Võimalik poliitiline abi Eestile 1939-1940a.

[nublu]

Muuseas, kui ma ei eksi siis 1939a. lõpp- 1940a. algus, Talvesõja ajal jõudis mingi osa abist Soome ka läbi Poola. Kui ma ei eksi, siis olid need Fiati lennukid. Osa jõudis Soome kohale, lõpuks sai sakslane haisu ninna ja pani käpa ette.
Enne otsest sõda Eesti ja N-Liidu vahel, oleks midagi kohale jõudnud ka läbi Poola ja Baltikumi.

Hm, veidi allpool sa ju kirjutad ise - sakslased tungisid Poolale kallale 1. septembril. Mingid lennukid ei saanud siis enam Itaaliast Poolasse jõuda.

17. septembril tungis N Liit omakorda Poolale kallale. Kui ma väga ei eksi, siis miskine 19. september oli vist see päev, mil Poola valitsus oma riigi territooriumilt lahkus. Üksikud väegrupid jätkasid vastupanu veel oktoobri alguseni...

Talvesõda algas teatavasti 29. novembril 1939. Mis lennukid siis veel Poola kaudu liikusid? Ning ka septembri lõpu päevadel poleks sealt kaudu Eestil midagi loota olnud...

[nublu]

1939a. oli punalaevastik juba positsioonid sisse võtnud, see tähendab, sulust läbi sõitnud. Nii aga edasi, kui oleks läinud sõjaks ja Eesti merekindlusi, ning laevastiku poleks suudetud esimese raksuga hävitada, siis oleks pidanud ju Vene laevad millalgi tagasi Leningradi sõitma, et tankida, varusid täiendada, remontida, see oleks aga juba keeruline olnud, sest miiniväljad ja merekindlused on ees.

N liidul oli Läänemerel selline tore liitlane nagu Saksamaa. Nagu veidi hiljem sakslased kasutasid N Liidu Põhjamere sadamaid ning veeteid - samuti oleks N Liidu laevad kasutanud saksa sadamaid varustamiseks ning tankimiseks. Ning vajaduse korral ka Taani väinade asemel läbi Kieli kanali Põhjamerele sõitnud...

[hugo1]

Hm, veidi allpool sa ju kirjutad ise - sakslased tungisid Poolale kallale 1. septembril. Mingid lennukid ei saanud siis enam Itaaliast Poolasse jõuda.

Lennukid jõutsid läbi okupeeritud Poola Soome. ma ei mäleta nende arvu, aga jõutsid. Hiljem keelas Hitler igasuguse abi Soomele, ja relvasaadetised läbi Saksa territooriumi.
Need olid needsamad kiidetud-kirutud Fiat hävitajad. Järgmise saadetise läbi Poola võttis Hitler rajalt maha.
Kui ma praegu õieti mäletan, siis vist ajakirjas Tehnika maailm ühes vanemas numbris on ka sel teemal juttu. Kahjuks pole endal ajakirja käepärast, et kontrollida.

N liidul oli Läänemerel selline tore liitlane nagu Saksamaa. Nagu veidi hiljem sakslased kasutasid N Liidu Põhjamere sadamaid ning veeteid - samuti oleks N Liidu laevad kasutanud saksa sadamaid varustamiseks ning tankimiseks. Ning vajaduse korral ka Taani väinade asemel läbi Kieli kanali Põhjamerele sõitnud...

Kuidas siis Soome oma sõjatehnika kätte sai. Tuli seda ju Inglismaalt Prantsusmaalt, lisaks veel, kuidas oleksid jõudnud Soome tuhanded vabatahtlikud, kui Taani väinad N-Liidu kontrolli all olid.

[nublu]

Lennukid jõutsid läbi okupeeritud Poola Soome. ma ei mäleta nende arvu, aga jõutsid. Hiljem keelas Hitler igasuguse abi Soomele, ja relvasaadetised läbi Saksa territooriumi.
Need olid needsamad kiidetud-kirutud Fiat hävitajad. Järgmise saadetise läbi Poola võttis Hitler rajalt maha.
Kui ma praegu õieti mäletan, siis vist ajakirjas Tehnika maailm ühes vanemas numbris on ka sel teemal juttu. Kahjuks pole endal ajakirja käepärast, et kontrollida.

Jutt saab olla ainult nendest kahest esimesest Fiat'ist. Aga ikkagi - ma ei sa aru mis osa siin Poolal sai olla? Poola riiki ei eksisteerinud enam 1939. a. detsembris kui need lennukid liikusid. Kas transport läks käbi Poola või mitte - sakslased kontrollisid seal kogu liiklust ning kaupade liikumist...

Kuidas siis Soome oma sõjatehnika kätte sai. Tuli seda ju Inglismaalt Prantsusmaalt, lisaks veel, kuidas oleksid jõudnud Soome tuhanded vabatahtlikud, kui Taani väinad N-Liidu kontrolli all olid.

Taani väinad loomulikult ei olnud N Liidu kontrolli all. Aga lõpuks hakkab midagi ka kohale jõudma meie eelmisest vaidlusest Miks ma kogu aeg väitsin, et Rootsi roll Talvesõjas ei olnud sugugi nii väike ning negatiivne nagu Sinu arust

[hugo1]

Jutt saab olla ainult nendest kahest esimesest Fiat'ist. Aga ikkagi - ma ei sa aru mis osa siin Poolal sai olla? Poola riiki ei eksisteerinud enam 1939. a. detsembris kui need lennukid liikusid. Kas transport läks käbi Poola või mitte - sakslased kontrollisid seal kogu liiklust ning kaupade liikumist...

Poolat, kui riiki ei eksisteerinud tõesti enam, aga ma üritan selgitada, et sellest hoolimata, et Saksa-N-Liidu vahel oli sõlmitud mitte kallaletungileping ja sellega seoses, Saksamaa keeldus mingilgi moel abistamast riike, kes sõdisisd N-Liiduga. Sellest hoolimata jõutsid lennukid läbi Saksa poolt okupeeritud Poola territooriumi Soome. Seda tahan ma öelda, ei saa siia maani aru, mis Sulle ei meeldi

Taani väinad loomulikult ei olnud N Liidu kontrolli all. Aga lõpuks hakkab midagi ka kohale jõudma meie eelmisest vaidlusest

Taani väljad ei olnud N-Liidu kontrolli all ja Soome olukord oli Talvesõjas raskem, kuna Soome lahelt oli kadunud Eesti merevägi, Vene mereväe baasid Eesti territooriumil jne..., siis 1939a oleks ju olnud Eestil lihtsam abi saada, kui Soomel 39a lõpp 40a.

Miks ma kogu aeg väitsin, et Rootsi roll Talvesõjas ei olnud sugugi nii väike ning negatiivne nagu Sinu arust

Mitte ainult minu arust, vaid ka kümnete Soome ajaloolaste arust.
Me võime ülesse lugeda need kahju ja kasu tegurid, kuidas Rootsi käitumine Soome Talvesõda mõjutas. Abi oli minimaalne.
Kui Sa seda tahad, siis teeks seda ainult teise teema all

[7,71]

Teema algus:

30-ndate välispoliitika soosis väikeriike, kuid arvan, et alguses esimesed kaks nädalat poleks keegi midagi kõssanud(šokk), siis aga oleks jäämägi sulama hakkanud.

Kuidas seda nüüd siis mõista, et 30-aastate välispoliitika /rahvusvahelised suhted 1930datel äkki?/ oli väikeriikidele nii väga soodne. Rahvasteliidu murenemine, pöördumine tagasi I maailmasõja eelsele suurriikide liitude jõupoliitika juurde? Pigem kujunesid olud ebasoodsaks, st. väikseid arvestati veelgi vähem kui varem.

Tuleks tõesti defineerida, mida poliitilise abi all mõista. Kas diplomaatilist toetust, relvastustarneid riigile, kes on teisega sõjas? Millest ikka räägitakse.

Eestis oli võimalik kujunenud olukorras loota ainult Saksamaa toetusele, mida ka loodeti, aga siis (tundub, et ka Eestis paljudele halva üllatusena) saavutasid Saksamaa ja N. Liit omale sobivaima sõpruslahenduse. Üldiselt kujunes 1938-40 Euroopas ikka välja selline õhkkond "igaüks iseenda eest" - mistõttu Skandinaaviamaad ja kõik teised väikeriigid hoidsid suurtega suheldes madalat profiili, et ise sõjakeerisest kõrvale jääda. Eks see oli ju ka kujunenud olukorras loomulik. Lääne-Euroopas oldi ka ju oma sõjaga ametis. N. Liidul kujunes väga mugav ja soovitud seis. N. Liit ja Venemaa enne ja pärast seda on ikka olnud väga meisterlik selliseid olukordi enda kasuks kallutama. Selleks ka nende diplomaatial juba sajandeid traditsioonid ja meisterlik kaader. Aga jah Soomega ei läinud õnneks.

Igale sõjalisele kampaaniale (nagu paljud teoreetikud on täheldanud ja sõnastanud) eelneb nö. ettevalmistav või poliitiline faas, kus kasutatakse diplomaatiat (muuhulgas ka võimaliku ohvri isoleerimist võimalikest liitlastest), ähvardamist jm. nõ. "pehmemaid" mittesõjalisi meetmeid. Võiks vist õelda, et Eesti (siiski mitte ainsana Euroopas) kaotas sõja N. Liiduga (kui nii on võimalik üldse sõnastada) just selles ettevalmistavas või poliitilises faasis, mistõttu tegelikku sõjalise kaitsevõime osas saame me tagantjärele spekuleerida ja mis jääbki üheks nö. Eesti ajaloo igaveseks küsimuseks.

Mis siin ikka jahuda, lugege näit nüüd ka eesti keeles (vist 2004). Max Jakobsoni , mis ta pealkiri nüüd oligi, vist "Talvesõja diplomaatia". Võiks öelda, igati klassikaline teos.