Galilid võetakse Harju malevalt ära?

Juhan K

Postitus Postitas Juhan K »

hummel kirjutas: Püstolkuulipilduja on relv, mis on igasuguste kaitseväe süsteemiplaneerijate poolt täiesti unustatud. Sellele pole isegi paukmoona ladudes, sest keegi ei tarvita kunagi. Samal ajal saaks neid rakendada näiteks CG meeste enesekaitserelvana. Jalaväepataljonis võiks olla ainuüksi lihtsa arvutuse järgi u 30 CG -d, brigaadis (scoutsita) arvatavasti 100 või rohkem.
Vaata jao struktuuri, korja sealt nüüd ära TT ja tema abi AK-4/Galil ja pane asemele püstolkuulipilduja. Maastikul on pm-selt nende meeste käsitulirelvade toetus kadunud, sest kaugele sa selle M45-ga ei noki.
Haavat ja surma saavad sõdurid nagunii, selle arvelt langeb ka jao tulevõime. Ei ole mõtet seda ise juba eos torkima minna.

Kuulipildurile püstol anda on aga hea mõte. Saab abi kuuli ja KP-l lint otsa on pildur mõne sekundi vältel täiesti relvitu. Püstol aga parandaks asja :)
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Vaata jao struktuuri, korja sealt nüüd ära TT ja tema abi AK-4/Galil ja pane asemele püstolkuulipilduja. Maastikul on pm-selt nende meeste käsitulirelvade toetus kadunud, sest kaugele sa selle M45-ga ei noki.
Pidasin silmas siiski TT-mehe automaatrelva, mitte aga abi oma. CG on piisavalt raske tassida ja et mehe ressurssi soomukite-tulepunktide laskmisele hoida, võiks talle AK-4-st natuke kergema enesekaitserelva anda. Rauasaega peaks 100m peale veel lasud märki saama küll. M/45 eelised tulevad välja seal, kus kobakas AK-4 omakorda viletsaks jääb, ehk just lähivõitluses.
Muuhulgas rotsadel oli AK-4 -dega jao struktuuris 2x M/45 ette nähtud.

Kuulipildur vajab püstolit päris kindlasti. Seda tuleb tõdeda igakord, kui ajateenijate õpe läbi saab. Asi selles, et KP on kasulik panna sageli kuhugi positsioonile, mis on ka julgestus- või vaatluspost. See tähendab, et relv peaks pidevalt seal kohapeal olema. Siis peaks kuulipildur olema postist vabal ajal üldse vaid jalaväelabidaga relvastatud. Muidugi on võimalus automaate omavahel vahetada (no aga automaadi salved kuulipilduril...), aga see on ka üsna ebamugav lahendus. Hommikuks ei tea enam keegi, kelle käes tema automaat on, kui actioniks peaks minema. Ja muidugi ei saa mööda lahingulistest hädajuhtudest, kus kuulipritsil võib õigel hetkel lint otsa saada või tõrge tekkida ja vaenlane ongi juba granaadiheitekaugusel. Samuti võib abi koos suurema osa moonaga ootamatult õhku lennata või muul moel otsa saada. Siis on püstol lihtsalt KP-mehe elupäästja.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 2177
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

TT-mehe aerutama panek on minu arust ka ressursi raiskamine. Galiliga (SAR) saab veel kuidagi ära majandada, kuid AK4 teeb ta ülearu kohmakaks. CG ise kaalub kenakese kilo + moon jms. Rauasaag oleks täiesti asjakohane. TT-mehe abi võib AK4-ga ringi vehkida, kuid samas võiks ka tema rohkem moona vedada, sest raskema relvana on CG-st rohkem kasu kui kahest automaadist.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3288
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Kood: Vali kõik

... Kuulipildurile püstol anda on aga hea mõte. Saab abi kuuli ja KP-l lint otsa on pildur mõne sekundi vältel täiesti relvitu. Püstol aga parandaks asja ....

... Siis on püstol lihtsalt KP-mehe elupäästja. ...
Püstol parandab asja kohe päris kindlasti. Ainult, et püstol pole mitte kuulipildurile elupäästaja, vaid selle elemendi ülesanne on päästa midagi hoopis-hoopis väärtuslikumat - Eesti sõduri AU. Ta saab end sellega maha laskma.
Iseasi on muidugi, et kas see just taoline kallis plastmassist ja metallist keerukas mehhanism peaks olema? Piisaks vahest sellisest ühelasulisest ja kümmekond krooni maksvast konstruktsioonist, nagu llitlased omal ajal Prantsuse vastupanuliikumisele alla viskasid. Ja missugune kokkuhoid! Seda viimast eriti praegust säästurelvastuse aega arvestades.

Pisut mõtlemist: Missugused on nende relvade mõjuvtule ulatused? Missugusele kaugusele on nendega veel võimalik arvestavalt pihta saada?
Nüüd aga kujutage endale ette mingit nende saeraamidega relvastatud üksust, kes satub kokku meie tavapärase idavaenlase üksusega, kes on aga kah relvastatud nende täiesti tavapärase 5,45mm automaatrelvaga. Tekib selline tiirulaskmise situatsioon, või mis? Sihtmärkide osas aga oleksid sellisel juhul need meie rauasaagidega vehkivad mehed-naised, ning see roll sõjateatris pole just eriti kerge ja meeldiv täita (arvata võib!!!). Edasi tuletage juba ise!

Noo-jah. Aga nüüd relvastatakse nende saeraamidega terved üksused ning nende koosseisus ei hakka olema ÜHTEGI suurema kaliibri ja pikema rauaga relva. :shock: :shock: :shock:
Eelneva informatsiooni valguses mõelge ise edasi!
Kuigi, jah, ...
(Ei hakka jätkama. Kuidagi pessimistlik olen ma viimasel ajal. Nii pessimistlik, et endalgi hakkab paha. :cry: :cry: )


Ja pealegi!! Mida krdit te halate ja kaagutate? See ei ole hea, ja teine pole hea, ja see on pask ja teine jama. Et Galil´iga oli super-uper-hüper-über sõjamees, aga nüüd suur ümmargune "0"?
Mida krdit? Missugune võimas tunne oli alles 15 aastat tagasi, kui esimesed Soome vindid saime. Me olime võitmatud. (Noh, vähemalt tundsime end sellistena.) Ja ma usun, et need mehed nendesamade vintidega oleks ka nüüd võitmatud näiteks taoliste Galile (või Kalašnikove) täristavate suupruukijate vastu, kui seda vaja peaks minema.
Aga ega see näide polegi nii paha, muideks. Tehnilisest aspektist võttes. Võrrelge ise selle kiidetud Galil´i ja Soome vindi võimekust täpset tuld anda ning oma kuuliga tappa! Pole vist enam midagi mõistatada, või mis? Nii, et ärge põhjake relva! Pigem on küsimus ikka üle sihikusälgu vaatajas.
Vene keeles on kuldaväärt ütlus - "Plohomu tantsoru jaitsõ mešajut."
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Juhan K

Postitus Postitas Juhan K »

Pole kunagi galilist lasknud, kokkupuude piirdub selle käes hodmisega ja uurimise-puurimisega.

Samas võin kindlalt öelda, et AK-4 suurim miinus on tema kobakus (kui Gustav ka seljas, siis võib ürgvõssis ja linnalahingus asi kohati liiga põnevaks kiskuda).
Maastikul lasi minu Ajateenia Karistus aga alati täpselt, möödalasud olid mu enda praak.
Normaalne kaliiber (7,62) tagab selle, et saab ilusasti positsioonilt vabastajate ridu harvendada nii kaugelt, kuniks silm normaalselt seletab (300 on lagi) ilma, et peaks eriti muretsema tuuleparandite ja muude värkide pärast. Saab 200-se sihikuga ka pihta ~250 meetri peal asuvatele märkidele (proovitud kaevikust Hardyde peal), ei olegi vaja iga lasu puhul hakata dioptrit näppima.

5,56 moon tundub suuremaid ja pidevamaid parandeid tahtvat. Tuule olemasolul 200 ja 300 meetri pealt Galiliga pidevalt pihta lastes võib usutavasti arvutamisoskusega Talendijahti minna ja nii mõnegi korralikuma tulenuia raha taskusse lükata.

Linnalahingus oleks Galil tõesti kõvasti mugavam, ent samas...
AK-4 kasuks räägib jällegi tema kenake kaliiber. 7,62ga saad ka seina taha peitunud vastast bingo peale noppida ning elimineerida mõne ohu juba eos. 5,56 aga sellega ehk hakkama ei saaks.
Lisaks veel linnalahingus esinev soomukioht, kus võid reaalselt nurga peal BTR-ga kokku põrgata. Siin küll arvamused lahknevad, ent on võimalus, et 7,62ga võtab selle krokodilli soomusest läbi. 5,56 teeks krokodillil ainult meele heaks, et teda kõhu alt sügatakse :)
mongol
Liige
Postitusi: 1814
Liitunud: 13 Aug, 2008 21:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mongol »

No vabandage, aga see viimane post on kui AK-promoreklaamist maha kirjtatud - kõiges on see 7,62 parem ja see relv ise ka täpsem. Ei vaidle vastu, et kaliiber on võimasam ja relv distantsilt täpsem, aga.. ..meil on kahjuks kasutatud AK-4'd, mis pole enam oma esimeses (mõned ka teises) nooruses. Nad vasesekesed on kerged lagunema, rääkimata siledaks lastud raudadest.

AK-4 on tore relv küll, aga ainult siis, kui sa saad (nagu eelmises postituese ilusti kirjas) vastast "harvendada nii kaugelt, kuniks silm normaalselt seletab (300 on lagi)". Kui sageli sa vastast enda mängureeglite järgi ja enda valitud taktikaliselt ideaalses kohas hävitada saad?
Meiesugusel pisiriigil on kaitsel olles targem üles ehitada oma taktika liikuvale kaitsele, rääkimata võitlusest asustatud punktides. Sõduri liikuvusele mõjub AK-4 väga rängalt, kui võrrelda nüüd Galiliga, ma ei hakka kulunud linnalahinguteemat üles võtmagi.
Ütlen ainult seda, et minu arvates on linnalahingusituatsioonis distantsidele 200+ laskmine pigem KP ja täpsuslaskuri bisinis, ülejänud jao/rühmaliikmed saavad ideaalselt kergema relva ja väikese kaliibriga hakkama, kuna sõdurite mobiilsus loeb ka midagi.

Ahjaa, selline mõte eelmisest postitusest:
"7,62ga saad ka seina taha peitunud vastast bingo peale noppida ning elimineerida mõne ohu juba eos. 5,56 aga sellega ehk hakkama ei saaks."

Palju sul seda 7,62 moona on siis, et bingot mängida? Ehk oleks parem sooritada kergerelvastusega üks tilluke manööver ja vastane lihtsalt kasti lüüa? Või usaldada "bingo" KP/TL-le? ;)

--
Tõe huvides ütlen, et AK-4 olen näppinud ja ka tiirus lasknud (sigatäpne, aga sigaebamugav minu 170 cm-se pikkuse juures). Galil on seevastu pikalt mu teenistuserelv olnud.
professional retard
Juhan K

Postitus Postitas Juhan K »

mongol kirjutas:No vabandage, aga see viimane post on kui AK-promoreklaamist maha kirjtatud
Vat ei oska öelda, milline AK-4 promoreklaam on, ei ole seda kordagi näinud.
Nagu sina rääkisid oma kogemusest, et galil on parem (kuna AK-4 on lühematele üsna ebamugav), ütlen mina, et mulle meeldib aer rohkem.
Kui sageli sa vastast enda mängureeglite järgi ja enda valitud taktikaliselt ideaalses kohas hävitada saad?
Meiesugusel pisiriigil on kaitsel olles targem üles ehitada oma taktika liikuvale kaitsele, rääkimata võitlusest asustatud punktides
Pahatihti ei saagi valida, selles asja uba ongi. Vastane pigem väldib asustatud punkte (ründajal on seal koledasti ebamugav, soomus võib vatti saada), pigem müristavad mööda Tallinn-Narva maanteed otse Kilulinna peale. Kui seal miski takistus ees, siis väike kõrvalepõige ja suund uuesti Tornide linnale. Põhja-Eestis palju lagendikke, maanteede ääres metsa eriti lähedal ei ole. Sestap ongi aer igati parem, saab ka üle lagendiku "drugadele" tina anda.
AK-4d on meil vägagi kasutatud, pahatihti ärakasutatud. Lippasin ise ka ühe sellisega ringi, mis oli päris kõvasti vatti saanud, ent nagu öeldud, lasi kuradima täpselt. Ei lagunenud ka märkimisväärselt (kui välja arvata püstolkäepideme kruvi, mis tuli lahti ja mille sai ise väga ilusasti kinni keerata).
Ahjaa, selline mõte eelmisest postitusest:
"7,62ga saad ka seina taha peitunud vastast bingo peale noppida ning elimineerida mõne ohu juba eos. 5,56 aga sellega ehk hakkama ei saaks."

Palju sul seda 7,62 moona on siis, et bingot mängida? Ehk oleks parem sooritada kergerelvastusega üks tilluke manööver ja vastane lihtsalt kasti lüüa? Või usaldada "bingo" KP/TL-le?
Kui ma tean, et vastane on teises ruumis seina taga ja meid eraldab mingi vahesein (laotud siis....mingist vastavast mitte eriti tugevast materjalist :)), siis miks ei võiks tõmmata talle otse läbi seina, kui ma tean, et see kuul sealt läbi läheb. 5,56 sealt aga läbi ei näriks ;)

Palju mul seda 7,62 moona siis loterii jaoks antakse? Sama palju kui 5,56, lihtsalt funkab veidi rohkem :wink:
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Eks igaühel ole oma arvamus igast relvast, kuigi eks see arvamus peaks kujunema ka kogemusest, mitte vaatamisest. Enamus "AK-4 patrioote", keda tean, pole Galiliga elus rohkem kokku puutunud, kui käes hoidnud või lahti võtnud. Või siis käivad ise väga harva rakmete ja automaadiga metsas põrkamas.

Kust pärineb selline huvitav mõte, et tulevases sõjas keegi linnalahingut ei hakka pidama? BTR-80 peaks 7,62x51 kinni pidama küll. Võib-olla, kui 25 m pealt hea nurga alt lasta, siis jah või soomustläbistava kuuliga. Emb-kumb on rohkem lotovõidu teema, sest head vaenlase motolaskurid ei lase Sind oma "kodule" nii lähedale ja soomustläbistavaid padruneid pole mina kasutuses näinud ning vaevalt neid ka ostetakse. No ja mis siis, kui 1 kuul lähebki läbi BTR-i seina (esisoomus paksuvõitu) - panevad jooksu või? Linnavõitluses võid üritada läbi seinte vaenlasi lasta, kuid üldiselt on see pigem moona raiskamine, mida AK-4 puhul on komplektis niigi 25% vähem, salves aga 40% vähem, kui galjal. Ja kui selgub, et sein oli kuulile läbimatu, võid ise rikošetist pihta saada. Ruumides tulistamisest kergelt tekkivaid rikošette eiratakse vähemalt soojal maal käinute sõnul sageli väljaõppes. Vaja seina taga inimesi hirmutada, olemas TT ja käsigranaadid.
300 m peale käsirelvadest enesekindel plärtsutamine on suhteliselt kahtlane tegevus, mis viimase sõja kogemustel lõppeb peagi väga valusalt ja demoraliseerivalt, sest sinna hakkab mõnede minutite pärast sadama taevast metallvihma. Mis on mõeldav, on kompanii täpsuslaskurite üksikud ja optikaga kindla peale sihitud üsna demoraliseerivad lasud 250-500 m pealt. Selle vahemaa peale on mõtet ka oma kaudtulega vaenlast ja tema tehnikat tuuseldada.
Automaadituli on mõtet avada nii 100...150 m pealt, sest siis on (TJ-teemaline termin:) lähidistants ja vaenlasel tuletoetuse tellimine endale pea samaohtlik. Sel puhul on Galilist küll ja isegi M/45 võib valmis seada. Küll on aga nende märgatavalt kompaktsemate relvadega hõlpsam eemalduda, varupositsioonile või vahetuspositsioonile tormata, kui lahing arenema hakkab.

Ja ei ole see Galil midagi nii mängurelv. NB! Tapab ka muide. Isegi sellega on inimest tapetud ja nii Eestis, kui eeldatavalt ka kaugemal.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6617
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

hummel, laskemoona läbistavusest sai pikalt juba lobisetud sodur.com'is "Milline automaat Eestile järgmisena?" teema all. Panin sinna üsna palju linke üles, mis tõestasid, et 7,62 on parem kui 5,56. Kui aus olla, siis on siinkohal raske midagi lisada.

http://www.realmilitaryflix.com/public/401.cfm?sd=60

Lisaksin juurde, et ühe uurimuse (mille linki ei ole mul kahjuks lisada) tulemusel selgus, et sõdurite laskemoonakulu sõltus usust oma relva (laskemoona) efektiivsusesse. Kui sõdur teadis, et tal on efektiivne relv efektiivse moonaga, siis ei summinud ta sihtmärgi pihta võimalikult palju laske. Tegi oma ühe lasu ja kõik. Midagi sarnast ütleb autor ka siin:
1. Training…and More Training
2. Reliable and Durable Weapon System
3. Ammunition Terminal Performance

The first two items must be fully and
adequately addressed before the third item
becomes a serious concern…
http://www.dtic.mil/ndia/2008Intl/Roberts.pdf
canislupus
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
Kontakt:

Postitus Postitas canislupus »

7.62 btr-ile? Hea küll. Kujuta ette et sa satud MG-ga sellisele elukale ette. Mis teed? Suht midagi - võtad M69 (kui on) ja mulgustad plekki kui pardarelvast sind pole veel süldiks tehtud.
Vaata soomuk on selline kaval asi millega solbakaid veetakse. Lahingut temaga ei peeta. Tõsi - tuletoetuseks võib teda ju kasutada ja seda tehaksegi. Ergo - esimese paugu peale on sul soomuki taga reas jagu vihaseid tegelasi kes hakkavad sind tulistama. Sul on valida kas nendele punkrivastasega äsada või oodata miinipilduja tulelööki enda pihta.

Kordaks siinkohal eelpoolmainutut: sita laskja jaoks pole vahet mida talle kätte antakse. Ma ei pea silmas oskust sihtida vaid seda kuidas seda massi juhitakse. Me kurat valmistume mingiks positsioonisõjaks samas kui reaalsus on et tekivad väikesed aktivistide jahiseltskonnad kes hakkavad patrullima samal ajal kui sõduriaukudes istuv jõud on 155 ste vms. poolt korralikult katki tehtud. Seda muidugi juhul kui üldse antakse käsk vastu hakata.
Andke mulle üks poltlukuga ja lattsihikuga vint ja ma võtan endaga vajadusel teisele poole Hadese jõge kaasa korraliku hunniku kalbakaid.

Saeraam on muidugi mõista naljakas otsus. Ehk siis - varustusetabelid peaks tegema vastavusse reaalse suutlikusega mite vastupidi. Paraku on planeerijate probleem selles et nad pole elu sees kirjutuslaua tagant väljagi saanud. Värdjad!!! Iga päev kohtan selliseid ja sõrm hakkab juba tõmblema.
Juhan K

Postitus Postitas Juhan K »

canislupus kirjutas:7.62 btr-ile? Hea küll. Kujuta ette et sa satud MG-ga sellisele elukale ette. Mis teed? Suht midagi - võtad M69 (kui on) ja mulgustad plekki kui pardarelvast sind pole veel süldiks tehtud.
Vaata soomuk on selline kaval asi millega solbakaid veetakse. Lahingut temaga ei peeta
Lahingut tõesti soomustransportööriga ei peeta, lahingformatsioonis liigub motoriseeritud jalavägi BTR-i peal, kontakti sattudes jalastub. Kui vastase positsioonid on neile enne teada, lastakse pikka liugu soomuse pealt vahetult enne kontakti.
Linnalahingus tiksub jalavägi nagunii esimesena mööda tänavaid ringi, otsides ÕT ja TT (eelkõige) positsioone. Soomukid järgnevad neile soliidsel distantsil, külg külje kõrval nad jalaväelastega vaevalt asulasse sisenedes liiguvad.

M-69 peaks sellesse ~8mm paksusesse soomusesse ilusa augu tegema küll, seda juhul, kui tehnikast eespool liikuvad jalaväelased ei ole sind just liiga vara avastanud ja tuld avanud.

MG-3 vs. BTR...
Nagu öeldud, võib 7,62 selle konkreetse soomustransportööri kerekattest läbi võtta. MG-3 puhul on tore fakt see, et laskekiirus võimaldab tal tekitada korraliku kuulirahe. Seega, kui ei võta esimene kuul mingil põhjusel soomusest läbi, parandab järgnev metallist pool-ovaal oma eellendaja vead.

Mäletan metsalaagrist olukorda, kus taktika õppuse ajal kuulipildur passis oma KSP-ga kaevikus. Pidi jaole sihtmärgi osutama. Anti siis pritsile teada, et BTR passib tema kaevikust paarikümne meetri kaugusel ja kavatseb frontaalis just KP positsioonile sisse sõita.
Mida iganes ta seal ka ei karjunud ja mõelnud, ohvitserilt sai see meie kuulipildur pähe selle eest, et ta lõugamise asemel soomukile tina ei andnud. Põhjunduseks toodi just nimelt see, et AK-4ga võid juba soomusest läbi lasta, häda siis KSP-ga teraslehele 1:0 teha, veel vähem mõtlemist vajab tegutsemine samas olukorras, kui sul on kantseldada MG-3 (koledasti toreda laskekiirusega teine) :wink:

Ehk siis: psühholoogiline efekt on tulistamisel kindlasti, kuna ka BTR-s passivad isikud (tolleks ajaks on neid ~2) teavad, et nende soomus ei pea mõne peaga telliskive purustava ja pool liitrit vägijooki tarbinud VDV-lase rusikahoopigi kinni. Teiseks võib väga lihtsalt esineda sellist toredat tõsiasja, et soomuki juht ja komandör saavad läbi soomuse lendava 7,62 tõttu labaselt surma.
Viimati muutis Juhan K, 15 Juun, 2009 10:42, muudetud 1 kord kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 20814
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

motolaskurlased-motoriseeritud laskurid, motoriseeritud jalavägi???
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44016
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

A4 kirjutas:Kas ja kui kiiresti on aastate eest Galiliga teeninud inimene võimeline AK-4 peale "ümber õppima".
Olen saanud alguses väljaõppe Galiliga ja hiljem ka AK-4 oma, julgen arvata, et see ümberõppimise hädade jutt on suuresti üle tähtsustatud. Mingeid ümberõppimise komplikatsioone ei tekkinud. AK-4 kursus kestis ühe täistööpäeva+eksam+paar laskeharjutust, misjärel sain iga laskeoskuste testis vähemalt 10 tabamust 12-st.

Küll on AK-4 tõrkealtim ja tema puhastamine välioludes on keerukam. Ka peab märkida, et kui Galil tekitab peale teravaga laskmist õlale kaba kohale ikka kena sinika (analoogselt MG-3ga), siis AK-4 seda miskipärast ei teinud (vähemalt see plastkabaga versioon).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Juhan K

Postitus Postitas Juhan K »

Lemet kirjutas:motolaskurlased-motoriseeritud laskurid, motoriseeritud jalavägi???
Märkus arvesse võetud.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Automaatrelva väljaõppele ja üldse metoodikale vist pannakse kaitseväes hullu rõhku. Kes praktiseerib mingit inglise pedagoogikat, kes, taani, kes soome, kes hiina jne. Automaatrelva tundmist mämmutatakse vist nädala aega järjest. Positsioon 1 ja 2 jne. Ja siis keskmine ajateenija mõtleb, et ajateenistus võiks lühem olla, sest ta sai juba ammu kõik selgeks - milleks aega raisata. 1990. aastail oli vist nii, et 1. tund oli klassis - relva ajalugu, TTA, laadimine ja salve kinnitamine. 2. tund oli ka veel klassis - relva juppide nimed ja lahtivõtmise järjekord. 4. ja 5. tund harjutati lennuväljal reas laadimist, kontrolliks näit ja lahti-kokku. 6. tund oli hooldus (tuli siiski sageli enne 4. ja 5. teha, sest kõik olid paksult "vappenvetti" täis :P). 7. tund oli tööpõhimõte, kui kõige keerukam asi. Siis veel teadmiste kontroll. Oli küll ka laskeõpe, kus harjutati lasketehnikat, kuid see algas natuke hiljem ja oli eraldi õppeteema. Üldse oli vist 4 õppeainete gruppi: KV kasvatus, relvaõpe, laskeõpe, lahinguõpe.
:idea: Tuleks veel ära mainida, et kui enne paraadi anti kätte Galilid, siis nende õpet polnud nagu üldse kavade järgi ette nähtud teha. Muidugi õpe tehti ja see võttis mingi 3 tundi, ma arvan. 1 tund oli igatahes klassis, kus relvad olid laudadele telkmantlitele lahti võetud ja üks oli koridoris. Niisama nägin pealt. D-30A kiirkursus võttis vist rohkem aega. Asi selles, et suurtükiga majandamine on konkreetne tiimitöö.
Galil tekitab peale teravaga laskmist õlale kaba kohale ikka kena sinika (analoogselt MG-3ga)
Huvitav, ma olen kah mõlemast lasknud ja pole nahavärvi muutusi märganud :D Ajateenijad, kes said lasta oma AK-4 -le vahelduseks korra Galili, märkisid, et pidi nagu mängupüss olema laskmisel. Aga litakas on kõrvadele teravam ja ehmatavam.

Võib-olla tõesti MG-3 võtab granaadiviske kauguselt BTR-ist läbi, kuigi selleks peaks olema vaja trehvata 2x ühte auku, mis on ka selise lasketihedusega relva puhul natuke õnneasi (nagu ka masinale nii lähedale sattumine).
Kust pärineb arusaam, et AK-4 võtab BTR-80 soomusest läbi, oleks huvitav teada. Kas keegi on nimelt katsetanud seda asja? Laskeväljal 20x granaadiheitjatabamuse saanud ja põlemisest roostes vana BTR vrakk ei lähe arvesse, sest selle soomuse struktuur on juba üsna väsinud.

Olen kuulnud, et (kinnitamata andmetel) tulistati vaenlase poolel olnud BTR-80UNš-e 1990. aastate keskpaiku mingi rumaluse / segaduse pärast ühel suuremal õppusel KL "tõsiste vanade" poolt lahingumoonaga. Kas nad ka vintidest lasid, ei tea, kuid soomusekõlksude peale käinud masinate luugid ruttu kinni. Läbi ei võtnud ja sõimu oli pärast muidugi piisavalt. :evil:
Kui keegi sellisest intsidendist rohkem teab, võiks lähemalt pajatada.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline