Avaldan samuti kiitust. Kujutan ette, et asjaolu, et autor ise nende torude peal aega teeninud on, lisab kõvasti iseloomulikke detaile. Hea on näha, et väänad ise kättesaadavast metallist asju juurde ja oled tõsiselt mudeli ette võtnud.
See mis siin piltidel näha, on ikka üksjagu muljetavaldav.
ZU 23 - Sergei
tänud hääde sõnade eest.
Sain nüüd siis lafeti valmis.
Rataste paika saamine oli paras pusimine - esialgu istutasin rattad lihtsalt metallist diftide otsa ja siis keerutasin kuni loomuliku asendi sain ja siis ehitasin rakised ja sisuliselt valasin liimiga liite kohad üle, et asi pidama saada.
Tegin veel lisaks siis sidevahendi kaabli traadi tiisli külge, õlipurgi karbi kaanele luku (sain natuke suur aga häirib ainult pildid, sest ega seda paljas silm suurt seleta).
Tükk vaeva oli nende rataste hüdraulikaga (vasak muideks lekib) eks pärast värvimist näeb kuidas need tunduvad.
Mingi tihvti ja rataste laskeasendisse tõmbamise käepidemed tegin ka.
Selle juppide isetegemisega tekib paras dilemma - ega minusugusel algajal sisuliselt ükski täiendus 100% õnnestu aga parendad tehase plasti justkui saaks, samas on tehas ju ka järgi andmisi teinud, ehk siis nüüd tekib küsimus, et kas on üldse mõtet pingutada kui ise ka 100% järgi teha ei suuda.
Ja siis palve, ehk kellelgi leidub 4mm välise mõõduga ja seinapaksusega 0,2 mm vasktoru juppi, vaja teha raudadele uued leegisummutid.
Sain nüüd siis lafeti valmis.
Rataste paika saamine oli paras pusimine - esialgu istutasin rattad lihtsalt metallist diftide otsa ja siis keerutasin kuni loomuliku asendi sain ja siis ehitasin rakised ja sisuliselt valasin liimiga liite kohad üle, et asi pidama saada.
Tegin veel lisaks siis sidevahendi kaabli traadi tiisli külge, õlipurgi karbi kaanele luku (sain natuke suur aga häirib ainult pildid, sest ega seda paljas silm suurt seleta).
Tükk vaeva oli nende rataste hüdraulikaga (vasak muideks lekib) eks pärast värvimist näeb kuidas need tunduvad.
Mingi tihvti ja rataste laskeasendisse tõmbamise käepidemed tegin ka.
Selle juppide isetegemisega tekib paras dilemma - ega minusugusel algajal sisuliselt ükski täiendus 100% õnnestu aga parendad tehase plasti justkui saaks, samas on tehas ju ka järgi andmisi teinud, ehk siis nüüd tekib küsimus, et kas on üldse mõtet pingutada kui ise ka 100% järgi teha ei suuda.
Ja siis palve, ehk kellelgi leidub 4mm välise mõõduga ja seinapaksusega 0,2 mm vasktoru juppi, vaja teha raudadele uued leegisummutid.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Raua jaoks on mul olemas 2mm vasktoru, sellega asendan siis raua sirge osa - käepidemest edasi läheb raud koonjalt jämedamaks.
Eks ma hüppan Kullost läbi mõnipäev. Mul raudadeni veel pikalt aega, sest kogu see vahepealne krempel paistab väga töömahukas olevat - porilauad ja istmed ja muud torud tahavad ilmselt kõik traadist keeramist.
Eks ma hüppan Kullost läbi mõnipäev. Mul raudadeni veel pikalt aega, sest kogu see vahepealne krempel paistab väga töömahukas olevat - porilauad ja istmed ja muud torud tahavad ilmselt kõik traadist keeramist.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Tere Luciano.
Omal ajal vene kroonus teenides oli üks säherdune riistapuu komandopunkti katusele venitatud.
Pauku sellest kahe aasta jooksul küll ei tehtud. Isegi meeskonda ei olnud ette nähtud.
Ju vist oli tühipaljas butafooria. Igal juhul oli hea demblipilte teha, ise asjaliku näoga pukis istudes ja väntasid näppides.
Küll aga oli mehitatud kõrval asuv tilluke betoonbunker kõlava nimegaPVN. Ehk siis "Post Vizualnovo Nabljudenija".
Päevases valves istus seal üks nukra näoga leedukas. Asja iroonia seisnes selles, et mees oli hullupööra lühinägelik. Prillid mida ta kandis, kaalusid vist küll terve kilo.
Et poiss niisama kasarmus jalus ei tolkneks, kupatati ta punkrisse valvesse.
Aga jõudu sulle asjaga mässamisel! Põnev on jälgida, kuidas projekt edeneb.
Kas panzer1-he komandöritankist siis asja ei saanudki?
Omal ajal vene kroonus teenides oli üks säherdune riistapuu komandopunkti katusele venitatud.
Pauku sellest kahe aasta jooksul küll ei tehtud. Isegi meeskonda ei olnud ette nähtud.
Ju vist oli tühipaljas butafooria. Igal juhul oli hea demblipilte teha, ise asjaliku näoga pukis istudes ja väntasid näppides.
Küll aga oli mehitatud kõrval asuv tilluke betoonbunker kõlava nimegaPVN. Ehk siis "Post Vizualnovo Nabljudenija".
Päevases valves istus seal üks nukra näoga leedukas. Asja iroonia seisnes selles, et mees oli hullupööra lühinägelik. Prillid mida ta kandis, kaalusid vist küll terve kilo.
Et poiss niisama kasarmus jalus ei tolkneks, kupatati ta punkrisse valvesse.
Aga jõudu sulle asjaga mässamisel! Põnev on jälgida, kuidas projekt edeneb.
Kas panzer1-he komandöritankist siis asja ei saanudki?
Tänud!von manstein kirjutas:Tere Luciano.
Aga jõudu sulle asjaga mässamisel! Põnev on jälgida, kuidas projekt edeneb.
Kas panzer1-he komandöritankist siis asja ei saanudki?
Komandör käib hetkel jala, mul pole suurt aega sellega mässata, sest Suur Auhind tahab oma saada.
Värvimata tank seisab ilusti klaasist karbis ja nähtaval kohal, et meelest ära ei läheks. Kätetu komandör seisab nukralt kõrval
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Sain ka täna viimaks mahti edasi nokitseda. Peamiseks tööks oli siis pedaalide tegemine. Originaalis oli kaks plastmassitükki ja nendest oli üks restis deformeerunud. Tuli siis improviseerida.
Palju inetuid liimijälgi on aga need püüan maha lihvida kui asi korralikult kivistunud on. Pedaali postid lihvisin poole õhemaks, sellest ka imelik halli värv.
Pedaalid:
peab olema
enne
pärast
lafeti pealne
koosnes nendest osadest
hülsivälastuse suunaja tegin plekist, sest originaal oli sirge plastiku tükk
Hülsipann tahab veel natuke väänamist ja lisamata on päästiku hoob.
Kõik kokku näeb hetkel välja selline
Kõik need omatehtud detailid on natuke viltu ja loppis ja kõverad, aga tõttöelda olis eda ka meie kahur.
Pildistamiseks leidsin ka viimaks nipi - nimelt ei jätku seda päevavalgust ja minu vana seebikas ei tee teabmis häid makrosid. Välguga paraku peegeldab hirmus heledaks. Nüüd pildistasin liivapaberi peal ja nagu näha neelab see välgu ära.
Palju inetuid liimijälgi on aga need püüan maha lihvida kui asi korralikult kivistunud on. Pedaali postid lihvisin poole õhemaks, sellest ka imelik halli värv.
Pedaalid:
peab olema
enne
pärast
lafeti pealne
koosnes nendest osadest
hülsivälastuse suunaja tegin plekist, sest originaal oli sirge plastiku tükk
Hülsipann tahab veel natuke väänamist ja lisamata on päästiku hoob.
Kõik kokku näeb hetkel välja selline
Kõik need omatehtud detailid on natuke viltu ja loppis ja kõverad, aga tõttöelda olis eda ka meie kahur.
Pildistamiseks leidsin ka viimaks nipi - nimelt ei jätku seda päevavalgust ja minu vana seebikas ei tee teabmis häid makrosid. Välguga paraku peegeldab hirmus heledaks. Nüüd pildistasin liivapaberi peal ja nagu näha neelab see välgu ära.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
no nüüd olen hädas
see igasugune mudeli täiustamine viib selleni, et enamus detaile tuleks välja vahetada. Kahjuks ei saa mudelit enne kuvalt kokku panna ja nüüd töö käigus hakkab alles tõde selguma.
Rattad pean uuesti lahti võtma ja ümber tegema - telje pöördmehhanism jääb ette jalatugedele. Jalatoed pean ka lahti võtma ja ümber tegema, sest need on natuke liiga suured ja ulatuvad üle relva tõstemehhanismi raamist.
Ei teagi kuidas sellist jama tulevikus vältida.
Vahepeal olen valmis saanud ainult raua puhastusvarraste komplekti ja installeerinud arvesti, mis kahjuks on väga puudulik - sihikuid näiteks üldse ei ole.
Pole tükkaega niimodi ropendanud kui eile õhtul
see igasugune mudeli täiustamine viib selleni, et enamus detaile tuleks välja vahetada. Kahjuks ei saa mudelit enne kuvalt kokku panna ja nüüd töö käigus hakkab alles tõde selguma.
Rattad pean uuesti lahti võtma ja ümber tegema - telje pöördmehhanism jääb ette jalatugedele. Jalatoed pean ka lahti võtma ja ümber tegema, sest need on natuke liiga suured ja ulatuvad üle relva tõstemehhanismi raamist.
Ei teagi kuidas sellist jama tulevikus vältida.
Vahepeal olen valmis saanud ainult raua puhastusvarraste komplekti ja installeerinud arvesti, mis kahjuks on väga puudulik - sihikuid näiteks üldse ei ole.
Pole tükkaega niimodi ropendanud kui eile õhtul
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
-
von manstein
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Tere Luciano!
Täitsa tuttav tunne.
Endal on pooleli kolm asja: T-35, Panzer-35 Ja ZIL-157.
Kõik ripakili erinevat laadi tehniliste probleemide tõttu.
Isiklikult arvan, et kui tahad asja lõpetada, pead leidma mingi sisemise kompromissi et oma võimaluste juures mudeliga rahule jääksid.
Väga loodaks, et ta ikka valmis teed!
Täitsa tuttav tunne.
Endal on pooleli kolm asja: T-35, Panzer-35 Ja ZIL-157.
Kõik ripakili erinevat laadi tehniliste probleemide tõttu.
Isiklikult arvan, et kui tahad asja lõpetada, pead leidma mingi sisemise kompromissi et oma võimaluste juures mudeliga rahule jääksid.
Väga loodaks, et ta ikka valmis teed!
oh, kahjuks on mudel täpselt samas seisus nagu viimastel piltidel. Suveaeg - tööd palju. Täna esimene vaba päev tänu nikastatud seljale aga see ei lase jälle lauataga istuda, nii et Sergei ootab sügist.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Kraamisin üle pika aja mudeli välja ja viisin töö lõpuni. Nüüd jääb asi värvimist ootama koos Pz1-ga. Seda mudelit pintsliga värvida ei saa ja seega enne aerograafi soetamist edasist progressi ei toimu.
Aga seniks viimane pilt.
Aga seniks viimane pilt.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Eelmise pühapäeva hommikul tundsin ebameeldivat ärevust. Peale pikemat vaagimist sain aru, et Suur Auhind ei anna rahu.
Ainus ametlik võistlus mis meie “haigete” jaoks toimub ja mina suudan igal aastal mitte osaleda. Peale väikest arupidamist ja varude kontrolli sain aru, et 4 tunniga just palju ära ei tee. Rohkemaks kahjuks aega pühapäeval ei olnud ja esmaspäeva varahommikul läiks juba sõiduks maakonda. Kapipeal oli ilma ratasteta Sergei ja ilma sihikuteta Bofors. Mõlemad justkui kvalifitseeruksid aga tööd veel palju tegemata.
Valik langes Sergei kasuks, sest selle põhivärv oli mul olemas. Boforsi värvi ma isegi veel ei tea
Seega alustasin üheaegselt raami, aluse, mudeli rataste koostamist ja värvimist.
Raamiks leidsin ühe mängukaartide karbi – lakk liivapaberiga maha, peits selga + 2 kihti lakki peale. Edasi juba kipsitööd, värv ja muru.
Peale rataste alla pusimist läks värvimiseks. Kuigi kahur on ise keerukas siis õnneks pole palju erinevaid värve kasutada vaja: põhivärv + black metallic, gunmetal, puidupruun ja natuke punast ja hõbedat.
Kogu selle töö jaoks oli aega 4 tundi ja kahjuks esmaspäeva hommikul enam mudelit üle käia ei õnnestunud. Seega puhas masin kulumisjägedega ja kehva värvikvaliteediga – nagu need meie teenistuses ongi - reservkahur otse konserveerimis õlist.
Vähemalt on süda rahul, et lendurid ei saa võistlusel ohutult laiutada!
Kui see õnnetu Sergei kunagi koju tagasi jõuab, siis viin järelviimistlustööd lõpuni ja teen talle uue alus + meeskonna nagu esialgu plaanis oli.
Mõned pildid ka:
Ainus ametlik võistlus mis meie “haigete” jaoks toimub ja mina suudan igal aastal mitte osaleda. Peale väikest arupidamist ja varude kontrolli sain aru, et 4 tunniga just palju ära ei tee. Rohkemaks kahjuks aega pühapäeval ei olnud ja esmaspäeva varahommikul läiks juba sõiduks maakonda. Kapipeal oli ilma ratasteta Sergei ja ilma sihikuteta Bofors. Mõlemad justkui kvalifitseeruksid aga tööd veel palju tegemata.
Valik langes Sergei kasuks, sest selle põhivärv oli mul olemas. Boforsi värvi ma isegi veel ei tea
Seega alustasin üheaegselt raami, aluse, mudeli rataste koostamist ja värvimist.
Raamiks leidsin ühe mängukaartide karbi – lakk liivapaberiga maha, peits selga + 2 kihti lakki peale. Edasi juba kipsitööd, värv ja muru.
Peale rataste alla pusimist läks värvimiseks. Kuigi kahur on ise keerukas siis õnneks pole palju erinevaid värve kasutada vaja: põhivärv + black metallic, gunmetal, puidupruun ja natuke punast ja hõbedat.
Kogu selle töö jaoks oli aega 4 tundi ja kahjuks esmaspäeva hommikul enam mudelit üle käia ei õnnestunud. Seega puhas masin kulumisjägedega ja kehva värvikvaliteediga – nagu need meie teenistuses ongi - reservkahur otse konserveerimis õlist.
Vähemalt on süda rahul, et lendurid ei saa võistlusel ohutult laiutada!
Kui see õnnetu Sergei kunagi koju tagasi jõuab, siis viin järelviimistlustööd lõpuni ja teen talle uue alus + meeskonna nagu esialgu plaanis oli.
Mõned pildid ka:
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
täitsa kena kompott ju.tubli töö. endalgi on plaan osaleda suurel auhinnal. kuna aga selle aasta meeldetuletus tuli suht ootamatult, siis rabistama ei hakanud. küll aga on järgmiseks aastaks visioon ja vahendid olemas.
küll aga pean varsti Sinu juurde dioraamikooli tulema... meeltes mõlgub üks asi, mis on kruusa ja muruga kaetud...
küll aga pean varsti Sinu juurde dioraamikooli tulema... meeltes mõlgub üks asi, mis on kruusa ja muruga kaetud...
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist