Pealegi oli sakslastel veel rohkem muid vahendeid kuidas Nõukogude rasketankidega tegeleda.WotS kirjutas: Pealegi oli venelastel hulga muid vahendeid kuidas Saksa rasketankidega tegeleda.
T-34, kui hea või halb ta siis oli?
Oleks vastastikku seisnud vaid tankid ja jalavägi, siis oleks vast isegi piisanud.jackpuuk kirjutas: Eod, nagu näha polnud neid ikkagi piisavalt.
Lihtsalt lähivõitlusrelvi polnud sakslastel pahatihti võimalik kasutada, kuna liitlased olid enne rünnakut Saksa kaitsepositsioonid suurtüki- ja raketitulega põhjalikult segi pööranud. Ühel poolel olid praktiliselt piiramatud ressursid, teisel ei jätkunud metalle, kütust... Otsustas kvantiteet, mitte kvaliteet. Kvaliteediga sõdade võitmise näiteid võib tuua Lähis- Idast, kus suurim kvaliteedi erinevus on kiivri sisus.
Kahjuks pole aega tervet seda tõlketööd uuesti läbi lugeda, kas keegi mäletab, mis leheküljel umbes võis sellest sihikute värgist juttu olla?-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Ja miks siis vene tankistid , kes sõdisid Pz III või Shermaniga, olid risti vastupidisel arvamusel?jackpuuk kirjutas:Meie head kamraadid Troll ja Lemet tõlkisid siin raamatuid, seal oli vist ameeriklaste arvamus, et nõuka tankidel seisavad maailma parimad sihikud, mida või keda uskuma peaks nüüd? Eod, nagu näha polnud neid ikkagi piisavalt.
Tegu võib olla lihtsalt kõikuva koostekvaliteediga: optika seadmed on koostedefektide suhtes väga tundlikud. Samuti võis olla erineva arvamuse põhjus ameerika katsemeeskonna ja vene meeskondade erinevad oskused; korralikult õpetatud ameeriklased oskasid sihikuid paremini paika keerata.
Sihikud on tundlikud rappumisele, seega mida sujuvam on tanki liikumine seda kauem püsib sihik täpsena. Tänapäeval on sihikud reeglina stabiliseeritud (varustatud seadmega mis vähendab rappumisi). Võib arvata, et 10 suure rattaga keerdvedrudega veermik, "rapsiv" käiguvahetus, suur diiselmootor ja veel mõned konstruktsiooni iseäärasused ei mõjunud sihikule hästi, vaid sihik (ükskõik kui hea) rappus kiiresti paigast ära. Siit ilmselt ka vahe Pz ja Shermaniga: nad rappusid ja värisesid vähem ja olid seega sihiku "sõbralikud".
Sihikud on tundlikud rappumisele, seega mida sujuvam on tanki liikumine seda kauem püsib sihik täpsena. Tänapäeval on sihikud reeglina stabiliseeritud (varustatud seadmega mis vähendab rappumisi). Võib arvata, et 10 suure rattaga keerdvedrudega veermik, "rapsiv" käiguvahetus, suur diiselmootor ja veel mõned konstruktsiooni iseäärasused ei mõjunud sihikule hästi, vaid sihik (ükskõik kui hea) rappus kiiresti paigast ära. Siit ilmselt ka vahe Pz ja Shermaniga: nad rappusid ja värisesid vähem ja olid seega sihiku "sõbralikud".
Äkki oli viga selles, et jänkid testisid sihtimisseadmeid polügoonil, mitte reaalsetes lahinguoludes. See, mis seisval tankil on hea, ei pruugi seda olla sõitval masinal.
Meenub katke ühest raamatust, kus kirjeldati uue lennukikuulipilduja katsetusi. Maapealsed testid olid sooritatud hiilgavalt ja siis monteeriti "kuuliprits" lennukile ning saadeti teele. Tagasi tulles sõnas lendur midagi taolist: "Te olete loonud suurepärase relva, kuid palun tehke veel üks pisike täiustus - andke mulle ka kolmas käsi." Kuulipilduja käsitsemiseks läks vaja mõlemat kätt, aga siis polnud enam võimalik lennukit juhtida...
Meenub katke ühest raamatust, kus kirjeldati uue lennukikuulipilduja katsetusi. Maapealsed testid olid sooritatud hiilgavalt ja siis monteeriti "kuuliprits" lennukile ning saadeti teele. Tagasi tulles sõnas lendur midagi taolist: "Te olete loonud suurepärase relva, kuid palun tehke veel üks pisike täiustus - andke mulle ka kolmas käsi." Kuulipilduja käsitsemiseks läks vaja mõlemat kätt, aga siis polnud enam võimalik lennukit juhtida...
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10263
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Minu teada ei tulistatud II MS ajal sõitvast tankist. Vähemalt kui oli plaanis märki tabada.asjaajaja kirjutas:Äkki oli viga selles, et jänkid testisid sihtimisseadmeid polügoonil, mitte reaalsetes lahinguoludes. See, mis seisval tankil on hea, ei pruugi seda olla sõitval masinal.
Meenub katke ühest raamatust, kus kirjeldati uue lennukikuulipilduja katsetusi. Maapealsed testid olid sooritatud hiilgavalt ja siis monteeriti "kuuliprits" lennukile ning saadeti teele. Tagasi tulles sõnas lendur midagi taolist: "Te olete loonud suurepärase relva, kuid palun tehke veel üks pisike täiustus - andke mulle ka kolmas käsi." Kuulipilduja käsitsemiseks läks vaja mõlemat kätt, aga siis polnud enam võimalik lennukit juhtida...
to Lemet: Jep, seal see kirjeldus oligi!
to Kilo Tango: Ma ei pidanud ka silmas sõidu pealt tulistamist, pigem seda, et kui katsetuste ajal laseb tank oma 50 pauku erinevate sihtmärkide pihta ja ei liigu meetritki (ärme arvestame siin kahuri tagasilööki), siis lahingus on 50 paugu tegemise ajal erineva kiirusega läbitud hulk maad ja kõiksugu ettetulevaid takistusi ning seejuures üsna korralikult läbi raputatud saadud. Need kaks olukorda on aga paraku üsnagi erinevad.
to Kilo Tango: Ma ei pidanud ka silmas sõidu pealt tulistamist, pigem seda, et kui katsetuste ajal laseb tank oma 50 pauku erinevate sihtmärkide pihta ja ei liigu meetritki (ärme arvestame siin kahuri tagasilööki), siis lahingus on 50 paugu tegemise ajal erineva kiirusega läbitud hulk maad ja kõiksugu ettetulevaid takistusi ning seejuures üsna korralikult läbi raputatud saadud. Need kaks olukorda on aga paraku üsnagi erinevad.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Ei saa õelda et Ilmasõjas liikumise .pealt tulistada ei saanud, ikka sai.Nt jänkide tankidel oli suurtükk ühes tasapinnas stabiliseeritud. Laskmine liikumise pealt olenes ka vedrustusest, mida paremini see konarusi summutas, seda suurem oli tabamuse tõenäosus.Reeglina tulistati siiski seistes.
Ma pidasingi silmas, et mida rohkem rappumist, seda ebatäpsemaks sihik muutus
Ma pidasingi silmas, et mida rohkem rappumist, seda ebatäpsemaks sihik muutus
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Too T-34/76 sihik.
M. Svirin Stalini soomuskilp, seal mainib autor T-34/76 ja KV-1 katsetustest USAs 1942 aasta kevadel.
Jänkide arvamus sihiku kohta: väga hea konstruktsioon, vaata et parim maailmas, mida nemad teavad (ju siis pole saksa sihikuid näinud, kuigi brittidel peaks ju midagi olema). Kehv olevat ainult klaasi kvaliteet.
M. Svirin Stalini soomuskilp, seal mainib autor T-34/76 ja KV-1 katsetustest USAs 1942 aasta kevadel.
Jänkide arvamus sihiku kohta: väga hea konstruktsioon, vaata et parim maailmas, mida nemad teavad (ju siis pole saksa sihikuid näinud, kuigi brittidel peaks ju midagi olema). Kehv olevat ainult klaasi kvaliteet.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline