"Tankid EKV-le"

[Kilo Tango]

Kõik on ilus ja kena jutt aga juhul kui KaMin ikkagi otsustab lõpuks veidi soomust hankida siis paraku tahes või tahtmata on meie rahakoti paksus ikkagi suht piiratud . Paralleelselt või isegi enne seda oleks hädasti vaja ka õhuvõimekus välja aretada. Samas uue väeliigi loomine ei käi ju ka ülepäeva, ikka aastaid kulub, et kõik ilusti liikuma saaadaks.
Siin teemas on kümneid kordi juba välja toodud, et alustuseks ja kogemuste saamiseks kõlbaksid ka eelmise põlvkonna tankid, eriti kui neid veel odavalt saada oleks. Metalli kokkuostu jõuab need alati viia kui uuemaid ja paremaid piisavalt asemele on ostetud. Selline suhtumine, et kui uut ei jõua osta, ei kõlba ka vanem ja kasutatud raud, on äärmiselt lühinägelik ja rumal lähenemine. Parem kasutatud ja veidi viletasam raud kui üldse mitte midagi. See kehtib mis iganes raua kohta, ka vene 122 mm haubitsaid tuleks Soomest haugata niipalju kui antakse, ära jõuab neid alati visata kui paremad torud asemel.
Leo 1 A5 pole muidugi midagi märkimisväärset kuid neid on võimalik odavalt saada ja vähemalt tulejuhtimise (kompu pidi sama olemas mis Leo II A4`l), tabamistäpsuse, optika, sidesüsteemide koha pealt on nad kindalsti jupp maad edulisemad kui venelaste T-72/80, kiirus maastikul samuti üsna eeskujulik. Arvatavasti on ka meeskonnaruum ergonoomilisem ning inimsõbralikum ja kuuldavasti olevat ta ka suht lihtsa ehitusega just hooldust silmas pidades, mootor vast samuti töökindlam ning suurema ressursiga kui vene omadel. Ei maksa nii põlglikult ka suhtuda vanemasse tehnikasse kui ise pea ilma püksata ja rahakott samuti õbluke ...

Ka selle muidu kauni mõtte kohta kehtib sama jutt. See peab mahtuma üldisesse raamistikku. Ei saa selliseid asju teha nii, et täna ostame Leo ühtesid ja homme kui pappi rohkem vahetame kohe uuemate vastu välja.

Tegelikult eeldavad kõik need toredad mõtted mingi raamistiku loomist, mille nimi võiks näiteks olla "Soomusvägede loomise kava". Seal peaks siis olema etapphaaval kirjas, kuidas soomusüksused luuakse, millised on väljaõppekavad jne. Tähtsaim sealjuures see, et kuidas neid kasutatakse. Vastasel korral juhtub nende Leo 1-dega tõesti nii, et poliitikud ei saa kaks aastat pärast vananud tankide kokku ostmist nägu säästes uut riigihanget algatada ja öeldakse, et te juba saite tankid, mis te veel tahate.

Eesti soomusvägede praktiline kasutamine tekitab tõepoolest küsimusi, sest lugenuna kaur3 postitatud pdf-i tundub, et seal kirjutatud alustest on meie kaitsekontseptsioonis vähemalt osaliselt ka lähtutud. See muudab soomustehnika kasutamise praktilises lahingutegevuses keeruliseks. Seda enam peab olema raamistikus kirjeldatud, millist soomustehnikat millie jaoks täpselt vajatakse. Teisalt peaks seda kontseptsiooni võib-olla korrigeerima, sest selline piiritu usk Carl Gustavisse tundub mulle kui halvimatest sõjafilmidest pärit olev ignorants (A Bridge Too Far tuleb kohe meelde), mis reaalses kriisisituatsioonis maksab paljudele noortele elu.

Ilmselgelt pole KaMin-i ukse kraapimine jutuga "andke meile tanke, ükskõik milliseid" mitte mingeid tulemusi andnud. Ehk oleks aeg taktikat muuta ja minna sinna mingi konkreetsema kavaga, kuidas soomusväed üles ehitatakse ja kuidas neid kasutatakse. Ning mis peaasi - milles peitub soomusvägede suurem tõhusus kantavate tankitõrjerelvadega võrreldes.

Kõrvaltvaatajana on igatahes jäänud mulje, et kamina hankepoolele on tõsise projektijuhtimise kogemusega inimesi vaja. Võiksin endagi teeneid pakkuda kui rahaline kompensatsioon poleks nii haletsusväärne.

[Wots]

Irw aga,mis siin ikka vaielda. Kõige parem ning ka end lahingus äärmiselt heas valguses näidanud tank on siiski M1A1 Abrams. Niih nüüd jääb üle ainult mõelda palju ostame?

Kõik muu on ju lihtsalt wannabe ja aretamine.

[Kilo Tango]

Üldiselt ei maksa ju tonti seina peale maalida!
Miks me räägime just VENE tankidest?

Mitte venelased ei müü ega kingi neid ära vaid hoopis muud nö lääne riigid. Pealegi on siin juba küllalt põhjalikult ära tõestud,et kui näiteks muretseda T-72/T-80 siis kindlasti juba moderniseeritud mudelid.
Ehk kas tõesti lihtsalt ei saa Ukraina käest osta Oplot(T-80 edasiarendus) või Yatagan(T-72 edasiarendus) ? On ju neil kaasaegne jõuallikas ja kõik muu mis sinna juurde kuulub.Samuti poleks ka varuosade saadavuse probleemi. Muidugi võib siis ka unustada selle vähese mootorikesvuste probleemi.

Tüüpiline inimene,kes kuuleb näiteks sõna T-72 ja odavalt saamine mõtlen kohe,et räämas tank kuskil kaugel millel sõites jupirida järgi!

Ja T-72 ja T-80 pole sugugi samad tankid juu. Erinevad tootjad,mõõdud,automaatlaadija,jõujaam jne....

See,et EKV ei suuda midagi organiseerida ausalt öeldes ei üllata mind. Jätaks üldse tankid ostama,krt tossavad ning ainult rikuvad loodust

Vat selle postituse põhjendusest ei saa ma hästi aru. Imho on "jalaväe kevadtormil hirmutamine" ja "tankimeeskonna ettevalmistamine" kaks eraldi missiooni, millest siin on räägitud. Kumma jaoks meil seda Yatagani siis nüüd tarvis on? Yatagan on jalaväe hirmutamise missiooni jaoks liiga kallis (täiesti uus MBT, mida pole minu teada ühegi riigi relvastuses veel. Teisalt ei sobi ta meile hästi ka tankistide väljaõppeks, kuna ilmselt ei ole Yatagan tank, milledest Eesti soomusvägi kunagi koosnema hakkab. Samas on hea ikkagi muretseda treeningukski selle tanki eelkäija, mis hiljem MBT-ks saab. Ma usun, et hea sebimise korral on isegi sommid nõus meile paari Leo 2A4 laenama.

T-80 ega ka Yataganei sobi meile MBT-ks selle pärast, et kumbki ei anna meile potentsiaalse vastase ees kvalitatiivset üleolekut. Samas kvalitatiivne üleolek on vältimatu eeldus lahinguotstarbelise soomusüksuse moodustamiseks Eestis. Mittelahinguotstarbeline üksus saab teenida eelpoolmainitud eesmärke aga nende sihtide jaoks jaoks need tugeva NSVL mekiga masinad ei sobi.

Pealegi ei ole Yatagan mitte T-72 edasiarendus, vaid T-80 modifikatsioon.

[Wots]

Üldiselt ei maksa ju tonti seina peale maalida!
Miks me räägime just VENE tankidest?

Mitte venelased ei müü ega kingi neid ära vaid hoopis muud nö lääne riigid. Pealegi on siin juba küllalt põhjalikult ära tõestud,et kui näiteks muretseda T-72/T-80 siis kindlasti juba moderniseeritud mudelid.
Ehk kas tõesti lihtsalt ei saa Ukraina käest osta Oplot(T-80 edasiarendus) või Yatagan(T-72 edasiarendus) ? On ju neil kaasaegne jõuallikas ja kõik muu mis sinna juurde kuulub.Samuti poleks ka varuosade saadavuse probleemi. Muidugi võib siis ka unustada selle vähese mootorikesvuste probleemi.

Tüüpiline inimene,kes kuuleb näiteks sõna T-72 ja odavalt saamine mõtlen kohe,et räämas tank kuskil kaugel millel sõites jupirida järgi!

Ja T-72 ja T-80 pole sugugi samad tankid juu. Erinevad tootjad,mõõdud,automaatlaadija,jõujaam jne....

See,et EKV ei suuda midagi organiseerida ausalt öeldes ei üllata mind. Jätaks üldse tankid ostama,krt tossavad ning ainult rikuvad loodust

Vat selle postituse põhjendusest ei saa ma hästi aru. Imho on "jalaväe kevadtormil hirmutamine" ja "tankimeeskonna ettevalmistamine" kaks eraldi missiooni, millest siin on räägitud. Kumma jaoks meil seda Yatagani siis nüüd tarvis on? Yatagan on jalaväe hirmutamise missiooni jaoks liiga kallis (täiesti uus MBT, mida pole minu teada ühegi riigi relvastuses veel. Teisalt ei sobi ta meile hästi ka tankistide väljaõppeks, kuna ilmselt ei ole Yatagan tank, milledest Eesti soomusvägi kunagi koosnema hakkab. Samas on hea ikkagi muretseda treeningukski selle tanki eelkäija, mis hiljem MBT-ks saab. Ma usun, et hea sebimise korral on isegi sommid nõus meile paari Leo 2A4 laenama.

T-80 ega ka Yataganei sobi meile MBT-ks selle pärast, et kumbki ei anna meile potentsiaalse vastase ees kvalitatiivset üleolekut. Samas kvalitatiivne üleolek on vältimatu eeldus lahinguotstarbelise soomusüksuse moodustamiseks Eestis. Mittelahinguotstarbeline üksus saab teenida eelpoolmainitud eesmärke aga nende sihtide jaoks jaoks need tugeva NSVL mekiga masinad ei sobi.

Pealegi ei ole Yatagan mitte T-72 edasiarendus, vaid T-80 modifikatsioon.

Oih väike näpukas tuli sisse. Jah T-80 mod.

1. Et saavutada kvaliteetne üleolek peab kindlasti muretsema(ehk ostma kuna neid enam tasuta ei anta) M1A1 Abramsi või Leo2a5 või Merkava4 !

Ma usun,et siinkohal pole küsimustki. Igasugused moderniseeritud eelmisepõlvkonna "aparaadid" on ju hale katse saavutada parimatega sama tase!

2. Omajagu peab ka kvantiteeti olema. Ehk siis,et 1 tankiga ka Eestit ära ei kaitse,olgu see nii hea kui tahes. Hea tank X hästi palju= väga suur summa raha!

Kui meil raha ei ole või ei eraldata siis nagunii ka ei ilmu loomikult tanke.

[Kilo Tango]

Irw aga,mis siin ikka vaielda. Kõige parem ning ka end lahingus äärmiselt heas valguses näidanud tank on siiski M1A1 Abrams. Niih nüüd jääb üle ainult mõelda palju ostame?

Kõik muu on ju lihtsalt wannabe ja aretamine.

Luban, et ma edaspidi ei tegele sellise masspostitamisega

Sellised statementid tekitavad alati tahtmist vaielda ja siis uputakse lõputusse argumentatsiooni ühe või teise masina poolt, olemata tegelikult ise asjaga kursis (kehtib ka minu kohta). Abrams on tore masin küll aga minu meelest näitas Lahesõjas ennast paremast küljest hoopis Challenger 2. Üks neist elas väidetavalt üle 70 (loe: seitsekümmend) RPG matsu erinevatest torudest. Teine sai sisse 8 RPG matsu pluss Milani pluss tundide kaupa kuulirahet, kuid meeskond elas selle rahulikult üle.

Ka korpust läbistanud matsud pole masinatele halvavalt mõjunud ehkki mehed on jäsemeid kaotanud. Ainus täielikult kaotatud C2 sai teiselt C2-lt tabamuse läbi lahtise komandöri luugi. Suvaline vene tank oleks selliste rünnakute puhul küpsetanud oma meeskonna ja lennutanud torni kõrge kaarega minema.

Huvitav masin on ka L-Korea värske masin K2 Black Panther, millel on väga palju asjalikke omadusi, milliste poolest sobiks see ka EKJ-le. Näiteks väga suur negatiivne kahuri kaldenurk, mis võimaldab tulistada mäenõlvalt üle harja jms. vigurid. Masina võimekust näitab seegi, et Türgi (kus teatakse kindlasti tankidest rohkem kui kõigis baltimaades kokku), ostab K2 tehnoloogia sisse oma tanki ehitamiseks. Seda peamiselt soomuse erakordse kaitsevõime ning alusvankri kõrge taseme tõttu.

Kuludest:

Wikipediast: In 1998, the Spanish government agreed to contract 219 tanks of the Leopard 2E (2A6 derivaat) line, 16 recovery tanks Leopard 2ER (Bufalo) and 4 training vehicles. The program, with a budget of 1,939.4 million Euros, includes also the integrated logistical support, training courses for crew instructors and maintenance engineers and driving, turret, maintenance, aiming and shooting simulators. Deliveries of the first batch began in 2004 and should complete in 2008

sellest tulenevalt oleks mingi 20 tankine üksus koos 2 treeningtanki ning muu kila-kolaga hind ehk ca. 10 korda väiksem, kuid siiski arvestatav summa. Leo2A5 tuleks ehk odavamalt kätte. Ehk siis ilmselt oleks 20 tanki jaoks ilma Nato eesliini discountita ostes vaja riigieelarvest 2 miljardit EEK lisaks. Miljardi kaitsejõud sel aastal juba saavad juurde. Teine veel ja ongi olemas . Pealegi ajatatakse selliste asjade eest maksed tavaliselt mitme aasta peale.

Sarnase summa saab ka challenger 2 hinda vaadates (ca. $8 mil). K2 Black Panther maksaks ca. $8,5 mil, olles sellega maailma kalleim tank. Samas L-Korea K1A1 tuleks kätte $4,6 mil-ga, mis on juba märksa suupärasem hind. Soomuskaitse pidavat olema sama hea kui M1A1 ilma lahjendatud uraanist soomuseta.

[vk1]

K-1A1 - ei ole võimalik eksportida, sestap K-2 . Türgi saab esimesed kätte aastail 2014 vist?
Challenger 2 - maailma raskeim tank . Nagu eespool pioneerindusega tegelev mees kirjutas - organiseeri väike rännakmarsruut põhja-eestis . Leia sobivaid sildu kõrvalistel maanteedel isegi 50 tonnise tanki jaoks. Lisaks tootmisest maas masin ja enam isegi ei reklaamita. Samas UK armee pani neid vist ca. 200 reservi, nii et see poleks probleem.
Abrams - kui ajakirjandusse peaks jõudma teade, et selle masina käivitamine võtab 30liitrit kütust... Lisaks ei tarni USA seda parimat versiooni, vaesestatud uraaniga soomust. Ja need masinad, mis on egiptlastel, on ikka kauge karje USA masina kaitstusest.

Leo-2A4 on ikka nii lootuste kui (üliheal juhul ) võimete tipp. Ca. 52-54 tonni A4 vers. - no ega läänest kergemat ja tegusamat ei leia. Lisaks on ka sellel oma moderniseerimisprogrammid olemas , saab sellest teha nii A5 kui ka A6.on ka muid lisasoomuseid - http://idr.janes.com/public/adlink/ads/1297078.pdf

[Pirr]

Kuludest:
sellest tulenevalt oleks mingi 20 tankine üksus koos 2 treeningtanki ning muu kila-kolaga hind ehk ca. 10 korda väiksem, kuid siiski arvestatav summa. Leo2A5 tuleks ehk odavamalt kätte. Ehk siis ilmselt oleks 20 tanki jaoks ilma Nato eesliini discountita ostes vaja riigieelarvest 2 miljardit EEK lisaks. Miljardi kaitsejõud sel aastal juba saavad juurde. Teine veel ja ongi olemas . Pealegi ajatatakse selliste asjade eest maksed tavaliselt mitme aasta peale.

Sarnase summa saab ka challenger 2 hinda vaadates (ca. $8 mil). K2 Black Panther maksaks ca. $8,5 mil, olles sellega maailma kalleim tank. Samas L-Korea K1A1 tuleks kätte $4,6 mil-ga, mis on juba märksa suupärasem hind. Soomuskaitse pidavat olema sama hea kui M1A1 ilma lahjendatud uraanist soomuseta.

Julgeks küll arvata, et ühelegi poliitikule ega lihtinimesele ei suuda sa selgeks teha, et õigustada 20 tanki ostu mingi 150 miljonit tükist (teisalt 800 miljonit kulutati kolme plasküna peale ilma silmagi pilgutamata ) , isegi kui tegu oleks maailma parima tankiga, mida Leo II A6 vast ehk ongi või vähemlt üks tippudest Vastuargumente hakkaks tulema nii vasakult kui paremalt, et miks ei ole mõtekas tanke osta ja lõpuks oleme endiselt ilma, täpselt nii nagu seninigi - vanem masin põlatakse koheselt ära (isegi kui neid sümboolse hinna eest saaks ) aga uut ja siledat masinat rahakott välja ei vea. Üdini keerukat tehnikat täis moodsate tankide hooldusega võib meil samuti ületamatuid takistusi tekkida kui isegi lihtsate veoautode remondiga väidetavalt KV hakkama ei kipu saama .
Meie sildade koormustaluvusest on ka pikalt jahvatatud, Leo II A6 kaal läheneb ka juba kriitilise piirini ses osas. Ühe või paari tanki ülesõidu peaks sillad ehk vastu aga terve või poole pataljoni oma? Tekitavad ju tankid oma liikumisega ikka korralikku vibratsiooni.

Vähemalt rühmajagu kasut. hävitajate koos muu sinna juurde kuuluvaga soetamist oleks arvatavasti kergem massidele põhjnedada kasvõi Gruusia sündmuste najal ja nad on ka esmatähtsamad kui tankid. Kellavere radarit oleks ka ju vaja mingil määralgi dubleerida ...

[MadMan]

Nagu hummel siin on välja toonud, siis on KaMina ametnikud käitunud nagu viimased töllid ja tekib tõsine kahtlus, kas nende seas pole mitte liiga palju müüdavaid hingi.
Eesti soine maapind ja väikesed sillad on kindlasti asi, mida peab arvestama, kuid tasast, kõva maad, kus tankilahingut pidada, pole ka eriti palju.
Kui midagi osta, siis selline riist, mis suudab tõenäolise vastasega head-on madistada ja võita.
Teine aspekt on õhukaitse - vaadates Gruusia sündmusi, siis peab meil õhus rippuma mitu seltskonda hävitajaid ja mingi ports ründekoptereid.
Need asjad tuleks soetada koos - tankid + vajalik tugi, lennukid ja koperdised + tugi. Maksku või rubla, aga riigikaitse ei ole koht, kus koonerdada.

[araterI]

Jahutan natuke Abramsi-optimismi:
- Abramseid on loetud arv; enam neid ei toodeta; isegi koosteliinid on hävitatud; ideaalis tahaks USA MBT-sid juurde saada aga pole kusgilt võtta;
- Vanema põlvkonna Abramsid ja eksportvariandid (Lähis-Ida) ei anna olulist üleolekut;
- Tegemist ühe raskema otsa tankiga, s.t. Eesti sillaoludes ei vea välja;
- DU-st rääkimata, isegi uuemad Chobham soomused on midagi sellist, mida siiakanti lihtsalt ei ekspordita kartes infoleket ja vaenlase kätte jäämist. Vana ei taga vajalikku kaitset. Aktiivsoomust A-l ei kasutata ja ise siin midagi leiutama hakata pole mõtet. Muuseas ka DU moonast võime ka ainult unistada;
- Karmi talve tingimustes ei ole Abrams nii hea kui nt Leo. Rootsi praakis Abramsi välja;
- Kui just spondeerida ei soovita, siis upgradeeritud vanakesed on samas hinnas või kallimad kui tutikad tankid. Aga mingist otsast on nad ikkagi vanakesed.

Ma olen ka tänu Türgile avastanud Lõuna-Korea tankitööstuse.

Kui poliitilis-geograafiline risk välja jätta, siis esmamulje järgi on Yatgan siiski kvalitatiivselt parem riist kui misiganes laiatarbe tankistikirst Vene armees. Võib-olla eksin.

Soome, Rootsi, Norra, Poola, Saksa, Holland, Taani opereerivad Leo2-esid s.t. põhjalikuma hoolduse ja remondi infra ning know-how on laial turul saadaval.

[T-62]

Kas keegi seltskonnast kaarti ka lugeda oskab? Mina nii hästi, kui selle teema puhul vaja, ei oska!
Sellest järgmised küsimused:
- Mitu olulist silda on alles peale konflikti idanaabriga?
- Kui sügavad on meie jõed ja kui järskude kallastega?
- Mis on tähtsam, kas sildade kandevõime või masinate maastiku suutlikkus?
- Kas lahingu olukorras kimavad tankid otsejoones mööda Peterburi ja Tartu maanteed?
- Kas oletatavad tankid peavad paiknema kindlasti Tallinnas?

Ei oota konkreetseid vastuseid, lihtsalt minu lollis peas tekkisid sellised küsimused.

[kaur3]

Tuututan siin edasi ja palun tankipooldajatel välja tuua Gergia pooled võidukad tankilahingud VF üksuste vastu viimases sõjas.

Mina küsiksin VF tegevust arvesse võttes, et kõikide võimalike varitsuskohtadele suunatakse peale "mõõdukas" kaartuli, kas horisontaalis lendavate tankilõhkujate kasutamine on kõige parem lahendus. Kas ei peaks mitte Strixide peale rohkem mõtlema, mis tulevad vertikaalis ja mida saab kasutada VF poolt hinnatud võimalikust varitsuskohast palju kaugemalt.

[kangelaspioneer]

Kas keegi seltskonnast kaarti ka lugeda oskab? Mina nii hästi, kui selle teema puhul vaja, ei oska!
Sellest järgmised küsimused:
- Mitu olulist silda on alles peale konflikti idanaabriga?
- Kui sügavad on meie jõed ja kui järskude kallastega?
- Mis on tähtsam, kas sildade kandevõime või masinate maastiku suutlikkus?
- Kas lahingu olukorras kimavad tankid otsejoones mööda Peterburi ja Tartu maanteed?
- Kas oletatavad tankid peavad paiknema kindlasti Tallinnas?

Ei oota konkreetseid vastuseid, lihtsalt minu lollis peas tekkisid sellised küsimused.

Tallinn- Narva suunal on olulisemad vesitõkked: Purtse jõgi, Kunda jõgi, Valgejõgi, Jägala jõgi. Väiksemaid kraave ja ojasid on rohkelt.
Enamus nimetatud jõgedest on põhjapool (ca 20 km merest) madalad (alla 1m) ja kõva põhjaga, probleemiks põhja mööda läbimisel on nii järsud kaldad kui jõeorus moodustuv pehme luht. Parima ülevaate võite saada näiteks Purtse jõe Tallinn-Narva silda vaadates. Jõgi on üle kümne meetri sügavuses orus, samas suvisel ajal kuiva jalaga kive mööda ületatav. Oru kaldad on järsud ning näiteks ratastehnikaga väga raskesti ületatavad, külmunud maapinnaga ei ole vist peale BV ühtki masinat, mis sealt üles saaks.
Valgejõgi on praktiliselt kogu oma jooksu ulatuses metsade vahel, Tln-Nrva trassist põhjapool on kolm tõsiselt võetavat silda (MLC>50), lõunapoole minnes on järgmine sild Tapal. Kogu jooksu ulatuses leidub nii ületatavaid koolmekohti kui kiirsildadega ületatavaid kohti, paraku on nende avastamiseks vaja põjalikku maastikuluuret, paljudele neist on ka ligipääs raskendatud.

Selle suuna sihtmärkidest rääkides ei jätaks kindlasti kõrvale Jägala liikklussõlme, Purtse sildu Purtse asulas ning Püssis ja Lüganusel, Kunda jõe sildu Rakvere ümbruses, põhjapoolseid Valgejõe sildu. Kümnekonna õnnestunud õhurünnakuga on võimalik saavutada olukord, et kogu meie Narva suunaline logistika on sunnitud raudteest lõunasse, kohaliku tähtsusega teedele. Roomiksõidukite liikumine jääb pisut vabamaks, kuid kui õhurünnakutele lisada suurtükirünnakud puistmiinidega...

[Some]

Kas tankihävitajana mõnda AMOS või Nemo süsteemi ei annaks kasutada?
Äkitse meie head põhjanaabrid müüks meile mõned http://www.patria.fi/modules/upndown/do ... A1F97EE681 Patria Nemo süsteemid? Vähemalt on masin meile üsna tuttav

Muidugi kui nüüd mõelda et see riist suudab kümme Strix-i minutis välja lasta, siis karta on et ostetud laskemoonavarud on esimese lahingutunniga otsas... Palju üks Strix maksiski? Ja uudishimust - kuidas välditakse et kõik Strix-i laengud ühe tanki pihta ei lenda vaid ikka kenasti igal paugul oma sihtmärk oleks?

[tuna]

Panen veel kord üles ühe vana loo, mida olen siin foorumis juba korduvalt jaganud. Nõustuge või ärge nõustuge.

http://rapidshare.com/files/137487118/D ... s.pdf.html

Tundub, et tegemist on 2001. aastast pärit Rootsi panusega Balti riikide NATO liikmelisuse toetuseks, kus lükatakse ümber tollal palju levinud arvamuse, et Balti riike ei saa kaitsta. Nii pakutakse välja suhteliselt odav, Balti riikide algusjärgus kaitsejõududele jõukohane ja Venemaa tollast olukorda arvestav kaitseplaan.

See on siis see väikesed, kergelt relvastatud ja hästi mobiilsed üksused, mis kasutades maastiku iseärasusi üritavad takistada agressori soomuskolonnide edasiliikumist, seni kuni abiväed kohale saabuvad.

Autorid ei varja, et tegemist on nö sitast sai tegemisega, ja paremate aegadel tuleks ikka asi tõsisemalt käsile võtta.

Negatiivsed on nad muide selle arengu suhtes, mis tänapäeval on muutunud Eesti kaitseväe vaata et ainsaks ülesandeks - välismaal sõdimisse.

Mõned tsitaadid:

Instead of trying to match a potential high-tech aggressor, a better strategy for the Baltic states in near term would, therefore, be to find an "asymmetric" solution, putting premium on small combat units that rely on concealment and high mobility instead of on "conventional" large manoeuvre units.

... we believe, that it is better - and easier - to start with a defence structured for a delaying tactics and based on local recruitment, which can then be used as a basis for later developing more traditional and complementary military units ...

In its basic form the proposed defence structure does not provide a capability for large counterattacks. In a ten year perspective this may not matter as Russian resources are likely to be so limited that the losses inflicted on the attacking forces would be sufficient to obviate the need for extensive counterattacks.

If the defending forces were rapidly defeated or by-passed there would be little to prevent the adversary from quickly establishing himself in strategically critical areas, thereby making the task of any outside intervention force extremely difficult.

However, many of the goals listed in Membership Action Plan and the PfP Planning and Review Process documents seem to be oriented mainly toward the achievement of low-level, sub-unit interoperability, necessary for participating in joint peace-support operations. It would be unfortunate if pressure to fulfil these goals were to result in key resources, such as talented individuals and funds for investment and training, being diverted from the primary task of building up defence forces capable of ensuring national survival.

[Kilo Tango]

Vastan siin oma arusaamise järgi mõnedele ... khmm ... asjadele.

1. Türgi saab esimesed K2-d kätte aastaks 2014 - ilmselt parimagi tahtmise juures ei suudaks me moodsat tankiväge üles ehitada enne seda aastat. Nii, et K2 on selles mõttes jätkuvalt konkurentsis. Mis on selle masina miinused on Leclerc-i sarnane automaatlaadur (mis eeldab, et osa laskemoonast on kas keres või tornis) ja kolmeliikmeline meeskond
2. Kordan veelkord, et prioriteedid peaksid olema luure, õhuvägi ja alles siis soomusvägi. Kui raha kulutada, siis tõhusus tuleb just selles järjekorras.
3. Igasugused STRIX-id jms. top-attack mortiiri või suurtükilaengud pole mingid imerelvad. Niisamuti kui ka tankitõrjemürsud. Venelastel on täiesti olemas lahendused alahelikiirusega liikuvate tankitõrjerelvade tõrjumiseks, mida küll Gruusias ei kasutatud, kuid see ei tähenda, et Eestit ründavatel tankidel neid peal poleks. Küll on minu teada vene tankide aktiivkaitsel ülal "surnud koonus", mis tähendab, et sealt ei suudeta lähenevaid ründerelvi tõrjuda. Nii ehk teisiti on ülehelikiiruselised tankitõrjerelvad hädavajalikud. Ja neid saab praktikas kasutada ainult oma tanki torust välja tulistades.
4. See, et Kaitsevägi ei suuda hooldust tagada - küll suudetakse kui tahetakse. Lennuväes on hooldus täiesti tasemel, samuti mereväes (nii palju kui mina sellest tean). Ma ei näe põhjuust, miks maaväes ei võiks olla. Kättevõtmise asi. Ja ilmselt on parimaks kättevõtmise stimulaatoriks uue ja kalli relvasüsteemi ost.

Mina näen, et tankide peamine roll oleks suur-Tallinna piikonna kaitsmine. Enne seda tuleb loota jalaväe poolsetele viivituslahingutele. Teisalt on õnneks või kahjuks Eesti jõed maailma mastaabis parajad nirekesed, millede ületamiseks on enamasti bridge laying tank piisav lahendus. seega vastava varustuse olemasolul ei tohiks ka Narva suunal soomusvägede kasutamine üle mõistuse olla.

Muidugi tuleb toetada kaur3 hinnangut, et otsetulega vastase raskerelvastuse hävitamine on keeruline ja kaartule abil kasutatavad vahendid on vajalikud (ma olen oma esimeste postituste juures juba mitu korda rääkinud, et Carl Gustavi vaimustus on ohtlik). Samas tuletan veelkord meelde oma varasemat seisukohta, et suvaline relvaliik peab olema üldisema kaitsestrateegia osa ning ei saa lahendada iseenesest kõiki probleeme. Olgu selleks vahendiks siis õhuvägi või tank või intelligentsed kaartule relvad.

Muide. Gruusia õppetundidest veel. Huvitav, milliste argumentidega kavatseb USA edaspidi Gruusia sarnaste riikide sõjaväelasi välismissioonidele meelitada. Mis mõte meiegi meeste lennutamisel soojale maale 600 miljoni pluss missioonikulud eest on? Imho on praegu Eesti jaoks tegemist väga kaheldava kasuteguriga ettevõtmisega. Igatahes Gruusia jaoks osutus loogika "meie toetame sind Iraagis, sina toetad meid Gruusias" põhjendamatuks.