist uusversioonist rääkides meenub üks Tartus asuv VS mälestussammas, kuhu mingil mulle hämaraks jääval põhjusel telliti uus skulptuurigrupp L. Lapinilt (oli vist?). Mul pilti pole hetkel käepärast, aga see pekist pakatav amorfne paarike ei mõju kuskilt otsalt ilusana.oleeg kirjutas:Kahjuks on tegemist kõige jälgima näitega ... Mõtlen seda, mis seal ümber tehtud on.
terv
o
Гив Ми Мани
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Näe, tuli meele üks koht! Nimelt Paides ei ehitatudki omal ajal ekstra ausammast langenud kangelastele, vaid otsustati selleks tarbeks üks Anna valla härrastemaja kodulinna vedida ja sinna rahvamaja asutada. Võin seega uhkelt rinnale tagudes kekata, et olen isiklikult ühe VS "ausamba" sees laulnud
Nõukaajal laululapsena seda tegin ka ja maja ise siin:




Гив Ми Мани
-
donnervetter
- Liige
- Postitusi: 171
- Liitunud: 28 Juun, 2007 21:36
- Kontakt:
Keila algkool oli ka üks märkimisväärne mälestusmärk.
Pildi lisan hiljem.
http://www.keila.edu.ee/algkool/11.html
Pildi lisan hiljem.
http://www.keila.edu.ee/algkool/11.html
[i]Kui sa oled sattunud ihuüksi keset ääretut kõrbe ja sul on ainult pool liitrit vett, siis ära heida meelt.
Sul jätkub sellest elu lõpuni![/i]
Sul jätkub sellest elu lõpuni![/i]
Oleeg'i pildid



tegu siis kunagise Narva garnisoni kalmistul asuva Vabadussõjas langenute matmispaigaga. Hauatähiste taastamisega on piinlikult pikalt venitatud. Kultuurimälestiste registris selle mälestise kohta järgnev seletus:
Kalmistu õnnistati 5.oktoobril 1919. Mälestussamba kuju telliti Tartust kujur Voldemar Melnikult (aastast 1938 Mellik). Samba aluse kavandi ning samba valmistas kunstnik R. Sajor. Sammas avati 25.septembril 1921.
1940.a. sügisel mälestussammas õhiti. 1960ndatel murti kalmude malmristid maha ja anti utiili ning 1970ndatel lükati kalmistu väravapostid ja osa esimese rea haudu võssa.
17. juunil 1995 avati taastatava ausamba postament koos seletava tahvliga. Mälestussamba taasavamine toimus 15.juunil 1996. Kalmistu on taastamisel.



tegu siis kunagise Narva garnisoni kalmistul asuva Vabadussõjas langenute matmispaigaga. Hauatähiste taastamisega on piinlikult pikalt venitatud. Kultuurimälestiste registris selle mälestise kohta järgnev seletus:
Kalmistu õnnistati 5.oktoobril 1919. Mälestussamba kuju telliti Tartust kujur Voldemar Melnikult (aastast 1938 Mellik). Samba aluse kavandi ning samba valmistas kunstnik R. Sajor. Sammas avati 25.septembril 1921.
1940.a. sügisel mälestussammas õhiti. 1960ndatel murti kalmude malmristid maha ja anti utiili ning 1970ndatel lükati kalmistu väravapostid ja osa esimese rea haudu võssa.
17. juunil 1995 avati taastatava ausamba postament koos seletava tahvliga. Mälestussamba taasavamine toimus 15.juunil 1996. Kalmistu on taastamisel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


