Luciano luulud
Kruus tekib muu töö käigus. Ehk siis iga valamise järel jääb karbipõhja kiht kipsi mille pärast kivistumist tangide vahel puruks jahvatan. Siis läbi kolme sõela saan erinevad fraktsioonid. Pärast kleebin PVA-ga alusele.
Läbi jahusõela saab selle eriti peene tolmu mis kõlbab ka mullapinna ja liiva imiteerimiseks.
Kõige suuremate terade puhul on oht, et jäävad liiga kandilised karbi põhja sileduse tõttu aga need ma rullin jõuga läbi metallsõela ja siis saavad servad kumeramad.
Läbi jahusõela saab selle eriti peene tolmu mis kõlbab ka mullapinna ja liiva imiteerimiseks.
Kõige suuremate terade puhul on oht, et jäävad liiga kandilised karbi põhja sileduse tõttu aga need ma rullin jõuga läbi metallsõela ja siis saavad servad kumeramad.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Tsment on raskesti töödeldav ja liiga suure teraga. Kips on pea ideaalne materjal. Töötlemisaeg on liiga lühike ainult. Seda saab mingite vahenditega pikendada, tapeediliim nt, aga pole ise viitsinud katsetada.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Ilmselt puhas tsement ei ole jah. Ma tavaelus puutun kokku ainult erinevate betoonisegudega ja mörtidega ja ei tulnud selle pealegi, et sa puhast tsementi mõtled 
Kui kohe tegeleda ja pikalt seisma ei jää siis kannatab töödelda jah aga tööriistad peaks ikkagi gramm kangemad olema kui kipsi jaoks. Eks proovi ja anna teada.

Kui kohe tegeleda ja pikalt seisma ei jää siis kannatab töödelda jah aga tööriistad peaks ikkagi gramm kangemad olema kui kipsi jaoks. Eks proovi ja anna teada.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Puhtast tsemendist valades saate nii kõvad asjad, et nende töötlemiseks peaks teemantteradega riistu kasutama. Ei soovitaks!!!
Kipsi tahenemise aega saab aga pikemaks venitada, kui lisate veele veidi tapeediliimi. Nii saab pärast väikest eksperimenteerimist täpselt sellise tardumisajaga kipsisegu nagu vaja. Kuni selleni välja, et pahtlilabida peal hunnikus on veel vedel segu aga labida alt läbi tõmmates saab juba õhukese kivistunud kipsitahvli. Tapeediliimi asemel võib kasutada ka savipulbrit (endal küll kogemused puuduvad). Kipsi toonimiseks tuleb lihtsalt kasutada värvilist vett.
Ja veel - meistrid valmistavad kipsisegu poolikus kummipallis (jah, te lugesite õigesti!), siis ei pea pärast töö lõppu riistade puhastamisega liiga palju aega viitma - kuivanud kipsiga koos olev pallinatakas virutatakse vastu põrandat ja puistatakse tühjaks ning ongi kõik korras uue segu valmistamiseks.
Kipsi tahenemise aega saab aga pikemaks venitada, kui lisate veele veidi tapeediliimi. Nii saab pärast väikest eksperimenteerimist täpselt sellise tardumisajaga kipsisegu nagu vaja. Kuni selleni välja, et pahtlilabida peal hunnikus on veel vedel segu aga labida alt läbi tõmmates saab juba õhukese kivistunud kipsitahvli. Tapeediliimi asemel võib kasutada ka savipulbrit (endal küll kogemused puuduvad). Kipsi toonimiseks tuleb lihtsalt kasutada värvilist vett.
Ja veel - meistrid valmistavad kipsisegu poolikus kummipallis (jah, te lugesite õigesti!), siis ei pea pärast töö lõppu riistade puhastamisega liiga palju aega viitma - kuivanud kipsiga koos olev pallinatakas virutatakse vastu põrandat ja puistatakse tühjaks ning ongi kõik korras uue segu valmistamiseks.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Vahepeal on valminud TT meeskonnale “pesa”. Ilmselt tuleb sinna veel ühteist, aga esialgne koht on paigas.





Heledama põõsa lehed näevad fotol natuke kuivad välja, loodetavasti hilisem lakkimine annab neile elu. Silmaga vaadates pole asi sugugi nii hull.
Põõsa "tüved" pintseldan siis üle kui olen suutnud leida sobiliku segu tüvede värvimiseks. Katsetused käivad. Sama asja ootel on ka PZ KLA1 dio puu.
Hetk tagasi avastasin, et olen ühe väikse rekvisiidi ära kaotanud. Ja ma olen praegu niiiii kuri. See oli ainus vidin mis juba värvitud ka oli. Nüüd ei teagi kas teha uus või loobuda.





Heledama põõsa lehed näevad fotol natuke kuivad välja, loodetavasti hilisem lakkimine annab neile elu. Silmaga vaadates pole asi sugugi nii hull.
Põõsa "tüved" pintseldan siis üle kui olen suutnud leida sobiliku segu tüvede värvimiseks. Katsetused käivad. Sama asja ootel on ka PZ KLA1 dio puu.
Hetk tagasi avastasin, et olen ühe väikse rekvisiidi ära kaotanud. Ja ma olen praegu niiiii kuri. See oli ainus vidin mis juba värvitud ka oli. Nüüd ei teagi kas teha uus või loobuda.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
-
- Liige
- Postitusi: 1416
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Luciano luulud
Et siis mehed on jätkuvalt sellises konditsioonis nagu ma nad kunagi esimeste figuuridena värvisin. Järeleaitamise tund saabub siis kui kogu alus valmis.Luciano kirjutas:Selles kambas on ka minu kõige esimesena koostatud ja värvitud figuurid. Ilusad valged öökullisilmad peas. Mehi kavatsen järgi aidata ainult relvadele rihmade lisamisega ja silmade üle värvimisega. Muu jäägu nii nagu oli. Võbolla lisan mõne dekaali ja vahetan laigulised kiivrid hallide vastu.
Nii, et neid vaadake lihtsalt kui rekvisiite hetkel.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Ei ole hullu - peterselli pakk maksab 3 kopikatega ja üle-eile tõi naine just 5 pakki juure 

Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Hetkel on need väljas umbes 6-7cm. Lapsepõlvest justkui oli meels, et lakaredelil olid otsad niiplaju väljas, et lapse jalga sai otsale isegi toetuda. Aga ma sepa pojapoeg ja luksepa poeg - meil endal olid ainult raudredelid 
Et peaks lühemaks viilima või?
Aga asjaga edasi:
Ei ole halba ilma heata – kuna ühel päeval kärsass arvuti sisse siis tekkis uue arvuti saamiseni paar täiesti vaba õhtut.
Võtsin siis ette puule okste punumise.
Esialgne tulemus on siis näha piltidel.
Kahjuks mitte just parimad fotod aga mingi ettekujutse saab.
Kokku on puule punutud u. 1500 oksa. Enne lehtede kleepimist kohendan veel iga oksa asendit teiste suhtes, et võra terviklikum oleks. Vist tuleb üks oks juurde ka teha. Eks see paistab pärast lehte minekut.



Et peaks lühemaks viilima või?
Aga asjaga edasi:
Ei ole halba ilma heata – kuna ühel päeval kärsass arvuti sisse siis tekkis uue arvuti saamiseni paar täiesti vaba õhtut.
Võtsin siis ette puule okste punumise.
Esialgne tulemus on siis näha piltidel.
Kahjuks mitte just parimad fotod aga mingi ettekujutse saab.
Kokku on puule punutud u. 1500 oksa. Enne lehtede kleepimist kohendan veel iga oksa asendit teiste suhtes, et võra terviklikum oleks. Vist tuleb üks oks juurde ka teha. Eks see paistab pärast lehte minekut.


Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline