Abipalve. V.Suvorovi "Viimane vabariik"

[A4]

Ulatan oma tagasihoidliku abikäe.

4. alapeatüki kolmas lõik on Sprivulise tõlkes, 1999. aasta väljaandes lehekülgedel 148-149 järgmine: "Kaitse - see on hoopis midagi muud. Praktiliselt kulus Soome kahekümne aasta sõjaline eelarve kindlustuste rajamiseks Karjala maakitsusel. Ehitati kaitseliin, mille pikkus oli 135 kilomeetrit ja sügavus kuni 90 kilomeetrit. Tiivad toetuseid Soome lahe rannale ja Laadoga järve kaldale. Lõputute miiniväljade, tankitõrjekraavide ja graniitrahnude, raudtbetoonist tetraeedrite ja kümne-, kahekümne-, kolmekümnerealiste traattõkete (kõrgendikul 65,5 oli nelikümmend seitse rida tihedasti mineeritud okastraati metallvaiadel, keskmistel ridadel on vaiade asemel masse taotud relsid), ja seal, nende tõkete taga, paiknesid raudbetoonist kasematid: kolme-, nelja-viiekorruselised maa-alused ehitised, katteks poolteist kuni kaks meetrit fortifikatsiooniraudbetooni, eestpoolt kaetud soomustatud plaatidega, kõik see oli varjatud mitmetonniste graniitrahnudega ja kaetud pinnasega. Kõik maskeeritud. nende varjendite kohal kõrgusid nüüd tihedad kuuselaaned. Mets aga oli lund täis. Kuulipildurid, laskurid, suurtükiväelased istuvad soomuse ja betooni varjus, sügavad laskepilud summutavad laskude sähvatusi, moonutavad laskude kõma - tulistatakse lähedalt, meile aga tundub, et lastakse kusagilt kaugelt... Seal sees on neil aga igas kasematis laskemoona- ja kütuseladu, samas - soojad magamisruumid, puhkeruum, köök, söökla, isegi tualett, ja veeärk, ja elektrijaam. Komandopunktid, sidesõlmed, hospidalid - kõik on maa all, kõikon kaetud betooniga, varjatud metsatihniku ja lumega. Ja kõik see paikneb soojas. Snaiper, kes ööpäevad läbi varitseb oma ohvrit, kergete suuskurite rühmad, kes tegutsevad Punaarmee tagalas, on soojalt riides ja hästi varustatud. Soome sõdurid on sündinud, kasvanud ja ette valmistatud tegutsemiseks just sellistes tingimustes. Nad teavad, et mõne päeva pärast, tulles lahinguvalvest või suusaretkelt, saavad nad süüa kuuma suppi, neid ootab ees mõnus puhkus maa-aluses punkris, kus nad puhkavad ennast soojas välja enne uut retke. Nad teavad, et haavatasaamise puhul ootab neid sügaval maa all operatsioonipalat, kus on puhas, kuid ja kõige tähtsam - soe."

10. alapeatüki esimene lõik on sama raamatu 159. leheküljel järgmine: ""Mannerheimi liini" ehitati kui absoluutselt kindlat, sajaprotsendilise garantiiga kaitsevööndit. Selle loomisel osalesid kogu maailma parimad fortifikatsiooniinsenerid (välja arvatud, muidugi, meie omad). Kõigil tasanditel jõuti järeldusele (lehitsege kolmekümnendate aastate sõjaajakirju!), et "Mannerheimi liini" ei suudeta läbi murda ei viie ega ka kümne aasta jooksul. Ta on läbimurdekindel."

Mis puudutab Sprivulise tölgete kvaliteeti, siis jah, kohati esineb lohakus- ja toimetamisvigu, kuid üldiselt on mulle Sprivulise Suvorovi-tõlgete puhul alati positiivset muljet avaldanud terminoloogilise tõlke üsna kõrge kvaliteet (eriti mis puudutab nt väeüksuste ja relvasüsteemide tõlkeid), ja seda eriti võrreldes muu kamaga, mida Olion kohati välja annab. Samas on ka tihti räpakaid vigu - nt Saksa kindraloobersti tõlkimine kindralpolkovnikuks selles samas "Viimases vabariigis".

[Troll]

Suur tänu!