Ohvitserist ja tema eneseväärikusest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Hjalmar Nelk kirjutas:Nyyd kisub jutt minu arust natuke jamaks. Taiesti erinevad maailmavaated hakkavad "porkuma".

--

Minu arust meie ehitame yles midagi mis on rohkem Luksemburgi kui Soome sarnane ning seetottu on igasugune vordlus Soomega kohatu.
Nüüd hakkab tõesti "porkuma".

Eesti ja Soome naabriks on imperialistlik paariariik Venemaa.

Luksemburg on ümbritsetud sõbralike, demokraatlike naabritega.

Luksemburg on arendanud endale nishivõimekuseks arvestatava sõjalise lennutranspordi - ja tellinud veel üüratu kalli uue suure transpordilennuki.

Eesti aga peab suutma enda iseseisvalt kaitsma pikemat aega enne kui on lootust, et keegi appi tõttab.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Ütlen veel niipalju Soomest, et Soomes pole võimalik saada reservohvitseriks (ohvitseriks) mingite mõne nädala kursuste läbi.

Normaalne on umbes aastane teenistus enne kui saa lipnikuks läbi reservohvitserikooli.

Kui allohvitserist tehakse eraldi kursustel ohvitser, nii:

1. Ta on esiteks läbinud tava ajateenistuse, allohvitserikursuse ja saanud näiteks nooremseersandiks - ka praktikat;

2. Ta opib väga palju teooriat kaugõppena;

3. Teeb eksamit;

4. Praktikat ja veel kordusõppuseid.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kaasfoorumlased on lugemistuhinas ja postide tulvas asjast osalt valesti aru saanud.

1) Endastmõista on reservohvitsere vaja, sest kaadriga ei ole mingit mõtet komplekteerida rühmade juhtkondi SA koosseisus, kui rühmaülemteks õpivad ajateenistuses aspirandid.

2) Rühma juhtkond jaksab joosta SA kompanii juhtkonnas igal juhul. Kompaniide juhtkonnad saavad asuda staabitööle vm vajalikesse ametitesse pataljonis/brigaadis. Aga üldiselt joosta jaksaksid ka nemad (niipalju, kui ma neid tean).

3) Mulle jäi siin arusaamtuks, mismoodi saab reservohvitseridega kompenseerida kaadriohvitseride puudust koosseisutabelites? Rühmaülema töö peab olema reservohvitserile kohane ja seda kaader SA tegema ei hakka, SA kompanii juhtimine on kaadrile jõukohane ja seda ei päde kindlasti tegema 90% reservohvitseridest.

4) Ajateenijaid on igasuguseid ja nende ülemaid samuti, kuid üldiselt nad teevad omad asjad ikka ära, sest tegelikult nad oskavad üsna hästi ja neil on kogemusi. Ja see on tüüpilise laisa või vinguja kaadriväelase loba, et ajateenijat õpetad mitu korda kauem, enne, kui tal koitma hakkab, kui kaitseliitlast. Ja sada muud häda. Ajateenijate hulgas on troppe, kuid on ka väga asjalikke, kõrge IQ ja motivatsiooniga tüüpe.

5) Seerusid ei saa valida praegu haige ajateenistuskorralduse pärast, mitte sellepärast, et ajateenijad on tahmad. Lihtsalt osad, kes tahaksid, ei saa ja osad, kes ei taha või ei sobi, tuleb teha. Kes on põhivõtmises, on automaatselt mängust väljas. Oleks onu Jossifi ajal selline riigikahjulik sulalollus välja mõeldud, oleks süüdlased juba seina äärde pandud. Aga ma usun, et tuleb ka kaitseväes aeg, kui süsteem ära muudetakse. Hetkel valik 2:1 aga muidu oleks 4:1 (toidab hästi). Siiski on ka seersante häid ja nende õpe on intensiivne. Arendatakse ka juhiomadusi.
Aspirante aga muide tõemeeli seersantide hulgast valitakse. Ja mitte ainult ilusate silmade, pillimänguoskuse või muidu Eesti avalikus elus tuntuse/prominentsuse järele vaid konkreetselt militaarsete sobivusomaduste põhjal, mis on eelnevas väljaõppes tõestatud. Konkurss omakorda 4:1.
Mismoodi on üldse garanteeritud, et VROK-i satuvad olemuselt ja isikuomadustelt ohvitseriks kõlblikud (või aspirandist paremad) isendid? Mitu nädalat nende sõjaväelise juhi omadusi eelnevalt jälgitakse ja kuidas?

6) 2 kuud vs 11 kuud pidevat väljaõpet on ikka tuntav oskuste ja isegi teadmiste vahe sees. Õppigu nad seal 8 nädala jooksul palju jaksavad. VROK kandiderimiseks peaks olema miinimumnõue, et ajateenistus läbitud - siis saaks aru. Aspirant omandab lisaks baaskursusele Meegomäel üldiselt ka pärast väeosas mingi eriala. Näiteks luure, pioneer, õhutõrje, tankitõrje või ka jalavägi süvendatult. Algul teadmised ja pärast allüksuses oskused tagantjärele. Tsiviilis saab lisaks elukogemuse. vaja oleks veel õppekogunemisi jms, mis teistelegi reservistidele...

Muide seda olen konkreestelt kuulnud, et ajateenistuse läbinud ja Kaitseliitu läinud seerudel on tulnud juhendada (mitte, et nad selle üle rõõmustanud oleks) mõningaid väiksema militaartaustaga reservohvitsere-ülemusi maastikul lihtsates organiseerimise-juhtimise asjades. Klassis või kaardi taga on palju kõvasid mehi, kuid palju lihtsaid, kuid reaalse tegevuse juhtimiseks möödapääsmatuid kogemusi koguneb militaarsüsteemis vaid praktikaga. VROK seda täna kahjuks ajateenistust mitteläbinutele tagada ei suuda.
stilett
Liige
Postitusi: 1510
Liitunud: 02 Veebr, 2006 11:39
Asukoht: Läänemaa
Kontakt:

???

Postitus Postitas stilett »

Hummel! Võib olla olen mina selle 10 aastaga lootusetult ajast maha jäänud, või on tõesti kõik pea peale keeratud? Kas VROK-i on tänapäeval üldse võimalik saada ilma selleta, et oleksid läbinud ajateenistuse? Olgu see Eesti, Vene, või mis iganes muu riigi oma. Ehk, siis tähendab ilma igasuguse minimaalsegi sõjalise taustata? Minu arusaamist mööda peab ikka sõjaväeteenistus ikka läbitud olema, kas siis ajateenijana, või omal ajal ülikooli/instituudi sõjaväekateeder, pluss loomulikult kõrgharidus. Kõrghariduse olemasolu ei pea ma silmas ajateenija-aspirantide puhul???
Roamless
Liige
Postitusi: 4120
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Postitus Postitas Roamless »

Väike võrdlus: Soome sõja-aja armee on 350 000 meest. Soome kaitse-eelarve on meie rahas ca 40 miljardit. Üks mees maksab Soome maksumaksjale aastas 114 000 krooni aastas. See sisaldab rasketehnikat, õhutõrjet, laevastikku, lennuväge
Meie sõja-aja armee on 16 000 meest. Kaitse-eelarve on 4 miljardit. Üks sõdur maksab aastas 250 000.
Kapten Trumm, sa unustad seda võrdlust tehes ära ühe elementaarse tõe. Loeb mastaap ja raha hulk. Sinu demagoogilisele võrdlusele vastan samasuguse võrdlusega - millisel viisil on sul rohkem raha, kas siis kui sul on 1 000 000 krooni või siis kui sul on 10% sellest ehk 100 000 krooni. Millisel juhul on sul sama ostujõud? Nt. 100 000 eest saad 1000 krooniseid saapaid 1000 tk, aga 1 000 000 krooni puhul on ost juba nii suur, et hind alaneb märgatavalt, vastavalt toote piirväärtusele, seega näiteks võib saabaste hind olla siis 500 krooni.
Ühesõnaga tahan öelda, et on viidatud väide on kohatu, lõppude-lõpuks loeb ikkagi raha hulk, sest nt. Soome kaitseväe investeerimiskomponent on summa-summarum suurem Eesti omast, seega ka rohkemate võimalustega.
Mina väidaks paberitega ökonomistina, et selline tegevus ei ole kuidagi mõttekas ega efektiivne
8)
Avaliku sektori efektiivsust ja eriti riigikaitselist tegevust on keerukas rahaliselt hinnata ja mõõdikutesüsteemi paigutada. Samas elementaarne matemaatika töötab alati, kuid aritmeetiline keskmine pole mõnikord parim statistiline karakteristik, millele viidata.

PS! Sry, kerge off-topicu pärast, lihtsalt pidin kirjutama karjuvalt liigategevale demagoogiale vastamiseks.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Kordan veelkord, kui veel mõni (ja paistab, et neid on) aru ei saanud.

Kood: Vali kõik

Ja veel. Pole ma ju põrmugi väitnud, nagu poleks neid reserv- ja erialaohvitsere vaja. Ikka vaja, ikka vaja. 
Aga kas meile on vaja SELLISEID reserv- ja erialaovitsere? Asi on vaid selles, et need mehed, kes sellesse staatusesse tõstetakse, peavad ka selle väärilised olema. Ja selleks peab KV neile võimaluse andma. 
Mis jama see on, kui mujalpool saadakse selliseid ohvitsere nii reservi, kui teenistusse, kuid meil ei saa? Soomes, Saksamaal jne., jne. saab, kuid meil ei saa!? Mõnda tuntud natsisti parafraseerides - No, tule taevas appi!  
Ühest eelnevast kommentaarist.

Kood: Vali kõik

Tuua näiteks "....torme" või midagi muud, et kritiseerida reserviste, see on rumal ja väiklane eneseupitamine! Seal käiaksegi nimelt selleks, et õppida ja järgmine kord tehtud vigu vältida. Reservõppekogunemised, ".......tormid" ongi loomulik jätk VROK-le, loomulik õppimise ja edasiarendamise koht, mitte koht, kus olla super teoreetikute naerualuseks.
Kui Tormide kogemus on ikka ja jälle aastast aastasse on üks ja sama, siis saab see siiski mingiks aluseks olla küll. Või arvab kommenteerija, et "tõelise"ja arvestatatava faktilise materjali annaks hoopis nende sõjalist "juhtide" kohene päriskuulide alla saatmine?
Ja, et justkui käegakatsutavate ning kõigile nähaolevate puuduste esiletoomine on rumal ja väiklane eneseupitamine !? :roll: :roll:
Ma ju mainisin, et kogu see jama kordub juba aastast aastasse ning mingit paranemist ei paista. Vähemalt seni mitte, kuni need reserv- ja erialaohvitserid just SELLISED on.

Kood: Vali kõik

Seal käiaksegi nimelt selleks, et õppida ja järgmine kord tehtud vigu vältida. 
:lol: :lol: :roll:
Kuid midagi peab ju mäda olema, kui üks ja sama negatiivne tulemus kogu aeg kordub. Või kuidas?

Kui üks juhtivamaid strateege ja väljapaistvamaid esindajaid Eesti Vabariigi sõjanduskorüfeedest (vist isegi ainuke ja kordumatu ning kõige-kõige säravam) :lol: :lol: :lol: :lol: , ütlen, et midagi peab selles asjas muutuma. :wink:
Kas siis lepime just sellise olukorraga reserv- ja erialaohvitseride ettevalmistamises ning jätkame endist liini ja loome endale kaunitest statistilistest arvudest illusioone, või siis - teeme selliselt, et teemaks olevad reserv- ja erialaohvitserid saaksid olema OHVITSERID.
Kuidas? See on juba teine küsimus.

Ja lõppsõnaks ikka vana kordus.

Kood: Vali kõik

Mis jama see on, kui mujalpool saadakse selliseid ohvitsere nii reservi, kui teenistusse, kuid meil ei saa? Soomes, Saksamaal jne., jne. saab, kuid meil ei saa!? Mõnda tuntud natsisti parafraseerides - No, tule taevas appi!  
:roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll: :roll:

Kood: Vali kõik

Hummel! Võib olla olen mina selle 10 aastaga lootusetult ajast maha jäänud, või on tõesti kõik pea peale keeratud? Kas VROK-i on tänapäeval üldse võimalik saada ilma selleta, et oleksid läbinud ajateenistuse? Olgu see Eesti, Vene, või mis iganes muu riigi oma. Ehk, siis tähendab ilma igasuguse minimaalsegi sõjalise taustata? Minu arusaamist mööda peab ikka sõjaväeteenistus ikka läbitud olema, kas siis ajateenijana, või omal ajal ülikooli/instituudi sõjaväekateeder, pluss loomulikult kõrgharidus. Kõrghariduse olemasolu ei pea ma silmas ajateenija-aspirantide puhul???
Ha-ha-ha!! :lol: :lol:
Ajaks naerma, kui see mitte tõsi ei oleks.
Aga just nii see ongi. Nullist ohvitseriks. Absurdum ruudus, või isegi kuubis.
Sellest ju jutt käibki. :cry: :cry: :twisted: :twisted: :twisted: :twisted:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
stilett
Liige
Postitusi: 1510
Liitunud: 02 Veebr, 2006 11:39
Asukoht: Läänemaa
Kontakt:

....

Postitus Postitas stilett »

Hillart vastas: "Ha-ha-ha!!
Ajaks naerma, kui see mitte tõsi ei oleks.
Aga just nii see ongi. Nullist ohvitseriks. Absurdum ruudus, või isegi kuubis.
Sellest ju jutt käibki."

Tõesti, ei teadnud, et see võimalik on. Meie maakonnast pole igal juhul ühtegi "nullist" meest saadetud :!:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Roamless kirjutas:
Kapten Trumm, sa unustad seda võrdlust tehes ära ühe elementaarse tõe. Loeb mastaap ja raha hulk. Sinu demagoogilisele võrdlusele vastan samasuguse võrdlusega - millisel viisil on sul rohkem raha, kas siis kui sul on 1 000 000 krooni või siis kui sul on 10% sellest ehk 100 000 krooni. Millisel juhul on sul sama ostujõud? Nt. 100 000 eest saad 1000 krooniseid saapaid 1000 tk, aga 1 000 000 krooni puhul on ost juba nii suur, et hind alaneb märgatavalt, vastavalt toote piirväärtusele, seega näiteks võib saabaste hind olla siis 500 krooni.
Ühesõnaga tahan öelda, et on viidatud väide on kohatu, lõppude-lõpuks loeb ikkagi raha hulk, sest nt. Soome kaitseväe investeerimiskomponent on summa-summarum suurem Eesti omast, seega ka rohkemate võimalustega.
Minuarust on demagoogia su enda jutt, sai pole isegi viitsinud asja üle järele mõelda, vaid vahutad niisama.

Kui Eesti kulutaks aastas 4 miljardist kasvõi 100 miljonit oma reservkomponendile, siis lisanduv sõjaline võimekus kasvab vähemalt poolteist korda, kui kulud kasvavad 2,5%. Kui Eesti tahaks kasvatada oma sõjalist võimekust ainult ajateenijate õppe ja nende 5a organiseeritud reservis hoidmise abi, kasvavad ka kulud samas proportsioonis.

Relvastuse ostu suurusest saadab mastaabisääst on siin täiesti teisejärguline näitaja, sest kuluna ühe "ühiku" kohta jaguneb ta väga pikale ajale ja kui Soome saab Saksamaalt FH-70 haubitsaid 20% soodsamalt, siis kui jagada see soodustus ära kasutusaja ja reservi arvuga, siis selle mõju on tühine. Enamiku relvastuse kasutusaeg on väga pikk, nt suurtükid (mis on kergjalaväebrigaadi kalleim relv) võivad teenida rahulikult 50 aastat (neist lastakse ju harva). Rakmed, relvad jms trään, mida pruugitakse ehk korra 2-3 aasta tagant, kestab terve sajandi.

Relvastuse hind mõjutab asja niipalju, kui palju reserve jõuad sa varustada. Ehk ülempiiri, kuhu sa jõuad kasvada. Investeeringud oma omaette küsimus, kuid meie reservide relvastamine ei seisa küll suure raha puuduse taga - alles ostsime 800 milli eest miinipaate ja miljardi eest 25 algelist õhutõrjeraketiseadet paari radariga. Sama rahaga on rahulikult võimalik kogu EKV-s teeninud reserv ära relvastada vähemalt kergejalaväe tänapäeva tasemel.

Mingi roll on arvul kulumaterjalide ostul, aga ärme palun siin unusta Soome ja Eesti hinnataseme vahet ka.

Point on selles, et Soomes muudab sõduri hoidmise odavamaks eelkõige suurearvulise reservi kasutamine.

Ehk reservi kasutamisel ei ole armee kulud võrdelises seoses arvukusega. Ja mida suurem on reservi suhe kaadrisse või väljaõppesüsteemi, seda odavam see on.

Meie süsteem jääb kulukuselt alla vaid palgaarmeele. Palka sisuliselt ajateenijad juba saavad. Järgmise etapina hakatakse 5a perioodil kindlasti maksma "valmisolekuraha" kuumas reservis olijatele ja ongi meil palgaarmee olemas.

Tulemuseks on suhteliselt kulukas riigikaitse, mis ei tooda märkimisväärset kaitsevõimekust. Suurearvulise koolitatud reservi olemasolust elanikkonna hulgas tekkivaid "pehmeid" efekte pole vist mõtet mainidagi. Vahe tuleb ainuüksi selles, et loeb enamus - kui Soomes peetakse sõjalist panust mitteandvat inimest imelikuks, siis meil peetakse imelikuks inimest, kes seda panust annab. Ehk kui enamus on asjast eemal, on ka negatiivne suhtumine "asjasse". Sellest tulenevad omakorda allakäiguspiraalina järgmised jädad - poliitikud, haistes kokkuhoidu muudeks kuludeks ja võimalust püüda hääli, kärbivad teenistust veelgi. See toodab omakorda juurde "poolkõva" seltskonda ja vastuseis militaarsele ning soodne pinnas järgmiseks käikudeks (nt palgaarmee loomiseks) aiva kasvab.

Nt Soome ja Iisrael on valinud selle nn ülespidise spiraali - rõhuva enamiku kodanike kaasamine tagab selle, et kaitseväelised asjad on rahva hulgas heaks kiidetud ja viljakas pinnas igasugu populistidele puudub. Eestis on tekkinud allapoole spiraal - sellevõrra, kuidas vähendatakse kaasatud kodanike arvu, väheneb ka kaitseväeliste teemade kõlapind ja teadmatus - suureneb poliitipopulistide võimalus nullida kaitsevõimet ja raisata seda raha mujale. On üsna kindel, et kui NATO ei tahaks seda 2% SKP-st, lastaks meil liugi nt 1,2% peal ja ülejäänud raha eest on nii magus penskarite hääli osta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Re: ???

Postitus Postitas hummel »

stilett kirjutas:Hummel! Võib olla olen mina selle 10 aastaga lootusetult ajast maha jäänud, või on tõesti kõik pea peale keeratud? Kas VROK-i on tänapäeval üldse võimalik saada ilma selleta, et oleksid läbinud ajateenistuse? Olgu see Eesti, Vene, või mis iganes muu riigi oma. Ehk, siis tähendab ilma igasuguse minimaalsegi sõjalise taustata? Minu arusaamist mööda peab ikka sõjaväeteenistus ikka läbitud olema, kas siis ajateenijana, või omal ajal ülikooli/instituudi sõjaväekateeder, pluss loomulikult kõrgharidus. Kõrghariduse olemasolu ei pea ma silmas ajateenija-aspirantide puhul???
Minu viga jah. Tunnistan. Enam vist ei saa sinna ilma igasuguse sõjalise taustata tõesti. Varem aga minuteada sai küll. Ise nähtud.
Siiski ma kardan, et ajateenistus (ja sõduri väljaõpe) NA-s ja EKV-s on mitmes mõttes kaks erinevat asja. See ei sega loomulikult mõningaid NA vendi enesekindlalt arvamast, et nad on poisikestest kaitseväelastest tegijamad ja hablavad kõiki asju über alles. Tegevteenistuses kaitseväe kompaniis-pataljonis saab muidugi piisavalt kohanetud ,kuid kas reservväelastega sama lugu on, ei oska öelda. Need vanad sõjalise kateedrid olid vist vapse mingi imeteema (linnuke seaduslikult kirjas), millel sõjaväeeluga minimaalselt pistmist?

Elu on meie maal siiski sealmaal, et võiks hakata nõudma juba vähemalt kaitseväes ajateenistuse läbimist enne taolisi kursuseid, kuid reaalsem oleks ikkagi varasem NAK kaitseväes (või siis heal juhul KL koolis). Kaitseväe taasalgusest ja ajateenistuse süsteemi normaalsest käivitumisest on möödumas vaikselt 15 a, mis tähendab, et tolleaegsed ajateenijad on tänaseks kõik 30-35 a vanad. Kes on üle 35, neil on vist ikka tagumine aeg oma lipnikukarjäärile mõelda. Vast peaks olema mingi aasta seatud, millal on taoliste kursustega kindlasti kõik?
Ohvitseriks sai minuteada veel ka KL koolis.
Kaitseväe ajateenistuse läbinud VROK meeste kohta võiks veel kurikavalalt küsida, et miks ta siis ajateenistuse ajal aspirandiks ei kõlvanud? Loomulikult on halbu erandeid, kuid üldiselt on aspirantide valik võrdlemisi objektiivne.

Ma isiklikult küll ei usu (seda ei usu kindlasti enamus kaitseväelasi või vähemalt need, kel on kokkupuuteid), et prominendid, kes seal militaarekstreemi tegemas käivad, on kasutatavad SA rühmade juhtimisel. Ja ma arvan, et enamus (mitte kõik) ei ole läinud sinna ohvitseriks saama selleks, et SA rühmaülemaks saada. Tahetakse lihtsalt olla Ohvitser ja käia vahest uhkes vormis.
NB! Reservallohvitseriks (näit erialaallohvitseriks) ei taha näiteks keegi saada, kuigi ka see töö on sõja ajal samavajalik! Sõna "allohvitser" teatavasti ei kõla üldiselt tsiviilseltskonnas nii uhkelt, kui "ohvitser"!

Aga mulle pole ikka selgeks saanud, miks ei piisa meie reaaslelt võimaliku formeeritava reservi juhtimiseks AROK meestest?
Ja minuarust võiks korraldada VROK asemel hoopis samas mahus täiendkoolitust reservistidest aspirant-lipnikele. Nendega ei tegele keegi (kuigi paljud seda ootaksid). Läheks ressursikulu rohkem asja ette, sest need mehed on ühtlasi maastikul (ja sageli ka kasarmus) rühma juhtimiseks võimelised.
See, et väljaõpe üldse raha ei võta, on selline huvitav jutt.

Selles mõttes nõus, et ajateenistusse peaks võtma märgatavalt rohkem rahvast, kui praegu, sest vastasel korral tekib järjest rohkem neid, kellele riigikaitse on võõras mure ja SA reservi ei tule ka.
alban
Liige
Postitusi: 1228
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

Vastuseks jutule, et nullist ei tohiks reservohvitseriks saada on juba mõeldud ja VROK 2008 eeltingimuseks on ajateenistuse läbimine või Kaitseliidus olemine http://www.erok.ee/et/tegevus/vrok_2008/tutvustus/ Ainult erandjuhtudel saab VROKis esimese kokkupuute sõjaväega.

Samuti on plaanis (räägiti et juba 2008 kursus pidi olema) lõpetatada VROKi kursused sellisel kujul ära ja edaspidi toimuvad ainult eriala reservohvitseride kursused (meedikud, juristid, IT jne.) inimestele, kelle põhiülesandeks ei ole rühma juhtida vaid teha oma põhieriala, milleks on vajalik siiski teatud sõjaline ettevalmistus.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Nt Soome ja Iisrael on valinud selle nn ülespidise spiraali - rõhuva enamiku kodanike kaasamine tagab selle, et kaitseväelised asjad on rahva hulgas heaks kiidetud ja viljakas pinnas igasugu populistidele puudub. Eestis on tekkinud allapoole spiraal - sellevõrra, kuidas vähendatakse kaasatud kodanike arvu, väheneb ka kaitseväeliste teemade kõlapind ja teadmatus - suureneb poliitipopulistide võimalus nullida kaitsevõimet ja raisata seda raha mujale. On üsna kindel, et kui NATO ei tahaks seda 2% SKP-st, lastaks meil liugi nt 1,2% peal ja ülejäänud raha eest on nii magus penskarite hääli osta.
Kahjuks kpt Trummil paistab olevat õigus.

Ajateenistusse on vaja kutsuda hulga rohkem mehi kui praegu kutsutakse, ning ajateenijatele peab andma korralik väljaõpe - kaasa-arvatud allohvitserideks, reservohvitserideks ja spetsialistideks.

Soome süsteem 6 kuud / 9 kuud / 12 kuud pole eriti hullu. Peamiselt selle läbinud ajateenijad on rahul oma ajateenistusega - ning reservallohvitserid ja reservohvitserid on hinnatud isikud konkursil headele töökohtadele tsiviilelus.

Ma mainiks veel, et Soomes on peale tava reservõppekogunemiste ka vabatahtlikke reservõppekogunemisi (ei maksta reserväelase palka), ning hulga erinevaid vabatahtlikke riigikaitselisi kursuseid - osaleja lausa maksab, et saa osaleda (näiteks pioneerikursus).
Hjalmar Nelk
Liige
Postitusi: 548
Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
Kontakt:

Postitus Postitas Hjalmar Nelk »

Eestis ei peaks mitte 1/3 ajateenistuses kaima vaid 100%. Ja miks mehed - naised ikka ka. Ning 8 kuud on vahe, minu arust peaks olema 2 aastat. Vahemalt. Ja siis reservis. Ning reservoppekogunemisi peaks olema vahemalt kord aastas. Reservarmee suurus 100 000 meest. Ning pyss igal mehel kodus jne jne jne.

Oleks tadil rattad oleks omnibuss. Oleks, peaks, voiks, tahaks ...

Praegune seis on see, et meie plaanid ei ole sellised. Meil on 16000 meest operatiivstruktuuris ja kurat teab palju taiendusreservis. Operatiivstruktuur on jaotatud yksusteks ning taiendusreserv ei ole. Operatiivstruktuuri jaoks on meil relvastus-varustus, taiendusreservi jaoks meil ei ole ega tule mitte midagi. Taiendusreservi jaoks ei kulutata mitte yhtegi senti. Ajateenistuses kaib 1/3 ning ajateenistuse pikkus lyheneb veelgi. Selline on see reaalsus. Kellele see ei meeldi siis minge poliitikasse voi kaitseministeeriumisse ning muutke seda reaalsust. Vaadake kui kergelt see onnestub.

Meie olemasoleva reaalsuse puhul on igasugused kursused uute reservohvitseride tekitamiseks aja- ja raharaiskamine ning teenib eelkoige vaikese edvistajate kliki huve. See vaike klikk reservohvitseride hulgast armastab edvistada mookade, valgete kinnaste ja uhkete univormidega. Reaalsus on kahjuks see, et kui seda vaikest gruppi poleks ei oleks meil ka neid reservohvitseride kursuseid. On paratamatu, et reservohvitseride saamiseks peab auastmeid andma ka neile edvistajatele.

