Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Anders
Liige
Postitusi: 188
Liitunud: 05 Okt, 2008 15:30
Asukoht: isehakanud saarlane
Kontakt:

Postitus Postitas Anders »

võib-olla see inglaste projekt, kus vesilennukilt startis väiksem lennuk, projekti nim ei tule küll meelde
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

corvus kirjutas:Messer P.1111 ?
Üle lased. St, ei.

Kommentaariks, neist projektidest saadud kogemused võeti kokku projektina P.1112 V1 ja tehti selle põhjal lõplik pakkumine 30 märtsil 1945.
Per aspera ad astra!
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

corvus kirjutas:Messer P.1111 ?
Muideks rootslasest tuttav militaarajaloolane väitis, et see oli Saab J29, kus võeti ohtralt matti P.1101'st, mille joonised Lars Brisingi (Saabi peakonstruktor) sai oma lauale läbi Saabi agendi ostu (?) Shveitsist.
Õigesti väidab, Saksa-Rootsi sellealane sõjaaegne suhtlemine oli samuti selline, "dokumentaalselt tõestamatu", aga praktikas toimiv. Ja liitlaste luure jälgitav.
corvus kirjutas:Vaatasin neid kahte P1101 hilisem versioon ja Saab29 kõrvuti. Täiesti vennad.
Tuleb see sulle üllatusena?
Per aspera ad astra!
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

corvus kirjutas:...Kõik muud lennukid, mida sa küsisid on vaid ju väide "kohvipaksult" kus väidetavalt eeskujuks mingi Messeri projekt, mis oleks siis lõplikult, mis number?
Infoallikaks raamat "Messerschmitt Geheimprojekte"(W. Radinger, W. Schick, Aviatic-Verlag, 1991). Raamatut pole küll enam minu käes, olen teinud sellest mõned märkmed, millel põhinen. Lennukite loend on sealt. Lisainfoks ka "Luftwaffe Secret Projects, Fighters 1939- 1945" (W.Schick, I.Meyer, Midland Publishing Ltd.). Hea ülevaate sellel teemal, kuid mitte eriti detailse, annab ka "Germany's Secret Weapons in World War II" (R.Ford, Zenith Press), ka internetis täitsa loetav. Ja muidugi internet, mis teadagi on info adekvaatsuse lõppjaam.

Kuna küsitud kiirused on rohkm-vähem ligilähedased need, mida pakkusid, ehk siis täpsemalt, merekõrgusel 902 km/h ja 7-kilomeetri kõrgusel 1015 km/h , siis osa vastusest on olemas. Pool oleks nagu vastatud.
Soovid veel pakkuda või avaldan küsitud projekti?
Per aspera ad astra!
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

corvus kirjutas:..kus väidetavalt eeskujuks mingi Messeri projekt, mis oleks siis lõplikult, mis number? ..
Projekt Me P.1110, kinnitatud kuupäeval 22. veebruar 1945 (just sellisel kujul). Pole just väga valesti öeldud, et tegu oli "projektiga paberil".
Küsimuse "konks" seisneb selles, et projekti sees on selgelt eristatavad sisuliselt 3 paralleelset alamprojekti, mis on teineteisest, lisaks visuaalsele, ametlikult eristatavad just kuupäevaliselt.
Nn alamprojektid olid järgmised:
1. P.1110, kuupäevaga 12.jaanuar 1945
http://www.luft46.com/mrart/mr111.html
2. P.1110 "Ente", kuupäevaga 12.veebruar 1945
http://www.luft46.com/vaart/stent.html
3. P.1110, kuupäevaga 22. veebruar 1945
http://www.luft46.com/duart/du1110.jpg

Just esimest ja teist varianti, mis näevad mõnevõrra ulmelised välja (ja võib-olla just sel põhjusel), on üsna sageli selle projekti puhul eksponeeritud. Kolmas, mis kinnitati Messeri siseselt, kui "paljulubav arendusplatvorm", ei näe nii põnev välja, lausa tavaline tänapäeval.
Mitteametlikult on märgitud, kui järgida kronoloogilist järjestust, esimene P.1110/I'ks ja kolmas P.1110/II'ks, kui järgida fakti "põhipakkumine/alternatiiv", siis vastupidi. Ka see tekitab segadust.
Antud projekt seisis Jägernotprogramm'is lõpuks kõrvuti Fw Ta 183, Bv P.212 ja Ju EF 128 kuni 30. märtsini 1945, mil tehti otsus Ju kasuks.

Pakuksin järge corvusele, püsivuse ja vaeva eest.
Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
medal
Liige
Postitusi: 756
Liitunud: 16 Jaan, 2008 23:20
Kontakt:

Postitus Postitas medal »

Minu teooria on, et need kaks põhjust olid konsuliks saamine ning võit Aleksandria lahingus.

Isiku jätan ära arvamata.
Kasutaja avatar
medal
Liige
Postitusi: 756
Liitunud: 16 Jaan, 2008 23:20
Kontakt:

Postitus Postitas medal »

1601. aastal piirati Lätimaal üht linna. Selle linna alistudes langes vangi kaks Rootsi kuningate järeltulijat. Üks neist oli Johan III tütrepoeg, ning teine oli Karl IX vallaspoeg.

Millise linna piiramisel see juhtus, ning kes olid vangilangenud?
Kasutaja avatar
medal
Liige
Postitusi: 756
Liitunud: 16 Jaan, 2008 23:20
Kontakt:

Postitus Postitas medal »

Isikud õiged aga koht oli minu andmeil teine.
Motronicus
Liige
Postitusi: 341
Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Motronicus »

medal kirjutas:Isikud õiged aga koht oli minu andmeil teine.
Wolmar (Valmiera)?

Kies ,Cesis, Võnnu, heal lapsel mitu nime, aga hetkel vist teine teema.
Per aspera ad astra!
Kasutaja avatar
medal
Liige
Postitusi: 756
Liitunud: 16 Jaan, 2008 23:20
Kontakt:

Postitus Postitas medal »

Jah, Valmiera on õige.

Kuna corvus arvas ära küsimuse pikema poole, siis anna järje temale.

Aga aplaus ka Motronicusele!
Charlemagne
Liige
Postitusi: 1483
Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
Kontakt:

Postitus Postitas Charlemagne »

Manipulused?
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
sammalhabe
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Mai, 2008 19:04
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas sammalhabe »

Relvastuses muutus kilbi kuju ovaalsest nelinurkseks.
sammalhabe
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 19 Mai, 2008 19:04
Asukoht: tartu
Kontakt:

Postitus Postitas sammalhabe »

Kes oli see Preisi väejuht kelle nime kandis ka pikeima-ajalisema, aktiivse teenistusajaga lahingulaev?
Charlemagne
Liige
Postitusi: 1483
Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
Kontakt:

Postitus Postitas Charlemagne »

Gerhard von Scharnhorst ?
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Läks laevastiku koosseisu 39 aastal, uppus 43 . Vähevõitu, et olla "pikeima-ajalisema aktiivse teenistusajaga lahingulaev".. :roll: Sedapidi võtta on "Gneisenau" (August Wilhelm Anton Graf Neidhardt von Gneisenau) ka pikema teenistusajaga, 38-45.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline