Ka selle muidu kauni mõtte kohta kehtib sama jutt. See peab mahtuma üldisesse raamistikku. Ei saa selliseid asju teha nii, et täna ostame Leo ühtesid ja homme kui pappi rohkem vahetame kohe uuemate vastu välja.Pirr kirjutas: Kõik on ilus ja kena jutt aga juhul kui KaMin ikkagi otsustab lõpuks veidi soomust hankida siis paraku tahes või tahtmata on meie rahakoti paksus ikkagi suht piiratud. Paralleelselt või isegi enne seda oleks hädasti vaja ka õhuvõimekus välja aretada. Samas uue väeliigi loomine ei käi ju ka ülepäeva, ikka aastaid kulub, et kõik ilusti liikuma saaadaks.
Siin teemas on kümneid kordi juba välja toodud, et alustuseks ja kogemuste saamiseks kõlbaksid ka eelmise põlvkonna tankid, eriti kui neid veel odavalt saada oleks. Metalli kokkuostu jõuab need alati viia kui uuemaid ja paremaid piisavalt asemele on ostetud. Selline suhtumine, et kui uut ei jõua osta, ei kõlba ka vanem ja kasutatud raud, on äärmiselt lühinägelik ja rumal lähenemine. Parem kasutatud ja veidi viletasam raud kui üldse mitte midagi. See kehtib mis iganes raua kohta, ka vene 122 mm haubitsaid tuleks Soomest haugata niipalju kui antakse, ära jõuab neid alati visata kui paremad torud asemel.
Leo 1 A5 pole muidugi midagi märkimisväärset kuid neid on võimalik odavalt saada ja vähemalt tulejuhtimise (kompu pidi sama olemas mis Leo II A4`l), tabamistäpsuse, optika, sidesüsteemide koha pealt on nad kindalsti jupp maad edulisemad kui venelaste T-72/80, kiirus maastikul samuti üsna eeskujulik. Arvatavasti on ka meeskonnaruum ergonoomilisem ning inimsõbralikum ja kuuldavasti olevat ta ka suht lihtsa ehitusega just hooldust silmas pidades, mootor vast samuti töökindlam ning suurema ressursiga kui vene omadel. Ei maksa nii põlglikult ka suhtuda vanemasse tehnikasse kui ise pea ilma püksata ja rahakott samuti õbluke ...
Tegelikult eeldavad kõik need toredad mõtted mingi raamistiku loomist, mille nimi võiks näiteks olla "Soomusvägede loomise kava". Seal peaks siis olema etapphaaval kirjas, kuidas soomusüksused luuakse, millised on väljaõppekavad jne. Tähtsaim sealjuures see, et kuidas neid kasutatakse. Vastasel korral juhtub nende Leo 1-dega tõesti nii, et poliitikud ei saa kaks aastat pärast vananud tankide kokku ostmist nägu säästes uut riigihanget algatada ja öeldakse, et te juba saite tankid, mis te veel tahate.
Eesti soomusvägede praktiline kasutamine tekitab tõepoolest küsimusi, sest lugenuna kaur3 postitatud pdf-i tundub, et seal kirjutatud alustest on meie kaitsekontseptsioonis vähemalt osaliselt ka lähtutud. See muudab soomustehnika kasutamise praktilises lahingutegevuses keeruliseks. Seda enam peab olema raamistikus kirjeldatud, millist soomustehnikat millie jaoks täpselt vajatakse. Teisalt peaks seda kontseptsiooni võib-olla korrigeerima, sest selline piiritu usk Carl Gustavisse tundub mulle kui halvimatest sõjafilmidest pärit olev ignorants (A Bridge Too Far tuleb kohe meelde), mis reaalses kriisisituatsioonis maksab paljudele noortele elu.
Ilmselgelt pole KaMin-i ukse kraapimine jutuga "andke meile tanke, ükskõik milliseid" mitte mingeid tulemusi andnud. Ehk oleks aeg taktikat muuta ja minna sinna mingi konkreetsema kavaga, kuidas soomusväed üles ehitatakse ja kuidas neid kasutatakse. Ning mis peaasi - milles peitub soomusvägede suurem tõhusus kantavate tankitõrjerelvadega võrreldes.
Kõrvaltvaatajana on igatahes jäänud mulje, et kamina hankepoolele on tõsise projektijuhtimise kogemusega inimesi vaja. Võiksin endagi teeneid pakkuda kui rahaline kompensatsioon poleks nii haletsusväärne.