Aga sellest maailmast mida kpt Trumm ja hr Putkinen kirjeldavad oleme me aarmiselt kaugel ning kaugeneme kogu aeg. Suure paugu teooria kolbab siia hasti - 90-ndate alguses oli koik voimalik aga monede vaga pohimotteliste otsuste kaudu on see Soome-mudel muutumas naabergalaktikaks mis kaugeneb meist aina kiirenevalt.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1502
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Siiski, siiski. Et meil opstruktuuri 16000 meest moodustavad 5 aastakäiku ajateenijaid ja ca 4000 kaitseliitlast on teada. Samas hoidvat KRA ajateenistuse läbinuid väeosade struktuurides arvel mite viis vaid kaksteist aastat, takistati ju samal ettekäändel kaitseliidu üksustesse kirja panemast mehi, kel ajateenistus läbitud. Arvestades ajateenistuse keskmiseks aastakäiguks 2,5 tuhat meest teeb see juba tubli 30000 reservisti konkreetsetes koosseisu tabelites. Et seda seni ei ole olnud, ei tähenda mitte, et see koos KRA tekkimisega plaani poleks võetud. Nii võib öelda, et meil on planeeritavas täiendus reservis siiski mitte üksikud võitlejad, vaid üksused ning eeldatav mobilisatsiooni armee on oluliselt suurem, kui opstruktuur millest räägitakse. Samas need 12 aastat lukus olevad mehed saavad juhitud nende endi hulgast koolitatud aspirantide poolt ...
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

Hjalmar Nelk kirjutas:Eestis ei peaks mitte 1/3 ajateenistuses kaima vaid 100%. Ja miks mehed - naised ikka ka. Ning 8 kuud on vahe, minu arust peaks olema 2 aastat. Vahemalt. Ja siis reservis. Ning reservoppekogunemisi peaks olema vahemalt kord aastas. Reservarmee suurus 100 000 meest. Ning pyss igal mehel kodus jne jne jne.

Midagi positiivset ja tervitatvat on selles aga:

1. 21.sajandil on mõeldamatu, et 2 aastat oleks mees-naine ajateenistuses;
2. kaotsi läheb ca. 1-1.5 aastat, et koolitada välja teine ports noorsõdureid;
3. 2. aastase teenistuse kulud tuleksid metsikud;
4. puudub sisuline vajadus;
5. majandust pärsib, sest töövõimelised mehed-naised on ära;

kokkuvõttes on see halb mõte.

Samas kui lühendatakse 8lt 6 kuu peale siis kui suudetakse teha hästi sisutihedaks see pool aastat on võimalik kutsuda teenistusse 2.500 asemel aastas vähemalt 5.000 meest. Suurendades infat saaks tõsta 2.500 näiteks 3.-3.500 meheni ja aastas läbiks niimoodi teenistuse 6.-7.000 meest, mis omakorda tähendaks, et mobiliseeritavate-treenitute arv on igal aastal 2x või 3x suurem.

Eeldaks mõne uue väeosa loomist - näiteks soomusjalavägi või tanki või mõni mereväe üksus. Kuna ehitushinnad on langusfaasis tuleks KV kasutada võimalust ja maksimaalselt ehitada välja kasarmud-renoveerida, sest mine sa tea milla need hinnad jälle tõusevad-langevad - turumajanduse paradoks kahjuks.

Mina ei näe probleemi ajatenistuse vähenedamise suhtes - miinus 2 kuud. Lihtsalt see lisa 2 kuud peab kajastuma teenitava 6 kuu sees. Samas mida Kunnas mainis, et ei teki motivatsiooni kauem teenida spetsialistidel jne. see on juba 2 teema. Ja sellega peaks KM tegelema kui hakatakse 8st 6 väänama...


aga 2 aastat ajateenistust - vähe leidub neid kes sinna läheks vabatahtlikult. Mind peaks sa relvaähvardusel nii pikka teenistusse vedama. Ega Eesti Venemaa või Vene Keiserriik ole kus 25 aastat oli kord ka teenistus...2 aastane teenistus on 20.sajandi teema paraku
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
siss
Liige
Postitusi: 287
Liitunud: 09 Mai, 2005 23:56
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas siss »

Tere, kui kaugele on üldse reservohvitseril võimalik auastmetega jõuda?Ja kas vahepeal(ütleme siis et kaptenini) on vajalik ka mingi täiend koolitus läbida ? Vahepeal käisid mingid jutud juba reserv pataljoniülemate kursustest, et siis major juba????
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline