Milleks meile maaväe, õhuväe ja mereväe staap?

[USP]

Eesti on väike riik. Ressursse on vähe. Raiskamist tuleks vältida.
Ometigi on Eestis igal väeliigil oma staap
Ma ei mõista sellise staabirohkuse vajalikkust. Kas poleks kriisiolukorras palju efektiivsem ja operatiivsem, kui sõjategevust juhitakse ühest staabist? Oleks ju?

Vägisi meenuvad loetud lood, kuidas "võitmatu" wehrmachti maavägede ohvitserid kauplesid lennuväelt lennukeid oma rünnakuid toetama. Mida nad vahel aga ei saanud, sest neil polnud õigust käsku anda. Niisiis pidi kauplema...

Kas keegi oskab valgustada sellise bürokraatliku ja ressursseraiskava juhtimismudeli olemasolu tagamaid?

[Juhan K]

See on ka loomulik, et maaväe ohvitser ei käsuta lennukeid. Käsu andmine eeldab konkreetseid juhiseid. St. lenduritele antaks konkreetne käsk kätte, mida teha ja kus teha. Selline asi ei kuulu aga üldiselt ühe maaväeohvitseri pädevusse.

[USP]

Teatavasti oli näiteks punaarmee rindeüksustel kasutada omaenda lennuvägi -lennukid, mis allusid otseselt rindejuhataja (jt) käskudele. Polnud sellist asja nagu sakslastel, kus maavägede mehed pidid manguma vajalikku õhutoetust. Punaarmees andis maavägede vastav ohvitser käsu -ja kõik juhtus.

Arvestades, et Eestis saab vaevalt olema omaenda strateegilist lennuväga jmt, on arusaamatu, miks vähesed lennukid (või NATO lennukite koordineerimine) ei saa olla ühtse juhtimise all? Või miks on meie väikese mereväe suunamiseks ja juhtimiseks vaja eraldi staapi?! Eesti kaitsejõud on nii väikesed, et on jabur omada nii rahamahukat juhtimisstruktuuri nagu praegu. Mida rohkem vahelülisid seda rohkem filtreid. Selliseks struktuuriks pole minu arust muud seletust, kui mõnede asjaosaliste inimlik soov olla Tähtis Nina ja oma ambitsioone teostada.

[Error404]

Eesti on väike riik. Ressursse on vähe. Raiskamist tuleks vältida.
Ometigi on Eestis igal väeliigil oma staap
Ma ei mõista sellise staabirohkuse vajalikkust. Kas poleks kriisiolukorras palju efektiivsem ja operatiivsem, kui sõjategevust juhitakse ühest staabist? Oleks ju?

Vägisi meenuvad loetud lood, kuidas "võitmatu" wehrmachti maavägede ohvitserid kauplesid lennuväelt lennukeid oma rünnakuid toetama. Mida nad vahel aga ei saanud, sest neil polnud õigust käsku anda. Niisiis pidi kauplema...

Kas keegi oskab valgustada sellise bürokraatliku ja ressursseraiskava juhtimismudeli olemasolu tagamaid?

Sorry aga ma küll ei näe et meil oleks lennuvägi ja merevägi...Vahet pole kas on staap või mitte - seniks kui tekib midagi mida saab nendeks väeliikideks nimetada siis võiks teema uuesti ülesse võtta. Seni aga las mängivad seal kaartidel ja simulaatoritel mereväe ja õhuväe tulelööke

[A4]

Eesti on väike riik. Ressursse on vähe. Raiskamist tuleks vältida.
Ometigi on Eestis igal väeliigil oma staap
Ma ei mõista sellise staabirohkuse vajalikkust. Kas poleks kriisiolukorras palju efektiivsem ja operatiivsem, kui sõjategevust juhitakse ühest staabist? Oleks ju?

Vägisi meenuvad loetud lood, kuidas "võitmatu" wehrmachti maavägede ohvitserid kauplesid lennuväelt lennukeid oma rünnakuid toetama. Mida nad vahel aga ei saanud, sest neil polnud õigust käsku anda. Niisiis pidi kauplema...

Kas keegi oskab valgustada sellise bürokraatliku ja ressursseraiskava juhtimismudeli olemasolu tagamaid?

Sorry aga ma küll ei näe et meil oleks lennuvägi ja merevägi...Vahet pole kas on staap või mitte - seniks kui tekib midagi mida saab nendeks väeliikideks nimetada siis võiks teema uuesti ülesse võtta. Seni aga las mängivad seal kaartidel ja simulaatoritel mereväe ja õhuväe tulelööke

Laskumata vaidlusesse selle üle, milline on või milline peaks olema meie mereväe ja õhuväe suurus ja relvastus (arvestades meie eelarve suurust võiksid meil ka olla hävitajate eskadrillid ja allveelaevade flotillid, ainult et sellisel juhul jookseks kõige tähtsam väeliik - maavägi - ringi ilma püksata, elaks aastaringselt lageda taeva all ja peaks sõda vibude ja odadega), tuleb nentida, et mere-, maa- ja õhuväe staabi laiali saatmine või ühendamine peastaabiga ei annaks mingit erilist ressursivõitu ega vähendaks bürokraatiat.

Asi on selles, et isegi kui väeliikide staabid muuta nt eraldi peastaabi osakondadeks, jääb seal töötavate inimeste vajadus ja arvukus ikka sama suureks. Juhul kui nt mereväe ja õhuväe staabid laiali saata, on peastaabi igas osakonnas omakorda vaja uusi töökohti, milledel olevad inimesed tegeleksid sellega, mida varem tegid väeliikide staabi vastavad osakonnad. Näide: õhuväe staabi likvideerimine tähendaks, et peastaabi personaliosakonda (J1) on vaja luua eraldi jaoskond, mis tegeleb eraldi õhuväe ohvitseride üle arvesuse pidamisega, nende koolitamise ja teenistuskäigu planeerimisega. Luureosakonnas (J2) tuleks luua eraldi jaoskond, mis tegeleks ainult õhuväe suunaga. Operatiiv- ja väljaõppeosakonnas tuleks luua eraldi jaoskonnad, mis planeeriksid ainult õhuväe juhtimist ja koolitamist. Logistikaosakonnas (J4) tuleks luua eraldi jaoskond, mis planeeriks õhuväe (napi) lennupargi remonti jne. Staape jääks nii jah vähemaks, ainult et selle tulemusel muutuks peastaap automaatselt üheks väga kohmakaks ja aeglaseks asutuseks. Ja siis ilmuks ühel hetkel veel välja üks tarkpea, kes küsiks - milleks meile on vaja oma staatuselt väeliigi staabiga võrdset Kaitseliidu peastaapi, ühendame selle ka parem kaitsejõudude peastaabiga, luues igasse osakonda eraldi jaoskonna kaitseliidu küsimustega tegelemiseks. Vaevalt, et sellise jama peale meie riigikaitsesüsteem paremini tegelema hakkaks.

Point on selles, et vähemalt teoorias peaks Eesti kaitsejõudude peastaap olema kõrgeim, n-ö strateegilise tasandi staap, mille osakonnad tegelevad kaitseväe n-ö pika-ajalisema ja strateegilise juhtimisega, sekkumata väeliikide ja allüksuste igapäevasesse teisejärgulisse tegevusse - nende asjadega tegelevad väeliikide staabid ja väeliikide ülemad.

Ja veel, oletame, et me muudame vähemalt õhuväe ja mereväe staabid lihtsalt peastaabi vastavateks osakondadeks. Kui me ei liida väeliigi osakondi peastaabi vastavate osakondadega, siis tekiks nt peastaabi õhuvöe osakonda terve rida kohmakaid jaoskondi, mis tegeleksid sellega, millega varem tegelesid õhuväe vastavad osakonnad. Tulemus - staabirottide arv ei väheneks karvavõrdki, vahe on vaid selles, et sellisel peastaabi õhuväe osakonna ülemal oleks tunduvalt väiksem käsuõigus õhuväe allüksuste üle, st iga pisema asja pärast peaks ta ilmselt jooksma kaitseväe juhataja juurde õhuväge puudutavaid käskkirju allkirjastama. Kellele selline jama kasulik on?

Lõppude lõpuks ei annaks väeliikide staapide kaotamine ka mingit ressurssivõitu, sest staabitöötajaid st palgasaajaid ja paberimäärijaid vähemaks ei jää ning staapide likvideerimine ei vabastaks ka mingeid ruume, sest kõik kolm väeliigi staapi asuvad niikuinii peastaabiga samas hoones.

Ja kui meie oleme justkui mingid lollid ja loome siin omale väeliikide staape, siis meile alati eeskujuks toodavad soomlased on ilmselt sama lollid, sest ka nemad lõid äsja omale lisaks õhuväe ja mereväe staabile maavägede staabi, mis asub peastaabist eraldi.

Kui kelguga poiss toob siin negatiivse eeskujuna Teise maailmasõja aegse Wehrmachti ja Luftwaffe (toetudes Suvorovi jutustusele), siis seesama komandostruktuur ei seganud Luftwaffel sõja esimestel aastatel maavägedega Poolas, Prantsusmaal, Balkanil ja idarindel väga efektiivset koostööd tegemast. Hiljem sai Luftwaffele saatuslikuks lihtsalt kütusepuudus ja vaenlase arvuline ja kvalitatiivne ülekaal, mitte segane käsuliin.

[Error404]

Laskumata vaidlusesse selle üle, milline on või milline peaks olema meie mereväe ja õhuväe suurus ja relvastus (arvestades meie eelarve suurust võiksid meil ka olla hävitajate eskadrillid ja allveelaevade flotillid, ainult et sellisel juhul jookseks kõige tähtsam väeliik - maavägi - ringi ilma püksata, elaks aastaringselt lageda taeva all ja peaks sõda vibude ja odadega), tuleb nentida, et mere-, maa- ja õhuväe staabi laiali saatmine või ühendamine peastaabiga ei annaks mingit erilist ressursivõitu ega vähendaks bürokraatiat....

Vaielda ei ole tõesti mõtet selle üle millised relvad peaksid meie armeel olema – resultaat on kindlasti kõigil ühine – et oleks nii palju kui vaja ja nii võimsad, et et neid ei kasutama – siinkohal jätaks aatompommid ja laserid välja...

Samas ei nõustu ma sllega, et kui meie õhuväel oleks lennuüksus ja mereväel oma allveeflotill jookseks meie maavägi pühkimata ja katmata ahtriga mööda metsi ringi. Lennukid ei pea olema ju F-22 ja allveelaevad saklaste või ameeriklaste viimased üllitised. F-4 või analoogsed lennukid suudaksid etendada rahuldavalt maaväele olulist hävituslennuväe rolli – näiteks 8-12 säärast masinat, mis tegutseksid vaid tuletestusena. Lendavad madallennult viskavad pommid ja lasevad jalga. Näiteks tagala pihta või tankide pihta. Samal ajal oleks vaja natukene suurema muskliga püüdurhävitajaid, et kaitsta maaväge – vähemalt üritada. Kõlbaksid suurepäraselt need vanemad Gripenid – kui kunagi rikkamaks saame, mis kahtlemata juhtub – küll siis aega neid välja vahetada. Kui mõend riigid siiani lendavad ringi Mig-21- suguste lendavate rottidega siis vaevalt, et Gripen kehvem riist on. Optimaalne püüdurhävitajate suurus oleks tõenäoliselt 16. Kokku seega ca 30 lennukit ja mereväele näiteks 2-4 allveelaeva – vanemad Poola või Rootsi juustud. Saaks taastada Lembitu ja Kalevi . Allveelaevadel oleks rohkem sansse vaenlast merel tõrjuda. Torpeedod ju lastakse allpool vett. Pealvee laevad on aga vastasel nii röögatult suured ja võimsad, et olgem ausad meil peaks olema ikka sel juhul fregatid ja õhutõrje fregatid, kes tõrjuks vastase rakette. 1-1 vee peal lahingut ei suudaks Merevägi elus sees pidada venelastega. Vee all on see teoreetiliselt aga võimalik.

Jah, on tähtsam arendada maavägesid, ent samas ei tohiks seda 2 teise elemendia rvelt teha. Sõdurid ei taha reeglina sõdida kui neil ei ole oma peade kohal katet. Kui õhust saab vaenlane valimatult anda nii kuidas vähegi jäksab siis ega pikka pidu ei ole. Võtame näiteks Saksamaa ja Soome. Noh soomlased õppisid ja praegu neil on arvestatav õhutõrje , sakslastel nii hästi ei läinud ja nad löödi 45. aastaks nokauti. Suuresti just õhulöökide pärast – kütus, kolonnid, varustus, tehased, infra jne.

Olen vanamoodne – maavägesid juhib maavägede kindral, õhuväge õhuväe kindral ja mereväge admiral. Miks, sest iga üks on oma väeliigi spetsialist ja tunneb teemat kõige paremini. Kui me liidame need kokku saame lõpuks samasuguse käki nagu seda on Kaitseministeerium – juhib nagu kõike aga samas ei suuda sittagi...

3 eelpool mainitud väeliiki on nii kardinaalselt erinevad ja erinevate funktsioonidega, et neid ei sa ajuba puht eesmärgilistel põhjustel koondada ühe mütsi alla. Piiri8valves võib see ju õnnestuda – laevade divisjon ja lennusaljk – aga PV on ju hoopiski teine organisatsioon kui seda on kaitsevägi. PV on küll relvastatud allasutus aga ta täidab ainult piirikaitsmise ja jälgimise rolli. KV seevastu aga riigi kogu territooriumi kaistmist ja vajadusel selle laiendamisega .
Kui koondada 3 aju kokku 1 majja siis kui ma oleks vene kindral kes tahab kiiresti asjadega ühele poole saada sõja olukorras – laseks ma kogu kvartali sõelapõhjaks künda rakettidest. Staabib peavad jääma hajevile – se etagab nende ellujäämise starteegilise pommitamise ajal.

Pealegi ei kannata ei Maavägi egha ka Õhuvägi mitte kuidagi ja mitte kunagi välja võrdlust Wehrmachti ja Luftwaffega – relvastus, kvaliteet ja suurus on neil lihtsalt Eesti mastaabi jaoks liiga astronoomilites mõõtmetes.

[kangelaspioneer]

Lisaks A4 poolt kirjeldatud põhjustele on veel selline (ning mitte väheoluline) detail, et hulk ohvitsere jääks lihtsalt tööta. Sama juhtuks ka siis, kui olemasolevad kompetentsematega asendada.

Kui toimus KV juhataja teabepäev, siis oli näha ja kuulda, kes on tegelikult need, kes PEAKSID otsustama.

[A4]

Ma vaidleks tõsiselt vastu suurte lennuväe ja laevastikuüksuste loomisele vähemalt järgmise kümne aasta jooksul - isegi kui me suudame paari aasta jooksul tõsta kaitsekulutused 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist, siis üle selle kahe protsendi riigikaitsele rahva poolt valitud riigikogu raha ei anna, vähemalt mitte seni, kuni rahvusvaheline olukord ei peaks mingil ettenägematul põhjusel äkitselt kardinaalselt halvenema. Arvestades seda, et Venemaa majandus satub gaasi ja naftavarude otsa lõppedes katastroofi äärele, arvestades Venemaa pidevalt vähenevat rahvastiku suurust ja fakti, et peamiseks ohuks Venemaale kujuneb lähima kümne aasta jooksu hiiglaslike ressurssidega Hiina ning arvestades Vene armee täiesti armetut olukora, ei usu mina eriti, et Venemaa võiks praegustelt agressiivsetelt sõnadelt üle minna ka reaalsetele tegudele. Aga välistada ei saa midagi.

Selleks, et soetada Eestile 45 moodsamat lennukit, pole meil lihtsalt raha, isegi kui tõsta järsult kaitsekulutusi. Ja kui juba osta, siis ikka natukenegi moodsamaid lennukeid, mitte veeuputuseelseid MiG-21-sid või F-4-sid.

Eestile oleks lähima kümne aasta jooksul heal juhul jõukohane kümnekonna hävitaja ostmine. Paraku piisaks sellest vaid rahuaegseks õhuturbeks, puhtsõjaliselt oleks 10 lennukit esti puhul sõjaliselt väärtusetu, seda ütleb sule iga vähegi arukam sõjaväelane.

Kaitse-eelarvele tähendaks 10 lennuki ostmine aga sellist põõna, et kõik muud projektid ja väeliigid jääksid aastateks vaeslapse ossa. Kui Kunnas nimetab oma artiklites raiskamiseks 800 miljoniga ostetud kolme miinijahtijat ja plaanitavat õhuväe õhupäästeüksust, siis miskipärast arvan, et ta poleks nõus ka miljardite kulutamisele hävitajate ostmiseks olukorras, kus selle aasta saaks kümneid moodsaid jalaväelahingumasinaid või tervele operatiivstruktuurile tutt-uued automaadid.

Mis puudutad "vastase suuri laevu", siis palun nimeta, milliste suurte ja võimsate laevade, allveelaevade või dessantalustega Vene Balti mere laevastik praegusel ajal merd künnab? Raketikaatrid või allveetõrje-fregatid on vahvad asjad, aga kelle vastu me neid kasutame? Olematu Vene Balti laevastiku vastu või?

Eelkirjutaja arvas, et Eestile sobiks Läänemerre nt kaks allveelaeva. Minu arust me ükskord juba astusime sellesama reha otsa, ja väga valusate tulemustega. 1930. aastatel pandi ilge hunnik raha hakkama kahe moodsa allveelaeva peale, muus osas jäi riigikaitse seetõttu aga vaeslapse ossa. Jättes kõrvale selle, et madal Läänemeri oma olemuselt eriti ei sobi allveelaevade tegevuseks ja kaks allveelaeva olid sõjaliselt niikuinii mitte-relevantsed, jäi Eesti seetõttu ilma moodsatest tankitõrje- ja õhutõrjerelvadest, uuematest lennukitest, moodsatest jalaväerelvadest, vähegi moodsamatest tankidest jne.

Inimesed, kes aastal 2007 tahavad kohe hakata soetama lennueskadrille, allveelaevu ja fregatte, astuvad sellesama reha otsa, kuhu Laidoner ja Co 1930. aastatel juba astusid. Ennem peaks kasarmud korda tegema, kõigile kaitseliitlastele korralikud vormid ja Eesti rakmed ostma, kogu armeele uued automaadid nende AK-4-nimeliste risude asemele, reservõppekogunemiste süsteemi tööle lükkama, samuti ainsa brigaadi ja kaitseringkonnad. Seni, kuni Eesti kaitsevägi suudab õppustel (sõjast rääkimata) normaalselt tegutseda ainult kompanii tasemel (seda räägivad kaadrikaitseväelased ise, et pataljoni ja brigaadi tase on pornograafiline), ei maksaks meil veel rääkida lennukitest ja allveelaevadest. Eriti kui nende jaoks raha niikuinii kuskilt pole võtta.

[Error404]

Ma vaidleks tõsiselt vastu suurte lennuväe ja laevastikuüksuste loomisele vähemalt järgmise kümne aasta jooksul - isegi kui me suudame paari aasta jooksul tõsta kaitsekulutused 2 s
eslapse ossa. Jättes kõrvale selle, et madal Läänemeri oma olemuselt eriti ei....

Nõustun et maavägedes asi ja kasarmud korda eelkõige. Aga samas tuleks hankida ka need allveelaevad, fregatid - 1-3, lennukid ja tankid - kui vähegi tekib võimalust pärast infra ja süsteemi jooksma saamist.Pisireölvadega pole kaua teha midagi kui tagant keegi sind toetada ei jaksa. Muidu künanvad venelased oma gradidega maa ülesse ja on pisdets

[A4]

Kui koondada 3 aju kokku 1 majja siis kui ma oleks vene kindral kes tahab kiiresti asjadega ühele poole saada sõja olukorras – laseks ma kogu kvartali sõelapõhjaks künda rakettidest. Staabib peavad jääma hajevile – se etagab nende ellujäämise starteegilise pommitamise ajal.

Aga jutt käis meil siiski staapidest. Antud tsitaadi puhul ei loeks ma olukorda nii traagiliseks. Kui Vene lennuvägi peaks ühel kenal päeval arenema nii kaugele, et nad suudaksid täppislöögiga pihta saada Tallinna bussijaama taga asuvale peastaabi hoonele (kus asuvad praegu ka kolme väeliigi staabid), siis sellisel juhul, sellise täpsuse juures poleks neile enam ka probleem sama löögiga purustada ka maa-, õhu- ja mereväe staabi hooned, isegi kui need asuksid üle terve Tallinna laiali. Praegu oleks sellist täpsust Vene lennuväelt palju oodata. Nende tasemeks ei ole mitte tääpislöögid a la NATO Serbia vastu 1999 või USA Saddami vastu 2003, vaid terve Groznõi maatasa tegemine nii 1994. kui ka 1999. aastal. Täpsus neil (praegu vähemalt) puudub.

Veelgi olulisem on see, et isegi kui sõda peaks puhkema, osutaksid sõja peatsele puhkemisele mitmed erinevad tundemärgid. Ma ei ole küll kursis Eesti kaitseväe mobilisatsiooniplaanidega, aga ma miskipärast arvan, et sõjaohu tekkides ei jätka peastaap ja väeliikide staabid juhtimist mitte Juhkentali tänava luksuslikust staabihoonest, vaid kolivad salajastesse ja ajutistesse välijuhtimispunktidesse. Juhtima hakatakse mitte vaenlasele teadaolevatest kabinettidest, vaid maalilisest kuusemetsast, näiliselt mahajäetud tehasehoonest või lagunenud pioneerilaagrist.

[Dan]

Eesti on väike riik. Ressursse on vähe. Raiskamist tuleks vältida.
Ometigi on Eestis igal väeliigil oma staap
Ma ei mõista sellise staabirohkuse vajalikkust. Kas poleks kriisiolukorras palju efektiivsem ja operatiivsem, kui sõjategevust juhitakse ühest staabist? Oleks ju?

Aga kuidas muidu saaks planeerida strateegilis-taktikalisi lööke minesweeperi kõige raskema taseme mängimisel ? Üksik ohve sellega ei saaks ju hakkama.

Nagu ma saan aru, on vist hetkel isegi iga riigi lennumasina haldamiseks omaette punt bürokraate ja pagunikandjaid paika pandud ?

Kas kübersõja-grupile tuleb ka oma kindralstaap ? Kõlab ilkuvalt, aga mille järgi hakatakse seal auastmeid määrama - Doom3 tulemuste põhjal võrgumängus ?

[Error404]

Kas kübersõja-grupile tuleb ka oma kindralstaap ? Kõlab ilkuvalt, aga mille järgi hakatakse seal auastmeid määrama - Doom3 tulemuste põhjal võrgumängus ?

Küberleitnant, küberkapten, küberkindralmajor
reamees oleks küberneetik jne

[hummel]

Usun, et kuigipalju oleks kindlasti võimalik kokku hoida väeliikide staapide likvideerimise pealt. Meie kääbusarmee saaks raudselt ka vähemliigendatud staabiga hakkama, sest personali ja tehnikat ongi väljaõppes tegelikult kokku rahvusvahelises mõistes vaid ühe suurema väeosa jagu. Võimalik, et nii lihtsustuks asjaajamine, kuid asjaajamise lihtsutamine on seoses ka töö hea organiseeritusega. Kui üldine adiministratiivkorraldus ja haldussuutlikkus on närune, pole väga vahet, kui palju inimesi mingis staabis istub - ikka bardakk.
Kui Mereväele ja Õhuväele võiks tegelikult oma staap isegi alles jääda, siis maaväe oma kannataks ikka kokku panna ja väeliikide inspektuurid või jaoskonnad tõsta vastavate peastaabi osakondade koosseisu. Mingi väikese võidu annaks raudselt. Kas see asi ei olnud sarnane ka enne Maaväele oma staabi loomist? Kui õieti mäeltan, siis Maaväe staap loodi juttude järele kunagi aastatuhande vahetuse paiku selleks, et kin Kert saaks omale ametikoha?

Staape ja kontoreid koos personaliga on meie kääbusarmeel iseenesest suurel hulgal. Lisaks eelnimetatud staapidele on veel 1. JvBrig staap ja 4 KRK staapi. Staap on on põhimõtteliselt ka KV Logistikakeskuse kontor.
Omalt poolt olen pakkunud välja, et 3 KRK staapi neljast võrsustada brigaadi staapidega ja kaotada eraldi brigaadi staap. On meil ju juba väljaõpetamiselgi järjekorras 2. brigaad.

Lennukite ja tankide ostmist pean muidu loomulikult vajalikuks. 10 hävitajat pole küll sõja korral suur jõud, kuid sunnib vaenlast siiski sellega arvestama. Rahuajaks aga peaks neist piisama ja moraalne efekt oleks suurem lahingulisest. Täna peavad paljud targemad inimesed meie armeed naljanumbriks.
Küllap jaksaksime osta pikemas perspektiivis nii 1 hävituslennuki aastas.

Ja kindlasti jaksaksime osta ka pataljoni jagu tanke, millest väljaõppes hoida 1 kompanii.

Asi on tahte ja pealehakkamise puudumises. Keegi ei taha ju end liigutada ega endale töökohustusi võtta. Lihtsam on laua taga toriseda ja käsi laiutada, kui arendustööd planeerida.
Kaitseministeerium on üldse omaette teema.

Mul on lisaks kuri kahtlus, et kaitseväes käib tihti ka paras raha raiskamine, aga täpsemalt ei hakka formuleerima.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vana teema... oi kui vana. Tegelt ammu üleval olnd

Millaski 2002 Peastaabis suure kära-müraga nn struktuurireform algas - ülla sooviga optimeerida kõiki staape, koosseise jne

Lõppeks välja koorus, et kõige taga vaid KJPS soov oma adminaparaati veelgi paisutada ja väeliigid üldse ära nullida... vot nii

Väeliigid aga kivad pähklad olid - kompetentsiga pealekauba... Ja kogu nn struktuurireform kusagil 2004 paiku lihtsalt välja sures - eimillegiga, tulemus null